Liiklussüüteod

Kinnipeetav lapse kasvatamisest praktiliselt osa ei võta, tal on suured võlad seoses alimentide mittemaksmisega. Lähedastest on kinnipeetaval ema, kasuisa, elukaaslane ja laps. Isiku tutvusringkonda kuuluvad nii seaduskuulekad kui kriminaalse taustaga tuttavad. Kinnipeetav ei ole mõjutatav, pigem võib ise teisi mõjutada. Arvestades seda, et kõik 7 kriminaalkaristust on mõistetud samadel asjaoludel toimepandud kuritegude eest – mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, siis võib eeldada, et isiku eluviis on riskeeriv ja hoolimatu ning ta ei oska oma tegude tagajärgedega arvestada. Meditsiiniosakonna andmetel alkoholisõltuvust isikul diagnoositud ei ole. Kinnipeetav tunnistab, et kuritarvitas alkoholi. Kohtu poolt oli määratud kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, kuid ta rikkus seda kohustust. Katseaja jooksul pani isik korduvalt toime seaduserikkumisi mootorsõiduki juhtimise näol alkoholijoobes. Vanglas on isik inspektor-kontaktisikuga läbi töötanud Alkoholi töövihiku. Meditsiiniosakonna andmetel isikul sõltuvust narkootikumidest diagnoositud ei ole. Isik tunnistab, et on proovinud suitsetada kanepit, kuid see talle ei meeldinud. Kinnipeetav on koostöövalmis ning väljendab motivatsiooni muutumiseks. Pikemaajalised seadusekuuleka käitumise perioodid alates 2003.a puuduvad. Korduvkaristatus näitab negatiivset suhtumist ühiskonda. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 30% ja uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 32%. Kinnipeetava ohtlikkus seisneb mootorsõiduki joobes juhtimises. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla toetab Z.U tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Z.U tingimisi ennetähtaega vabastamisel on uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Z.U lähedasteks on ema L K, kasuisa I K ning elukaaslane I M. Suhted lähedastega on head. Omavahel suheldakse enamasti telefoni ja kirjavahetuse teel, elukaaslasega suhtleb ka lühiajaliste kokkusaamiste teel. Lähedased on nõus kinnipeetavat toetama ennetähtaegsel vabanemisel nii materiaalselt kui ka moraalselt. Rahvastikuregistri andmetel on kinnipeetaval poeg D B (sündinud xxxx). Kinnipeetava isa L K suri 13.a tagasi ja vend sai liikl usõnnetuses surma 2006.a. Ema L K on töövõimetuspensionär 80%, talle on määratud raske liikumispuue. Kasuisa I K töötab xxxx transpordijaoskonnas. Kinnipeetav on lühiajaliselt töötanud erinevates kohtades: xxxx, xxxx, xxxx, xxxx ja xxxx. Enne vangistust kinnipeetav ei töötanud. Viimati töötas kinnipeetav ametlikult 2006.a. Z.U on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid ta rikkus käitumiskontrollinõudeid ning vangistus pöörati täitmisele. Samuti on teda karistatud katseajal väärteokorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2 ,4,7,8 sätestatud kohust used. Z.U ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav leiab, et suudab alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ta on olnud vanglas üle aasta ja loobunud isegi suitsetamisest. Z.U tahab oma sõnul jälle metsandusega tegeleda. Tal on sellekohased teadmised. Ta on metsamajandisse helistanud ja kokku leppinud töökoha suhtes. Kinnipeetav palub arvestada, et ema tervis on väga halb. Lapse kasvatamisest ta võttis osa, aga ametlikult elatist ei maksnud. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 09.05.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne

