T. L. kaebus kohtutäitur Taive Peedosaar 12.07.2016 otsuse peale täiteasjas 119/2015/224
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine
Pooled ja nende esindajad
Avaldaja T. L. , isikukood: xxxxxxxxxxx, viibimiskoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Puudutatud isikud: - kohtutäitur Taive Peedosaar, Jüri 43, Võru; e-post: [email protected]; - sissenõudjad - Eesti Vabariik ( Riigi tugiteenuste keskuse kaudu) - Danske Bank A/S Eesti filiaal (kohtutäitur Arvi Pink kaudu);
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta T. L. kaebus kohtutäituri Taive Peedosaare 12.07.2016 otsusele täiteasjas 119/2015/224 rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud T. L. kanda. Kohtutäitur Taive Peedosaare menetluskulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31).
3.Jätta puudutatud isikute menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisele järgnevast päevast, Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Kaebuse asjaolud ja nõue 1.T. L. (võlgnik, kaebuse esitaja) esitas 29.07.2016 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare 12.07.2016 otsusele täitemenetluses 119/2015/224.
Kohtutäitur jättis viidatud otsusega võlgniku kaebuse kinnisasja reg nr 7988502 ümberhindamise kohta rahuldamata. Kaebuse kohaselt on kohtutäitur meelevaldselt kinnisvara hinda alandanud, arvestatud ei ole, et hinna alandamine on võlgnikule koormav, kohtutäitur ei ole arvestanud võlgniku erakordselt rasket perekondliku seisu ja majanduslikku olukorda. Kaebuse esitajal on 3a 6k poeg, kelle suhtes tuleb täita ülalpidamiskohustust. Samuti on tema ema tervis väga halb. T. L. hinnangul ei ole käesoleval asjas tegemist analoogse olukorraga nagu oli kriminaalsajas nr 1-13-3739; ta ei taotle enam maksegraafikut või kodu alles jätmist. Kohtutäituril tuleb kinnisvara müüa selliselt, et müügist saadav tulu kataks ära kõik kohustused Eesti Vabariigi ja Danske Bank A/S ees. Selleks tuleb kinnisvara müüa nii, et kinnisasjast huvitatud ostjad saaksid informatsiooni müügi kohta lisaks kohtutäituri poolt oksjonikeskkonnas avaldatule ka erinevatest kinnisvaraportaalidest. Kaebuse esitaja palub täitemenetluse peatamist HMS § 81 alusel ning tühistada või tunnistada kehtetuks kohtutäitur Taive Peedosaare 12.07.2016 otsus. Kaebuse täiendustes palub võlgnik kohtul pikendada tähtaega ühe aasta võrra, mille jooksul saaks ta iseseisvalt maakleri vahendusel kinnisasja müüa hinnaga mis kataks ära kõik kohustused võlausaldajate ees. Lähtuda tuleb asjaolust, et kinnisvara hind on 289 000 eurot. Kohtule on esitanud eksperthinnangu Domus Kinnisvarast, kus nähtub, et kinnistu reg nr 7988502 turuväärtus on 289 000 eurot. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
2.Kohtutäitur Taive Peedosaar vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata. Võlgnik T. L. on esitanud kaebuse seoses temale kuuluva kinnisasja registriosa nr 7988502 ümberhindamisega, olles seisukohal, et hinna alandamine on temale koormav ja ebaõiglane. Täitemenetlus on algatatud 17.03.2015, täitmisteate koos lisadega on võlgnik kätte saanud 24.02.2015. 01.04.2015 on võlgniku esindaja v.adv A. E. esitanud Harju Maakohtule taotluse sissenõude sissenõudmise tähtaja pikendamiseks ühe aasta võrra. 20.04.2015 on Harju Maakohus kohtumäärusega nr 1-13-3739 jätnud võlgniku taotluse rahuldamata. Kohtumääruses leidis kohus, et kinnisasja müük ja kohtuotsuse täitmine ei ole võlgniku suhtes ebaõiglane. 