1-13-10522
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse kuulutamise aeg ja koht
30. juuli 2014.a, Võru kohtumaja
Kriminaalasja nr
1-13-10522 (13260103979)
Kohtunik
Marju Persidskaja
Kohtuistungi sekretär
Merle Vaaks
Kriminaalasi
G.D süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Riita Serikova
Kaitsja
Kalju Kutsar
Süüdistatav
G.D isikukood: XXX, EV kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel; ei tööta; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalkorras karistatud: 30.09.2009 Tartu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel 30 päeva vangistust tingimisi kolmeaastase katseajaga; lisakaristusena võetud ära mootorsõiduki juhtimise õigus viieks kuuks; Tõkend - elukohast lahkumise keeld alates 04.11.2013. a
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada G.D KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada G.D-le mõistetud 3 (kolm) kuud vangistust 180 (ühe saja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb G.D ära teha 6 (kuue) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.
KarS § 69 lg 4 alusel on G.D kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: - elama oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.D Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena G.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 5 (viieks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 15. augustil 2014.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada G.D suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.D-lt välja menetluskulu järgmiselt:
sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot; kaitsjatasu 186,00 (ükssada kaheksakümmend kuus) eurot. toimiku koopia tegemise kulu 0,45 (nelikümmend viis senti) eurot
KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 718,95 (seitsesada kaheksateist eurot ja 95 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmiselt: 11 (üheteistkümne) kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tasuda igakuiselt vähemalt 60,00 (kuuskümmend) eurot ning 12-ndal (kaheteistkümnendal) kuul tasuda 58,95 (viiskümmend kaheksa eurot ja 95 senti) eurot. 2 (4)
Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-10522, G.D, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
Süüdistus G.D-st süüdistatakse selles, et tema 19.10.2013 kella 00.28 ajal juhtis Võru maakonnas Varstu vallas Tsooru – Krabi tee 22. kilomeetril mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga xxxxxx olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,89 mg/L, mis on LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt alkoholijoove ning millise teoga pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.D karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ka § 69 alusel asendada vangistus 180 (saja kaheksakümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha kuue kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldakasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule: elama kohtu määratavas alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu3 (4)
töö- või õppimiskoha muutmiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta lisakaristusena G.D-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära viieks kuuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud t õendid annavad aluse G.D süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas G.D menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 186,00 (150,00 + 36,00 eurot ning toimiku koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.D on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades G.D sissetulekut, käib G.D-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades G.D varalist seisu, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel G.D-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.