Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-3419
Kohtukoosseis
kohtunik Ingeri Tamm
Kohtuistungi sekretär
Kristi Suvi
Tõlk
-
Kriminaalasi
L.N süüdistus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 169 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Prokuröri abi Jane Pajus
Süüdistatav
L.N elukoht: XXXX; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata tõkend: ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vandeadvokaat Tambet Laasik
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada L.N KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.N KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista L.N-ile 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui L.N ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.N-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 14. juunil 2014. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.N-ilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi kulud 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, koopiate tegemise kulu 0,45 eurot ja sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 senti. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel ekspertiisitasud 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) eurot riigi kanda. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud 580 (viissada kaheksakümmend) eurot 95 senti tasumisele ositi 12 (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust on L.N kohustatud tasuma 11 kuu jooksul igakuiselt 50 (viiskümmend) eurot ja 12-ndal kuul 30 (kolmkümmend) eurot 95 senti. Juhul, kui L.N ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku eesja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu L.N süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on 27.12.2005 Tartu Maakohtu otsusega nr 2-790-05, mis jõustus 01.06.2006, K.K. kasuks alates 17.05.2005 oma alaealiste laste K.P. (s. XXX) ja E.P. (s. XXX) ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kuritahtlikult kõrvale hoidunud ning jätnud maksmata kohtu poolt välja mõistetud elatusraha, mille suurus on kummagi lapse ülalpidamiseks 1345 krooni s.o 85,96 eurot kuus, kuid kokku mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidmise kuritahtlikus seisneb selles, et tema omas piisavalt vara ja sissetulekuid: sai korduvalt kaassaajana laenu Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalilt 13.04.200605.06.2009 kogusummas 2 510 000 krooni s.o 160 418,24 eurot ja 121,721 eurot; omab kinnistut XXX; Nordea panga konto nr XXX väljavõttest nähtuvalt on ta saanud juunist 2006- detsembrini 2011 kokku 35 061,93 eurot, millest: OÜ XXX juunist 2006 - oktoobrini 2009 kokku 275 679 krooni s.o 17 619,10 eurot, OÜ XXX ehitus novembrist 2009-novembrini 2010 kokku 191 524 krooni s.o 12 240,61 eurot; tulumaksutagastuse 517 krooni 22.06.2006 ja 6298 krooni 19.03.2010 kokku 6815 krooni s.o 435,56 eurot, AS IF Eesti kindlustuselt väljamakse 2000 krooni s.o 127,82 eurot 03.08.2007, Sularahasissemaksetena 07.06.2006- 21.01.2010 kokku 40 600 krooni s.o 2594,81 eurot; AS-lt XXX 27.08.2007 19 500 krooni s.o 1246,28 eurot; AS Ergo kindlustuselt kindlustushüvitis 4552 krooni s.o 290,93 eurot 20.07.2010; töövõimetushüvitise Eesti haigekassalt 16.11.2010 kokku 7930 krooni s.o 506,82 eurot. Swedbank konto nr XXX väljavõttest nähtuvalt on saanud juunist 2006-märtsini 2013 kokku 23 771,21 eurot, millest: ülekandena eraisikutelt 18.07.2006-jaanuarini 2011 kokku 128 528 krooni s.o 8214,44 eurot ning 639,14 eurot 19.01.2011; AS IF Eesti kindlustuselt väljamakse 1180 krooni 16.08.2008, 28 500 krooni 28.07.2008, kokku 29 680 krooni s.o 1896,90 eurot; AS Hansa Liising Eestilt 36 882,05 krooni 14.09.2006 ja 13 888 krooni 11.10.2006, kokku 50 770,05 krooni s.o 3244,80 eurot Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonnalt 4260 krooni s.o 272,26 eurot 17.01.2007; Tulumaksutagastuse 3680 krooni 27.03.2007, 3991 krooni 07.03.2008, 4685 krooni 03.03.2009, kokku 12 356 krooni s.o 789,69 eurot; Sularahasissemaksetena 03.04.2007- jaanuarini 2011 kokku 42 878 krooni s.o 2740,40 eurot, perioodil 21.12.2011-12.03.2013 kokku 423 eurot;