16.05.2015 on kinnisasi arestitud hinnaga 228 000 eurot, arvestusega, et kinnisasja koormavate hüpoteekide võlaõiguslike nõuete suuruseks on ca 167 000 eurot ning kasvab intresside arvelt. Võlgnik on arestimise akti kätte saanud 02.07.2016, hinda vaidlustanud ei ole. Antud asjas oli eelmine hind enampakkumisel 301 099, 82 eurot. Enampakkumise nurjumise järel hinnati tuginedes TMS § 100 lg 5 vara ümber 290 000 eurole. Käesolevaks ajaks on läbi viidud seitse enampakkumist, mis on nurjunud osavõtjate puudumise tõttu. Sissenõudjate seisukoht ja põhjendused 3.Sissenõudja Danske Bank leiab, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kaebuse esitaja põhjendab oma taotlusi üksnes asjaoluga, et tema huvides on kinnistu registriosa nr 7988502, müük hinnaga, mis võimaldab täita kõik oma kohustused nii hüpoteegipidaja Danske Bank A/S-i kui ka Eesti Vabariigi ees. Teisisõnu, kinnisasja hind tuleks määrata lähtudes sellel lasuvatest kohustustest. Vaidlust ei ole, et enne 15.06.2016 kinnistu allahindamist nurjus eelmine enampakkumine alghinnaga 301 099,82 eurot osalejate puudumise tõttu. 15.06.2016 vara ümberhindamise aktiga hindas kohtutäitur kinnistu väärtuseks 290 000 eurot ehk allahindlus võrreldes nurjunud enampakkumise alghinnaga oli 3,67 %. Kohtutäitur ei ole seega rikkunud TMS § 100 lg 5 sätestatud 25 % piiri. Riigikohus on kohtuasja nr 3-2-1-83-14 punktis
15.märkinud, et „seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, mis tähendab,
2(7)
et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Seda tõlgendust kinnitab ka asjaolu, et kui asja ei õnnestu mõistliku aja jooksul müüa, vabastab kohtutäitur asja TMS § 77 lg 4 alusel arestist ning vara arestist vabastamisest teavitab viivitamata sissenõudjat. Seega kaebuse esitaja õigusi ei ole rikutud. Kuivõrd kaebuse esitaja ei ole oma 01.07.2016 puudutatud isikule ega 29.07.2016 kohtule esitatud kaebustes 15.06.2016 vara ümberhindamise akti osas suutnud välja tuua muid vastuväiteid vara ümberhindamisele, kui ainult tema väidetavad eraelulised raskused, siis on kaebus põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. 3.1Kohtutäitur Arvi Pink nõustub kohtutäitur Taive Peedosaare seisukohaga ega soovi täiendavat seisukohta esitada.
4.Riigi Tugiteenuste Keskus leiab, et kohtutäituri toimingud on olnud kooskõlas kehtiva taotlusega ning kaebus rahuldamisele ei kuulu..
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
5.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 11 lg 1 p 4 järgi kuulub maakohtu pädevusse kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 kohaselt on hagita asjadeks kaebused kohtutäituri otsuste peale. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Viidatud sätte lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus leiab, et T. L. poolt esitatud kaebuse menetluses on välja selgitatud poolte seisukohad ja pooled kirjalikult ära kuulatud. TsMS § 477 lg 2 juhindudes lahendab kohus esitatud kaebuse kohtuistungit pidamata. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse ning kohtutäituri ja sissenõudjate kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.
6.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada kaebuse kohtutäituri otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on kaebus esitatud 27.07.2016 Tartu tööpiirkonna Võru kohtutäitur Taive Peedosaar 12.07.2016 otsusele täiteasjas 119/2015/224 (tl 11, 12). Seega on kaebus esitatud tähtaegselt.