vabastamine ei ole õigustatud. Varasemalt on isikut seitse korda karistatud, enamuses üldohtlike (liiklus -) ja õigusemõistmisevastaste kuritegude eest, viimasel korral aga järjekordse liikluskuriteo ja karistuse täitmise vastase kuriteo toimepanemise eest. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemalt KarS § 424 ja § 329 alusel mõisteti ta süüdi Viru Maakohtu 07.04.2011 kohtuotsusega ja talle mõisteti karistuseks üks aasta viis kuud ja 27 päeva vangistust tingimisi katseajaga kaks aastat. Viru Maakohtu 09.08.2012 kohtumäärusega pöörati karistus täitmisele ja asendati KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga (ÜKT) 1090 tundi täitmise tähtaega kaks aastat. Viru Maakohtu 01.03.2013 kohtumäärusega pöörati kandmata karistus 11 kuud vangistust täitmisele. Z.U on olnud kriminaalhoolduse all, kuid üldkasuliku töö täitmise ajavahemikus, st katseajal, jätkas ta kuritegelikku elu ja pani toime 24.12.2012 järjekordse liiklus- ja karistuse täitmise vastase kuriteo. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ni ng pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eesti Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Eelnimetatud Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusel e kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, oleks tema vabastamise korral ühiskonna heaolu ohustatud. Eeltoodust järeldub, et mõistetud karistused, vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ning kriminaalhooldusele allutamine ei ole Z.U puhul täitnud oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Eeltoodu välistab võimaluse, et kahtlustatav vabaduses hoidub kuritegelikust eluviisist. Tema ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu oma tegevusega pani ohtu teised liiklejad ja jalakäijad. Varasema lt oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (kõik liikluskuriteod on toime pandud joobes; samuti on teda karistatud väärteomenetluse korras joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest) , mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30 %. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav ühe aasta kestel suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusele allutamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine

selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eestoodust on prokuratuur Z.U ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Kaitsja palus Z.U vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja leidis, et enamik kriteeriume, mida süüdimõistetu käitumisel on hinnatud, räägivad süüdimõistetu kasuks. Z.U on näidanud oma tööoskusi ja majandusliku toimetuleku oskust, s.h vanglas töötamise ajal. Z.U on püstitanud endale eesmärgid edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Uuringud on näidanud, et kui üldse reaalse vangistuse mõistmine toob kaasa õiguskuuleka käitumise, siis toimub see pärast šokivangistust. Z.U on ära kandnud 2 šokivangistuse tähtaega. Kaitsja leiab, et karistus on tema puhul positiivset mõju avaldanud. Antud juhul ei ole tegu kergekäelise vabastamisega, sest uue kuriteo toimepanemise risk ei ole suur. Süüdimõistetul on poeg, kes aasta pärast läheb kooli. Kaitsja leiab, et see aeg on äärmiselt oluline selleks, et vanemad saaksid vahetult lapsega tegeleda ja selleks annaks süüdimõistetu enne tähtaega vabastamine võimaluse.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt es itatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.U ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 7-l korral kriminaalkorras karistatud, reaalset v anglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika ei ole muutunud. Z.U kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 20.02.2014 otsusega KarS § 329 ja 424 järgi mõistetud liitkaristust – 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust, kusjuures uued analoogsed kuriteod on toime pandud Viru Maakohtu 07.04.2011 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal. Viru Maakohtu määrusega 09.08.2012 pöörati täitmisele Z.U-le Viru Maakohtu 07.04.2011 otsusega mõistetud karistus 1 aasta 5 kuud 27 päeva vangistust, mis vastavalt KarS § 69 asendati üldkasuliku tööga 1090 tundi, üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 2 aastat, sest Z.U eiras registreerimisnõuet ja rikkus lisakohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Viru Maakohtu määrusega 01.03.2013 pöörati täitmisele Viru Maakohtu 09.08 .2012 määrusega täitmisele pööratud Viru Maakohtu 07.04.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuud vangistust, sest Z.U hoidus üldkasulikust tööst kõrvale, käis registreerimisel ebakorrapäraselt, samuti rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Eeltoodu näitab seda, et varasemad karistused ei ole kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud uute analoogsete kuritegude toimepanemist ja seda ka karistuse kandmise ajal, mistõttu ei vastaks kohtu hinnangul tema vabast amine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele ja ootustele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on seotud alkoholi tarvitamisega, mistõttu võib alkoholi tarvitamist pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Seega ei ole välistatud, et kui kinnipeetav on alkoholijoobes, on otseselt ohustatud teiste inimeste turvalisus. Z.U on Viru Vangla iseloomustuse kohaselt 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetaval puudub v abaduses garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Z.U vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse

kindlustatuse korral, alkoholi tarvitades, võib kinnipeetav toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset toetust pakkuvad lähedased, olid tal olemas ka enne nende kuritegude toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Z.U suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 97,92 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.