Kohtulahend

käitumiskontrolli

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt I.H asub vabanemil elama oma endisesse elukohta aadressil xxx, kus elavad tema vanemad, vanaema ja vend. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärteokorras karistatud 19 korda. Vangistuses on teda distsiplinaarkorras karistatud 16 korda. Kriminaalhooldusel olles rikkus käitumiskontrolli nõudeid.vanglas käitumine näitab, et I.H ei teinud oma karistusest vastavaid järeldusi ning jätkab korra rikkumist. Prokurör leidis, et kuna karistuse lõpuni ärakandmiseni on jäänud vähem kui 2 kuud tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamise taotlus rahuldamata. Samuti ei toetanud prokurör karistusjärgse käitumisekontrolli kohaldamist, kuna sama isiku suhtes on menetluses kriminaalasi, milles eeldatavasti mõistetakse isikule tingimisi karistus käitumiskontrolliga ning kahekordne käitumiskontrollile allutamine ei ole otstarbekas. I.H kinnitas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, kuid vaidles vastu karistusjärgse käitumiskontrolli seadmisele, leides, et selleks ei ole alust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.H suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamine ja karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 21 kohaselt Katseajaga tingimisi enne tähtaega ei vabastata süüdimõistetud isikut, keda on karistatud vähemalt kaheaastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui kaks kuud. Kuna I.H vabaneb vangistusest juba 06.10.2014, siis ei saa teda tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s

sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja

elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I.H isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. I.H on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib 1. korda, viimase kuriteo pani toime vangistuses. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 94%. Vägivaldse kuriteo korduvuse tõenäosus 2 aasta jooksul on 69%. Seega võib järeldada, et I.H puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. KarS § 871 võimaldab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli isikute suhtes, kes on kandnud ära vangistuse täies ulatuses ja kelle puhul on alust eeldada, et nad võivad panna toime uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli alused võib jagada formaalseteks ja materiaalseteks. Materiaalseks aluseks on prognoos, et süüdimõistetu võib vabaduses viibides hakata toime panema uusi kuritegusid ning see prognoos tugineb süüdimõistetu isikule, tema varasemale elukäigule ja elamistingimustele, samuti toimepandud teo asjaoludele ja käitumisele vangistuse kandmise ajal. Arvestada tuleb sellega, et karistusjärgse järelevalve kohaldamine on kantud riigipoolsest soovist vähendada riski, et süüdimõistetu hakkab pärast karistuse kandmiselt vabanemist panema toime uusi kuritegusid. Isiku õiguspärasele käitumisele suunamine ei tähenda üksnes isiku kontrollimist, vaid ka abi süüdimõistetu sotsiaalsel kohanemisel. VangS § 60 lg 1 kohaselt abistab vangla kinnipeetavat tema vabastamise ettevalmistamisel tema majandusliku ja isikliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu I.H suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamisega ega karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. /digitaalselt allkirjastatud/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.