7.Täitetoimiku nr 119/2015/224 täitmisteatest nähtuvalt on T. L. suhtes 17.03.2015 alustatud täitemenetlust sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu) avalduse ja Harju Maakohtu 03.03.2014. otsuse kriminaalasjas nr 1-13-3739 alusel ning nõude sisuks on menetluskulud 121 585, 12 eurot, mille lisanduvad kohtutäituri tasu ja täitekulu, täituri tasu täitemenetluse registri andmetel 133 099, 82 eurot. Viidatud täitemenetlusega on 17.05.2016 ühinenud kohtutäitur Arvi Pink, kelle menetluses on Danske Bank A/S Eesti filiaal avaldus hüpoteekidega tagatud nõude, võlgnikule kuuluva kinnistu, reg nr 7988502, asukohaga Käämo tee 16, Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond, suhtes. Võlgnetava summa suuruseks koos täitekuludega on 186 300, 10 eurot. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et T. L. suhtes on TMS § 24 lg 2 alusel alustatud täitemenetlust. 3(7)
8.Kohus selgitab, et kontrollides kohtutäituri otsuse seaduslikkust, saab kohus lähtuda otsuse tegemise aluseks olnud T. L. 01.07.2016 kaebusest. Kohtutäiturile esitatud kaebuses taotles T. L. 15.06.2016 vara ümberhindamise akti kehtetuks tunnistamist, võimalust müüa kinnistu ühe aasta jooksul iseseisvalt maakleri vahendusel hinnaga, millelt saaks rahuldada kõik võlausaldajate nõuded, lähtudes asjaolust, et kinnistu hind on 289 000 eurot.
9.TMS § 74 lg 4 järgi, kui võlgnik ja sissenõudja ei saavuta asjade hindamises kokkulepet, samuti kui vähemalt üks nendest ei ole arestimise juures, hindab vara kohtutäitur. Sama § lg 7 kohaselt võlgnik ja sissenõudja võivad kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada käesoleva seadustiku §-s 217 sätestatud korras.
10.TMS § 100 lg 1 kohaselt võib enampakkumise nurjumise korral sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist ja lg 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25% eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast. Täitetoimikust nähtub, et kinnisasja on kohtutäituri kaudu enampakkumisel müüdud alghinnaga 301 090,82 eurot, enampakkumine on nurjunud osavõtjate puudumise tõttu. 16.06.2015 koostatud kinnisasja arestimise aktist (arestimise akt) nähtuvalt on kohtutäitur määranud kinnisasja reg nr 7988502 hinnaks 228 000 eurot, millele lisandub hüpoteegiga tagatud nõude jääk (tl 31-32). Seisuga 16.06.2015 on kinnisasja koormavate hüpoteekidega tagatud laenulepingu jääk 167 000 eurot. Võlgnik ei osalenud 16.06.2015 toimunud kinnisasja arestimisel isiklikult ning võlgnikule on kinnisasja arestimise akt 02.07.2015 kätte toimetatud (tl 31). Arestimistoimingu läbiviimisel osales võlgniku esindaja T. A. . Arestimise akt sisaldab selgitusi ja viiteid menetlusosaliste õiguste kohta arestimise vaidlustamisel, sh hinna vaidlustamisel TsMS § 217 ettenähtud korras. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et võlgniku poolt ei ole kohtutäituri poolt määratud hinda vaidlustatud. TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kinnisasja hind määratakse kinnisasja arestimisel (TMS § 74 lg 1). Kohus märgib, et täitemenetluse seadustik ei näe ette võimalust kinnisasja alghinna muutmiseks täitemenetluse käigus, va TMS § 74 lg 8 nimetatud juhul, kui isik vaidlustab kinnisasja arestimise akti vastavalt TMS §-le 217. Seega on võlgnik minetanud TMS § 217 lg 6 kohaselt võimaluse kohtutäituri poolt 16.06.2015 määratud kinnisasja alghinda vaidlustada, kuna ta ei teinud seda pärast arestimisakti kättesaamist.
