Kriminaalasi nr 1-14-6323
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. juuli 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-6323 (14260102507)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Kriminaalasi
T.L-i kriminaalasi KarS § 424 järgi kiirmenetluses
Prokurör
Liane Peets
Süüdistatav
T.L elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: juhutööd; Kehtivaid kriminaalkaristusi 1: Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja 17.04.2012. a otsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuseks 3 kuud vangistust, mida ei pööratud KarS § 74 lg 1,3 alusel täitmisele, katseaja pikkuseks 18 kuud. Väärteokorras 4 kehtivat karistust. Tõkendit kohaldatud ei ole.
Kaitsja
Vandeadvokaat Rein Napa
Süüdi tunnistada T.L KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus 420 (nelisada kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata T.L-ile
üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 (kümme) kuud kohtuotsuse jõustumisest alates, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on T.L kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata T.L Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista T.L-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti ja riigi õigusabi kulud 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot 8 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et T.L on õigus menetluskulud kogusummas 405 (nelisada viis) eurot 33 senti tasuda 4 (nelja) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. T.L tuleb igakuiselt 20. kuupäevaks tasuda menetluskulude katteks vähemalt 102 (ükssada kaks) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700003501. Selgitusse tuleb märkida „1-14-6323, menetluskulud, T.L“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu
Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu T.L-ile on süüdistus esitatud KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 20.07.2014. a kella 01.29 ajal Mustvee linnas Tartu tänav 62 juures sõiduautot Volkswagen Golf reg nr 562ASB, olles alkoholijoobes, kus alkoholisisaldus tema poolt väljahingatavas õhus oli mõõtmisel 0,78 mg/l kohta. KarS § 424 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb süüdistatavale kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada T.L-ile mõistetud vangistus 420 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada T.L üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista T.L-i süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. III Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 103,08 eurot (67,08 + 36) ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot, kokku 139,08 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, so 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 405,33 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.
Kaitsja esitas taotluse võimaldada T.L menetluskulusid tasuda osade kaupa 4 kuu jooksul. Prokurör taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Siinjuures arvestab kohus, et T.L on olemas töö (mitteametliku töö näol) ja seega kindel sissetulek. Tema igakuiseks sissetulekuks on 400 – 500 eurot. T.L elab üksi, ülalpeetavaid tal ei ole. Kohus, arvestades T.L-i sissetulekuid (400-500 eurot) ja väljamõistetavate menetluskulude kogusummat (405,33 eurot), leiab, et menetluskulude tasumine ühe korraga käib ilmselgelt T.L-ile üle jõu. T.L-i sõnul on temale jõukohane igakuiselt tasuda 100 eurot. Seega, arvestades T.L-i varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, tuleb menetluskulude tasumine määrata osade kaupa 4 kuu jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.