Liiklussüüteod

karistuse kandmise algus, s.o 22.05.2012.a. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti Randel Berendsenilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Kohtuotsus on jõustunud 23.04.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.05.2012.a ja lõpeb 20.05.2016.a. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda elektroonilise järelevalve alla avanes kinnipeetaval 21.05.2014.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Randel Berendseni vangistusest vabastamist enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör ei toeta Randel Berendseni tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et kriminaalhoolduse kohaldamine koos elektroonilise järelvalvega ei takista tulevikus suure tõenäosusega Randel Berendseni poolt uute kuritegude toimepanemist. Randel Berendsen avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Randel Berendsen temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Randel Berendsenil on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Randel Berendseni vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub Randel Berendseni isale Toomas Berendsen, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Korter on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Randel Berendseni tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Randel Berendsen on nii väärteo- kui kriminaalkorras korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustusest ning kriminaalasja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale iseloomulik kriminaalne käitumismuster on püsinud pikalt sarnane. Samuti ei ole eelnevad karistused soovitud mõju avaldanud, kuna Randel Berendsen on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Varasemalt on Randel Berendseni karistatud korduvalt joobes juhtimise (nii alkoholi kui narkojoove), avaliku korra rikkumise ning ka narkokuritegude eest. Käesolevat vangistust kannab narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kuriteo pani Randel Berendsen toime juba enne varasema kohtuotsuse (kriminaalasi nr 1-12-9026) jõustumist. Randel Berendseni puhul on tegemist narkosõltlasega, kes on narkootikume tarvitanud (enda sõnul ebaregulaarselt) alates 2000. aastast. Randel Berendsen tunnistab sõltuvust GHB-st ja kokaiinist ning on asunud oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Kinnipeetav on vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritud tegema kõik endast oleneva isikliku täitmiskava eesmärkide saavutamiseks. Kinnipeetav on osalenud sõltuvusteemalistel loengutel, läbis 12 sammu tugigrupi

2 (3)

ja Eluviisitreeningu, osales toetava tegevusena joogatreeningprogrammis ning vabastava hingamise treeningutel, osaleb kutseõppes väikeettevõtluse õpingutel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral plaanib Randel Berendsen asuda elama koos abikaasaga oma isa korterisse. Lähivõrgustiku moodustavad peale abikaasa veel isa, kasuema, ema, kasuisa, õde, poolõde ja poolvend. Suhted pereliikmetega on head ning toetavad. Töökoht vabanemisel on garanteeritud lukksepana ettevõttes OÜ Sigmaline ja ettevõttes OÜ Terg. Mõlema ettevõtte juhid on esitanud garantiikirjad kinnitusega, et nad on nõus Randel Berendsenile vabanemise järgselt töökoha kindlustama. Kohus leiab, et Randel Berendseni käitumises on näha positiivseid muutuseid ning loodab, et Randel Berendsen leiab piisavalt motivatsiooni jätkata seadusekuuleka käitumisega. Samas, läbitud programmid ning aktiivse rehabilitatsiooni periood on olnud liialt lühikene, et saaks asuda seisukohale, et muutus on püsiv. Narkootikumidest vabanemine on pikk protsess ning kohtu hinnangul on sellega võimalik jätkata ka vangistuses olles. Varasemad korduvad karistused ning vangistuses viibimised ei ole muutnud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekaks. Võttes arvesse Randel Berendseni senist elukäiku (korduvad kuriteod, katseaja nõuete rikkumine) ning kuritegude asjaolusid (nii I kui II astme kuriteod), leiab kohus, et käesoleval ajal, s.o seaduses sätestatud esimese võimaluse avanemisel, süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega, oleks ennatlik ning riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Kohus on seisukohal, et Randel Berendsenil tuleb jätkata karistuse kandmist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.