11.Kaebuse esitaja on vaidlustanud hinna kohtutäituri poolt kinnistu müügi enampakkumiste käigus hinna alandamise. Enampakkumine (algihinnaga 228 000 eurot) on toimunud 26.08.2015-31.08.2015 ning see on nurjunud. Enampakkumise nurjumise põhjuseks on asjaolu, et enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. 21.09.2015 on kohtutäitur teavitanud vara alahindamisest kuni 25% esialgsest arestimise hinnast. 20.10.2015 on kohtutäitur koostanud vara enampakkumise akti (alghinnaga 192 000 eurot), millest nähtub, et enampakkumise võitja soovib loobuda oksjonil osalemisest 4(7)
kuna objekti tutvumise käigus ei selgitatud kinnisasi müüki koos hüpoteekidega, laenujääk 168 000 eurot. 13.11.2015 on kohtutäitur koostanud enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna 20.10.2015 toimunud enampakkumisel parima pakkumise teinud isik ei tasunud ostusummat. 13.11.2015 on kohtutäitur hinnanud vara ümber ning vara hind pärast ümberhindamist on 172 000 eurot. 22.12.2015 on kohtutäitur koostanud uue kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. Kohtutäitur on hinnanud vara ümber ning vara hind pärast ümberhindamist on 142 760 eurot. Vara hinna alandamisel on arvestatud kinnisasja koormavate hüpoteekide jäägiga 168 000 eurot. 18.02.2016 on kohtutäitur koostanud uue kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. 10.03.2016 on kohtutäitur hinnanud vara ümber ning vara alghind pärast ümberhindamist on 132 704, 64 eurot. Hind on määratud arvestusega, et kinnisasi müüakse koos hüpoteekidega, mille võlaõigusliku nõude jääk seisuga 26.02.2016 on 168 395, 18 eurot, iga maksmisega viivitatud päeva eest lisandub viivis seadusega tarbijakrediidile sätestatud maksimummääras tähtaegselt tasumata laenusummalt.18.04.2016 on kohtutäitur koostanud uue kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat. 17.05.2016 on kohtutäitur hinnanud vara ümber ning vara alghind ümberhindamisel on 132 704, 64 eurot. Hind on määratud arvestusega, et kinnisasi müüakse koos hüpoteekidega, mille võlaõigusliku nõude jääk seisuga 26.02.2016 on 168 395, 18 eurot, iga maksmisega viivitatud päeva eest lisandub viivis seadusega tarbijakrediidile sätestatud maksimummääras tähtaegselt tasumata laenusummalt. Arvestades kohtutäitur Taive Peedosaar poolt 17.05.2016 koostatud täitemenetluse ühinemise otsust on kinnistu müügi hinnaks 132 704, 64 eurot ja 168 395, 18 eurot, kokku 301 099, 82 eurot. 10.06.2016 on kohtutäitur koostanud uue kordusenampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osavõtjat (tl 35-36). Kohtutäitur on vara allahindamise kohta küsinud seisukohta sissenõudjatelt ja Danske Bank A/S on teatanud, et korduval enampakkumisel kehtestada kinnistu alghinnaks 290 000 eurot. Panga nõudelt kogunevad viivised ning kinnistu müügiga viivitamisel võlgniku võimalused teise võlausaldaja nõude rahuldamiseks vähenevad (tl 34). 