OÜ XXX septembris 2007 5000 krooni s.o 319,56 eurot; väikelaenu 15 000 krooni s.o 958,67 eurot 27.03.2008, OÜ XXX ehitus 1500 krooni 31.10.2009, 19 850 krooni 15.01.2010, kokku 21 350 krooni s.o 1364,51 eurot; XXX AS 17.12.2010 kokku 2400 krooni s.o 153,39 eurot; AS XXX detsembris 2010 kokku 7364,8 krooni s.o 470,70 eurot; Töövõimetushüvitist Eesti Haigekassalt 13.01.2011 kokku 192,63 eurot; XXX OÜ 81,90 eurot; Väljamaksed Eesti Töötukassast 10.02.2011- 09.11.2011 kokku 1932,52 eurot; XXX-lt 76,70 eurot 27.01.2012. Nordea panga konto nr XXX väljavõttest nähtuvalt on ta alates detsembrist 2011-veebruarini 2013 teinud kontole sularahasissemakseid kokku 380 eurot. Ei ole pikema perioodi vältel tasunud elatusraha tähtaegselt, on maksnud väiksemas ulatuses kui tema varaline seisund võimaldaks ning pole teinud mõistlikke jõupingutusi, et maksmise kohustust täita alates augustist 2007 kuni aprillini 2013. Sellest perioodist on L.N ajavahemikel augustist 2007-novembrini 2007, aprillist 2008-juulini 2010, detsembris 2010 ja veebruaris 2011 jätnud nõuetekohase elatusraha maksmata, kuid täituri vahendusel osaliselt likvideerinud elatusraha võlgnevust. Kogunenud elatusraha võlgnevus perioodi 01.12.2007-30.04.2009 nõudes on täiteasja nr 186/2009/2811 kohaselt 4337,82 eurot, perioodi mai 2009-jaanuar 2010 nõudes täiteasja nr 186/2010/553 kohaselt 549,44 eurot, perioodi aprill 2011-jaanuar 2012 nõudes täiteasja nr 186/2012/368 kohaselt 2265,45 eurot. Koguvõlgnevus ajavahemikku detsembrist 2007maini 2012 hõlmavate nõuete täiteasjade kohaselt on 8264,79 eurot, millele lisandub võlgnevus perioodi juuni 2012-aprill 2013 eest. Seega tema, hoidudes vanemana kuritahtlikult kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumisena kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse L.N KarS § 424 järgi selles, et tema hoolimata liiklusseaduse § 69 lg 1 keelust, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, juhtis sõiduautot Audi A4 registreerimismärgiga XXX kuni 22.06.2012 kella 22.35 ajal Tartu linnas Ringtee- Aardla ristmikul kinnipidamiseni. Tema verest leiti etanooli 1,83 ± 0,06 mg/g kohta, mis vastab liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele: alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht juhul, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust ja KarS § 169 järgi karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata ja tingimisi mitte kohaldada, kui L.N ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta L.N-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et L.N on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse L.N süüdi tunnistada KarS § 169 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (tl 238-240), paljunduskulu 0,45 eurot (tl 242), ekspertiisikulu 269 eurot, millest 14 eurot joobe tuvastamise ekspertiis, akt nr 284-T (tl 209) ning 255 eurot kohtupsühhiaatriaekspertiis, akt nr 7 (tl 274), samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (palga alammäär on 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. L.N poolt tasumisele kuuluv menetluskulude kogusumma on 849,95 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt, arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. L.N on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalusel neid vähendada ja maksta ositi, kuna tal puudub sissetulek. Ettevõte on sellises seisus, et ta ei suuda endale palka maksta. Ta peab elatist maksma 2 lapsele ning tema ülalpidamisel on veel üks laps. Kohus leiab, et L.N taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. Täielikku menetluskuludest vabastamist seadus ei võimalda, mida taotles kaitsja ühe alternatiivina. Kohus leiab, et menetluskuludest tuleb jätta riigi kanda ekspertiisitasud ning anda L.N-ile võimalus ülejäänud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul.
Ingeri Tamm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.