1-14-4551
Kohus
Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-4551 (13240104394)
Kohtunik
Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Merike Erisalu
Tõlk
Valentina Michelson-Ipbüker
Prokurör
Henrik Esse
Kriminaalasi
E.I süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9, § 424 järgi, kokkuleppemenetluses
Süüdistatav
E.I isikukood 37201042235xxx kriminaalkaristusi 3. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 10.10.2013.
Asja läbivaatamise kuupäev 19.08.2014 avalikul kohtuistungil
Juhindudes KrMS § 247-§ 249, § 313, § 315-§ 319 kohus otsustas:
1-14-4551
Elama kohtu määratud alalises elukohas xxx Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
xxx
CD-plaat kriminaalasja toimikus (II kd) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
-
6 CD-plaati kriminaalasja toimikus (III kd) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4), teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on 2(5)
1-14-4551 karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.
Süüdistus E.I-le on süüdistus esitatud selles, et tema tema, olles isik, keda on Ida prefektuuri 22.11.2013.a väärteootsusega karistatud KarS § 218 lg 1 järgi 29.10.2013.a toimepandud varguse eest, samuti Ida prefektuuri 06.01.2014.a väärteootsusega KarS § 218 lg 1 järgi 06.01.2014.a toimepandud varguse eest: -taas, xxx’i (väärtus 2,78 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I xxx 2,78 euro väärtuses. Samuti tema, võttis xxx xxx” müügisaalist 0,9 kg Hollandi juustu (väärtuses 4,48 eurot) ja ühe pudeli “Long Drink”’i (väärtuses 2,78 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I varalist kahju 7,26 eurot. xxx kaupluse Grossi Toidukaubad kaupluse xxx” müügisaalist ühe pudeli “Long Drink” (väärtusega 2,78 eurot) ja 0,46 kg juustu (väärtusega 2,29 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I xxx Samuti tema, võttis xxx” müügisaalist ühe pudeli “Long Drink” (väärtusega 2,78 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I xxx varalist kahju 2,78 eurot. Samuti tema, võttis 10.03.2014.a kella 10.34 paiku xxx kaupluse xxx” müügisaalist ühe pudeli “GIN”-i (väärtusega 2,86 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I xxx varalist kahju 2,86 eurot. Samuti tema, xxx kaupluse xxx müügisaalist kaks 250 g pakki kondenspiima (koguväärtusega 2,20 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I-le varalist kahju 2,20 eurot. Samuti tema, võttis xxx”-i (väärtusega 2,33 eurot) ning möödus kassatsoonist, jättes nimetatud kauba eest maksmata. Eelkirjeldatud tegevusega tekitas E.I xxx-le varalist kahju 2,33 eurot. Seega pani E.I toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse E.I selles, et tema, omamata juhtimisõigust, juhtis xxx 4 riikliku registreerimise xxx olles alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. E.I joove on tuvastatud tõendusliku alkomeetriga DRÄGER ALCOTEST 7110 EST seerianumber ARAF-0006, millega tuvastati E.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,28 mg/l kohta, ja kes liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi oli alkoholijoobes olev isik. Seega pani E.I toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3(5)
1-14-4551 Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus E.I süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning palub mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust 8 kuud vangistust 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks lugeda 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibimise aeg 10.10.2013 kuni 12.10.2013, s.o 3 päeva, ning karistuseks mõista 10 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 10 kuud ja 27 päeva vangistust üldkasuliku tööga, s.o. (327 x 2 tundi= 654) 654 (kuussada viiskümmend neli) tundi. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 18 (kaheksateist) kuud. KarS § 69 lg-te 2 ja 4 kohaselt üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta ja selle tegemisel peab E.I järgima kontrollnõudeid. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada E.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ühes kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetuseks 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.
Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.
Kohus leiab, et süüdistatav E.I on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb E.I süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. VÕS § 1043 alusel välja mõista E.I-lt tsiviilhagi: 4(5)
1-14-4551 - kannatanu xxx Asitõendid: - CD-plaat kriminaalasja toimikus (kd II, tl 20) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. - 6 CD-plaati kriminaalasja toimikus (kd III, tl 98) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Tõkend, elukohast lahkumise keeld, tuleb kustutada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4,5 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2014.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 355 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 532,50 eurot (355*1,5=532,50). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel tuleb E.I-lt välja mõista riigituludesse kriminaalmenetluse kulud, s.o sundraha 532,50 eurot, kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 3 eurot (kd II, tl 19; kd III tl 85,92) ja kaitsjatasu 468 eurot (kd I, tl 23-25; kd III, tl 93-94,95-97). Kriminaalmenetluse kulud (kokku 1003,50 eurot) tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.