15.06.2016 on kohtutäitur hinnanud vara ümber ning vara hind pärast ümberhindamist on 290 000 eurot (tl 37). Kohus leiab, et võlgniku etteheited kohtutäiturile kinnisasja hinna allahindamise osas on alusetud. TMS § 100 lg 5 kehtestab allahindamise korra ja piirmäärad, millest kohtutäituril tuleb juhinduda. Viidatud säte seob vara allahindamise ja selle piirmäära enampakkumise alghinnaga, mitte turuhinnaga. Asja materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur edastanud võlgnikule enampakkumiste nurjunuks kuulutamise- ja vara ümberhindamiseaktid ning küsinud vara allahindamise osas seisukohta täitemenetluse pooltelt. Täitemenetluse seadustikust tulenevalt on kohtutäiturile antud vara allahindamise otsustupädevus. Kohtutäitur viis kinnisasja esmase enampakkumise läbi 2015 aasta augustis. Vaidlustatud 15.06.2016 kinnisasja allahindamise ajaks oli kohtutäitur korraldanud kuus enampakkumist, millest viis on nurjunud põhjusel, et ei ilmunud ühtegi osavõtjat ja ühel juhul soovis osalemisest loobuda põhjendusel, et ei selge kinnisasi müüakse koos hüpoteekidega. Kuna kordusenampakkumine võlgnikule kuuluva kinnisasja müümine alghinnaga 301 099, 82 eurot ebaõnnestus, siis hindas kohtutäitur vara ümber 290 000 eurole, mis on allahinnatud eelmisest enampakkumise alginnast 3,69% ja mis on alla hinnatud 26,58% esmase enampakkumise hinnast (228 000 eurot, millele lisandub hüpoteegiga tagatud nõude jääk 167 000 eurot) ja on seega kooskõlas TMS § 100 lg 5.
5(7)
Riigikohus on lahendis 3-2-1-83-15 p 15 märkinud, et seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid täiendavaid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna tõttu. Seega on enampakkumise nurjumine piisava alus alghinna langetamiseks. Kohus viitab ka asjaolule, et kinnistu müügihind 290 000 eurot on ligilähedane võlgniku poolt kohtule esitatud Domus Kinnisvara eksperthinnangule, mille kohaselt on seisuga 20.10.2016 kinnistu turuväärtus 289 000 eurot (hindamisel ei ole arvestatud hüpoteekidega ja keelumärgetega). Asjaolu, et võlgnik soovib täitemenetluse käigus kinnistu müügist saada hinda, millega rahuldada kõikide sissenõudjate nõuded, ei muud kohtutäituri tegevust seadusega vastuolus olevaks.
12.Kaebuse esitaja on viidanud asjaolule, et ta sooviks kinnistu müüa iseseisvalt ja selliselt, et kinnistu müügi kuulutused oleksid avaldatud ka mujal, kui ainult kohtutäituri teatetes. Kohtutäitur on vastuses selgitanud, et võlgnikule on antud õigus iseseisvalt ning maakleri kaasabil vara müügiga tegeleda. Täitetoimikust nähtub, et kaebuse esitaja on ka ise proovinud müüa talle kuuluvat kinnistut, kuid see ei õnnestunud. Sissenõudja on vastuses märkinud, et kinnistu müügiga tegeleb võlgniku tuttav maakler. Kohus märgib, et ka käesoleval ajal on kaebuse esitajale kuuluva kinnisasja müügikuulutus kinnisvaraportaalides www.city24.ee ja http://kinnisvaraportaal-kv-ee.postimees.ee üleval. Seega saavad huvitatud ostjad informatsiooni müügi kohta lisaks kohtutäituri poolt oksjonikeskkonnas avaldatule ka erinevatest kinnisvaraportaalidest. Eeltoodu alusel ei nõustu kohus kaebuse esitaja väitega, et kinnistu müügi kohta on info ainult kohtutäituri oksjonikeskkonnas.
