Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

S.A on süüdi tunnistatud 04.01.2013.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-12221 KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 26.07.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-127221 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti S.A-le 1 aasta 8 kuud vangistust. 26.07.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-7221 S.A-le KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõistetud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 aastaks (jõustunud 02.08.2012.a), jääb täitmisele iseseisvalt. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Kohtuotsus on jõustunud 21.01.2013.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.02.2013.a ja lõpeb 07.10.2014.a. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud . Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes S.A 15.04.2014.a. Süüdimõistetu kandis karistust Tartu Vanglas, 15.01.2014.a viidi S.A üle Harku ja Murru Vangla avavanglasse. 27.03.2014.a käskkirjaga otsustati S.A ümberpaigutamine Tartu Vanglasse seoses distsiplinaarmenetluse algatamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Harku ja Murru Vangla toetab kinnipeetava S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör toetab S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör viitab vangla iseloomustusele ja kriminaalhooldaja ettekandele. S.A on avaldanud soovi alkoholi tarbimise harjumusega tegeleda, mõistab muutuste vajalikkust ning on motiveeritud probleemiga tegelema. Käitumine vangistuses on olnud positiivne, distsiplinaarkaristusi ei ole. S.A avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. S.A selgitas kohtuistungil, et on oma kuriteost aru saanud ja enam seda ei juhtu, õppetund on käes. Vabaduses soovib Raiko

2 (3)

S.A asuda tööle, toetada perekonda. S.A avaldas, et on valmis täitma kõiki kohustusi, mis kriminaalhooldaja on kirja pannud oma ettekandes.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on S.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Seega esinevad formaalsed alused S.A tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. S.A on kriminaalkorras eelnevalt korduvalt karistatud Käesolevat karistust kannab ta katseajal toimepandud kuriteo eest. Vangistuses olles on S.A läbinud sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening, osaleb tööhõives ning alates 03.02.2014.a töötab järelvalveta väljaspool avavanglat. V abanemisel on tal olemas elu- ja töökoht. Istungil on S.A avaldanud, et on teadlik alkoholi tarvitamise probleemist ning soovib sellega edaspidi tegeleda, mistõttu on andnud nõusoleku katseajal osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud programmides. Kohtu hinnangul on S.A oma käitumisega näidanud, et soovib asuda väljaspool kinnipidamisasutust õiguskuulekale teele. Tal on olemas tulevikuplaan- asuda tööle, toetada perekond. Vangistuse ajal ei ole S.A distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetava isiklikust toimikust küll nähtub, et teda on ühel korral karistatud, kuid ise ta toimepandut eitab ja hetkel on käimas vaidemenetlus, seega ei ole karistus jõustunud. Kohus leiab, et uuritud materjalide põhjal saab teha järelduse, karistus on oma eesmärgi täitnud. Kinnipeetava käitumine vangistuses näitab, et ta on oma hoiakut õiguskorda muutnud ning loodetavasti vajalikud järeldused teinud . Eelpool toodust tulenevalt on S.A tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb S.A-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 8 alusel täiendavaid kohustusi. Kohustus mitte tarbida alkoholi vähendab tagajärgedele mõtlematut käitumist. Tööalane hõivatus tagab sissetuleku, mistõttu on S.A kohustatud asuma tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul või võtma ennast sama tähtaja jooksul arvele Töötukassas. Istungil on andnud S.A nõusoleku osaleda kõigis kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides. Kuna vabanemisel on S.A kandmata karistuse osa alla aasta, siis tulenevalt KarS § 76 lg 4 tuleb määrata katseaja pikkuseks 1 aasta, mida arvestatakse alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.