Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-642
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 18.08.2014 erakorraline ettekanne G.G-le Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks G.G, isikukood XXX, xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Kristi Ait esitas 18.08.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab täitmiskohtunik oma määrusega. G.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 120 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulke eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikult kuulus ärakandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel pidi G.G täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli G.G täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 27.02.2014. Kriminaalhoolduse algus 11.02.2014 ja lõpp 10.02.2016. Viru Maakohtu 24.03.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Kristi Ait 21.03.2014 erakorraline ettekanne nr.60138 ja Dmitri
G.G-le määrati Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 04.07.2014. G.G läbis alkoholivastase võõrutusravi 10.04.2014-25.04.2014. Hiljem esitas G.G täiendavad tõendid alkoholiravi läbimise kohta ajavahemikel 15.05.2014-03.06.2014 ning 13.06.201430.06.2014. Viru Maakohtu 03.04.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Kristi Ait 01.04.2014 erakorraline ettekanne nr.60793 ja G.G-le määrati Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – osaleda sotsiaalabiprogrammis „xxx“. Käesolevaks ajaks on sotsiaalabiprogramm läbimata. Programmiga on planeeritud alustada 09.09.2014. Ettekannete esitamise põhjuseks oli alkoholi tarvitamise keelu korduv rikkumine, kokku 3- korral. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna G.G on ühel korral rikkunud kohustust ilmuda õigeaegselt registreerimisele; ühel korral teavitanud regisreerimiskohustusele tulemast, kuna viibis ravil, ja kahel korral saabunud registreerimisele alkoholijoobes, siis mõjutab alkoholi kuritarvitamine tema elu negatiivselt. Ühtlasi on G.G rikkunud korda xxx territooriumil, olles skandaalitsenud ja rikkunud oma tegevusega teiste isikute rahu, alkoholijoobes, mille tulemusena koostati talle väärteoprotokoll. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et G.G on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi, rikkudes kohtu poolt määratud täiendavat kohustust tarvitades ametnikule teadaolevalt 3-l korral katseajal alkoholi. G.G selgitas kohtus, et ta ta käib arsti vastuvõtul, ta on närviline. Talle kirjutati ravimid välja, aga tal ei ole raha ravimid välja osta, selle pärast tarvitab ta alkoholi, et maandada stressi. Muid rikkumisi tal ei ole. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesel registreerimisel 04.03.2014 selgitati G.G-le kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi seoses kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korra suhtes. G.G on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l.60) Politsei-ja Piirivalveameti vastuset päringule (t.l.85) nähtub, et G.G-le on koostatud 07.07.2014 väärteoprotokoll. (t.l.86). Väärteoprotokollist nähtub, et G.G oli alkoholijoobes haigla territooriumil ja rikkus oma skandaalitsemisega avalikku korda ja teiste isikute rahu. G.G-le määrati avaliku korra rikkumise eest rahatrahv 120 eurot. Indikaatorvahendiga Alcoquant A111219 on G.G tuvastatud alkoholijoove 1,69 mg/l. (t.l.90) Registreerimislehelt (t.l.54) nähtub, et G.G ilmus 24.05.2014 määratud registreerimisele 25.05.2014. 19.05.2014 määratud registreerimisele ei ilmunud. 18.06.2014 määratud registreerimisele ilmus 01.07.2014. Ajavahemikel 10.04.2014-25.04.2014; 15.05.2014-03.06.2014; 13.06.2014-30.06.2014 oli SA xxx ravil. (t.l.82-84) 11.08.2014 antud selgituses kirjutab G.G, et tarvitas 07.07.2014 pool liitrit viina. Pärast sotsiaalabiprogrammi ei tarvitanud alkoholi, kuid käesoleval hetkel ravi ja psühhiaatrilise nõustamise jaoks raha ei ole. (t.l.93)
Kohtunik märgib, et G.G rikkumine on fikseeritud väärteootsuse 10220142228691 ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest tulenevalt on G.G 07.07.2014 tuvastatud alkoholijoove ja koostatud väärteoprotokoll. Süüdimõistetu selgitas, et tarvitas alkoholi ja on seega kinnitanud omakäeliselt, et rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kuna esmasel registreerimisel 04.03.2014 selgitati G.G-le tema kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi, on kohtunik seisukohal, et tegemist on tõsise rikkumisega. Varasemalt on isikule kohtu poolt määratud täiendavad kohustused alkoholi sõltuvusravi ja sotsiaalabiprogrammi läbimise osas, kuid isik on oma käitumisega järjepidevalt näidanud, et kuritarvitab talle kohtu poolt antud usaldust. Registreerimislehelt nähtub, et 24.05.2014 registreerimisele ilmus süüdimõistetu 25.05.2014, 19.05.2014 määratud registreerimisele ei ilmunud. 18.06.2014 määratud registreerimisele ilmus 01.07.2014. Kohus arvestab registreerimistele mitteilmumisel ka G.G alkoholiravil viibimise xxx ajavahemikel 10.04.2014-25.04.2014; 15.05.2014-03.06.2014; 13.06.201430.06.2014 ja leiab, et mõneti on registreerimisele mitteilmumine vabandatav. Isiku püüdlusi seadusekuulekama käitumise poole, mida ilmestab alkoholivastasele ravile allumine, tuleb tunnustada positiivselt. Isikule oli juba kahel korral antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks Viru Maakohtu 24.03.2014 ja 03.04.2014 määrustega, millega talle määrati vastavalt täiendavad kohustused – läbida alkoholivastane võõrutusravi ning sotsiaalabiprogramm xxx Tuleb lugeda positiivseks, et G.G oli alkoholivastasel ravil. Samas on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada. See näitab, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Tuleb tunnistada, et täiendavate kohustuse määramine- läbida alkoholivastane ravi ( mis on läbitud) ja osaleda sotsiaalprogrammis ( ei ole veel täidetud) ei pannud isikut järgima alkoholi tarvitamise keeldu. Kohtuistungil antud selgitusest nähtub, et tegelikult süüdimõistetu eo peagi alkoholi tarvitamist tõsiseks rikkumiseks ja leiab, et stressi maandamise eesmärgil alkoholi tarvitamine on täiesti lubatav. Süüdimõistetu ei teadvusta endale, et ta oli kakristusest vabastatud tingimusel, et täidab kohtu poolt määratud kohutusi. Sel juhul ei ole kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on korduvalt andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis ei õnnestunud. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldus G.G suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kohustusi. G.G on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohtunik nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja G.G tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 431, § 432 kohtunik M ä ä r a s:
Kriminaalhooldusametniku Kristi Ait taotlus G.G-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata G.G-le Viru Maakohtu 11.02.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, täitmisele. Saata G.G kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.