13.Vastuseks kaebuse esitaja taotlusele võimaldada tal müüa kinnistu iseseisvalt maakleri vahendusel ühe aasta jooksul, märgib kohus järgmist. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse eesmärk ei ole kinnisasja müümine (milleks on vajalik hindamine), vaid sissenõudja nõude rahuldamine võimalikult kiiresti, arvestades sealjuures võlgniku seaduses sätestatud õigustega (vt RKTKm 3-2-1-14-10 p 17). Seega ei ole täitemenetluse eesmärk kinnistu müümisel maakleriteenusega sarnaste tulemusteni jõudmine, nagu soovib avaldaja, vaid sissenõudjate nõuete rahuldamine. Kaebuse esitaja ei viita ja täitemenetluse seadustik ei sätesta võlgnikule õigust müüa vara võimalikult soodsalt võlgniku huvidest lähtuvalt, vaid lähtuda tuleb sissenõudja huvidest. Võlgniku huvid ongi tagatud eelkõige sellega, et kohtutäitur ei tohi kinnistu alghinda alandada rohkem kui 25%.
14.Kaebuse esitaja märgib, et kohtutäituri poolt kinnistu hinna alandamine on talle koormav ja ebaõiglane arvestades, et tema ülalpidamisel on alaealine laps ja haige ema. TMS § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Tulenevalt osundatud sättest tuleb kohtul hinnata, kas avaldaja esitatud asjaoludel arvestades võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda ning sissenõudja huve, on ebaõigluse kriteeriumist lähtudes alust täitemenetluse peatamiseks võlgniku soovitud viisil. TMS § 45 alusel täitemenetluse peatamisel tuleb arvestada ka sissenõudja huve.
6(7)
Olukorras, kus sissenõudja on oma nõude maksma pannud, on sissenõudjal õigustatud ootus, et täitedokumendist tulenev sooritus ka tegelikult tehtaks ja saabuks õigusrahu. Kohus leiab, et võlgniku kinnistu müümine sundenampakkumise kaudu ei ole TMS § 45 mõistes käsitletav erandliku asjaoluna, sest sundtäitmine toimubki võlgniku vara arestimise ja müümise kaudu. Ka võlgniku ülalpidamisel olev alaealine laps ei ole seaduse mõttes erandlik asjaolu sundmüügi edasilükkamiseks. Väidetava ema raske haiguse kohta ei ole tõendeid esitatud ja isegi juhul, kui see leiaks tõendamist, tuleb silmas pidada, et müüakse võlgniku, mitte tema ema vara. Erandlikuks asjaoluks tuleb pidada sellist ootamatut sündmust, mis takistab võlgnikul oma kohustuse täitmist ja see olukord on mööduv. Harju Maakohtu 03.03.2014 kohtuotsusega kannab T. L. vanglakaristust kuni 24.09.2024. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, et rahalise nõude täitmine kinnisasja müümisel sundenamapakkumise kaudu seaks tema perekonnaliikmed raskesse materiaalsesse olukorda. Kohus, et võlgnik ei ole esitanud erandlike asjaolusid, mis tooksid TMS § 45 mõistes kaasa täitemenetluse ajatamise või peatamise.
15.Kaebuse esitaja on kohtutäiturile esitatud kaebuses palunud peatada täitemenetluse HMS § 81 alusel. Kohus selgitab võlgnikule, et täitemenetluse peatamise alused kohtutäiturile tulenevad TMS § 46. Kohus leiab, et täitemenetluse peatamise otsustamine on kohtutäituri diskretsiooniotsus ning antud juhul on kohtutäitur jätnud avaldaja taotluse rahuldamata.
16.Kohus selgitab, et käesolevas määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neid ei käsitle ja väidetele ei vasta.
17.Eeltoodu alusel jätab kohus T. L. kaebuse kohtutäitur Taive Peedosaare 12.07.2016 otsusele täiteasjas nr 119/2015/224 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Viidatud sätte lg 10 kohaselt muuhulgas ka kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses muuhulgas ka kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Juhindudes TsMS § 172 jätab kohus menetluskulud kaebuse esitaja kanda. TsMS § 175 lg 31 tulenevalt ei hüvitata kohtutäituri menetluskulusid. Kuna puudutatud isikud ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja nende menetluskulud ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, jätab kohus puudutatud isikute menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.