Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 19. mai 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse
süüdimõistetu määruskaebus
liik
H.F-i
(H.F)
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 19. mai 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu H.F-i määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 03.10.2013 otsusega mõisteti H.F süüdi KarS § 424 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega. KarS §-de 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel asendati Tartu Maakohtu 15.05.2012 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – s.o 336 tundi üldkasulikku tööd 5 kuu ja 18 päevase vangistusega ja suurendati selle võrra mõistetud karistust ning H.F-i liitkaristuseks mõisteti 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Karistusaja algus 28.10.2013 ja lõpp 16.10.2014.
2.Tartu Maakohtu 19.05.2014 määrusega jäeti H.F vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
H.F-i on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Eelmärgitud kohtuotsustest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on aastatel 2011 – 2013 karistatud kriminaalkorras kolmel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Maakohus märgib, et esimesel kahel korral oli H.F allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, kuid pani siis toime uue kuriteo.
2.2.Maakohus märkis, et süüdimõistetu on korduvalt toime pannud liiklusalaseid kuritegusid, s.o juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Ka ei ole varasemad karistused ning kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine andnud positiivseid tulemusi.
Eeltoodule tuginedes leidis maakohus, et käitumiskontrollile allutamine, kindla elukoha olemasolu ning lähedaste toetus ei ole H.F-i jaoks olnud piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid.
2.3.Maakohus nõustub vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamusega, mille kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. H.F on korduvalt käitunud õigusvastaselt ega ole aru saanud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ohtlikkusest.
2.4.H.F-i suutmatust alluda kehtestatud korrale kinnitavad ka kaks kehtivad distsiplinaarkaristust. Taolised rikkumised viitavad sellele, et kehtestatud korda ja reegleid ei pea süüdimõistetu oluliseks järgida. Seetõttu leidis maakohus, et H.F ei pruugi pidada oluliseks järjekordselt ka käitumiskontrolli nõudeid ja kriminaalhooldusele allumist. Eeltoodule tuginedes viitab maakohus, et täitmata on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise üks olulisemaid eeldusi, s.o distsiplinaarkaristuste puudumine.
2.5.Isikut, kes on korduvalt toime pannud liiklusalaseid kuritegusid ja pole varem suutnud nõuetekohaselt alluda kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kellel on kehtivad distsiplinaarkaristused ja kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Seda enam, et endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks ning H.F ei ole suure tõenäosusega suuteline kriminaalhooldusele nõuetekohaselt alluma.
3.Tartu Maakohtu 19.05.2014 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu H.F , kes palub tühistada Tartu Maakohtu 19.05.2014 määruse ja vabastada H.F vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Maakohus leiab, et H.F-i õiguskuulekus on endiselt kaheldav. Määruskaebuse kohaselt on väheusutav, et järelejäänud viie kuu jooksul toimuks põhimõttelist laadi ümbersünd, seda enam, et vangla ei ole talle ette näinud mitte mingeid rehabiliteerivaid tegevusi. Kaebuse esitaja rõhutab, et kui ta vabaneks praegu, jääks ta kriminaalhooldaja järelevalve pikemaks ajaks, kui seda on tegelik karistus. Kaebuse esitaja leiab, et sellisel juhul saaks ta liikuda edasi normaalsesse seadusekuulekasse ellu järk järgult, vajaduse korral kriminaalhooldajalt abi küsides.
3.2.H.F leiab, et vangla ei muuda kedagi paremaks, vaid pigem toob kaasa kriminaalse tutvuskonna ja häälestab inimest ümber ühiskonnas kehtestatud norme trotsima. H.F soovib ise elatist teenida ja käia samal ajal ka autokoolis, et omandada liiklusest õige arusaamine, mille puudumist kohus talle täiesti asjakohaselt ette heitis.
3.3.Kokkuvõtteks toob H.F välja, et ta ei ole paadunud kurjategija, vaid noor inimene, kes paraku on elanud oma elu noorusele omase kergemeelsusega. H.F soovib näidata, et on selle etapi oma elus selja taha jätnud ning palub selleks kohtu ja kriminaalhooldaja abi. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et H.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele järgnevat.
6.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu H.F-i määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja tema ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta H.F enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuriteo raskusele, selle iseloomule ja korduvusele, on põhjendatud.
7.KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et H.F-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vabastamist mittetoetavad asjaolud kaaluvad üles elukoha, toetava lähikonna ning töökoha olemasolu.
7.2.H.F kannab käesolevas asjas liitkaristust, see tähendab, et uue kuriteo pani ta toime katseajal. Veelgi enam, H.F vabastati 2011 aastal karistuse kandmisest tingimisi 18-kuulise katseajaga. 2012 aastal mõisteti talle liitkaristus, mis asendati üldkasuliku tööga. 2013. aasta otsusega mõisteti talle veelkord liitkaristus, kusjuures üldkasulik töö asendati vangistusega. Eeltoodu ilmestab väga hästi asjaolu, et H.F-ile on mitmete tingimisi vabastamiste ning liitkaristuste ja üldkasuliku töö mõistmisega antud rohkelt võimalusi oma käitumise parandamiseks. Seda ei ole H.F ära kasutanud ning käesoleval hetkel puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabaduses käitub H.F õiguskuulekalt.
8.Määruskaebuses toodud põhjendus, et H.F on olemas elu- ja töökoht, lähedaste toetus, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks, sest üksnes nimetatud asjaolud ei vähenda tingimisi enne tähtaega vabastamise riske. Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades kuriteo raskust (mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine) ning ühiskonnaohtlikkust, ei vasta H.F oma isikuandmetega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse mõistmise üldistele põhimõtetele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses tooduga, mille kohaselt kahe kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu välistab isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. H.F-i puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus H.F-i kuritegude toimepanemise riskitegureid analüüsinud ning leidnud, et H.F-i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema kui liiklussüütegusid süstemaatiliselt toime pannud isiku vabastamine ei ole käesoleval ajal kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu H.F-i määruskaebuse rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.