Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
14.05.2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-07-9015
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Prokurör
Ain Tali
Kaitsja
Valeriy Gimaev
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.A Võrgu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.A , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas Karistuse kandmise algus 24.01.2007 ja lõpp 24.01.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg 06.05.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta B.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista B.A Võrgult menetluskuluna riigituludesse 205,44 eurot kaitsetasu adv. Valeriy Gimaevi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 AS-s SEB Pank, nr EE932200221023778606 AS-is Swedbank, nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal või nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).
Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Narva Esimene Advokaadibüroo kasuks 205,44 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Valeriy Gimaevi poolt süüdimõistetu B.A Võrgu kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 01.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.A Võrgu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.A on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 13.01.2009 otsusega KarS § 114 p 2,3 ja § 25 lg 2 järgi ning karistatud 8 aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti vahistamise päev, s.o. 24.01.2007. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et B.A on karistatud ärandamise, kaupluse varguse eest grupis, kakluse eest purjus peaga, röövimise, ebaseadusliku vabadusevõtmise, väljapressimise, mõrva katse eest. Seega on pidevalt tõusnud vägivaldsuse tase ja ohtlikkus. Enamasti on isik kuritegusid toime pannud grupis. Viimane tegu suunatud ühiskonna turvalisuse vastu. Vangla ei toeta B.A Võrgu ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kohtuistung: B.A taotles enda tingimus enne tähtaega vabastamist. Vabanemise korral on tal kaks garanteeritud töökohta, üks on autoremonditöökojas ja teine on ehitustöödel. Üks asub xxxx ja teine xxxx. Peale vabanemist asuks ta elama oma ema juurde. Emaga on suhted head ja vendadega samamoodi. E T on kinnipeetava vend, kes on praegu kriminaalhooldusel. Vend ei ela praegu ema juures. Ta on xxxx tööl ja kriminaalhooldaja on sellest teadlik. Füüsiliselt ta ema juures ei ela. Vanglas viibimise ajal on kahel korral osalenud sotsiaalabiprogrammides. Omal algatusel on osalenud muusika, kunsti, piibli, inglise-keele õppimises. Vanglas viibimiseajal ei ole ta töötanud. Talle on võimaldatud ainult koristaja tööd ning s elle eest on tasu väike. Nädalas töötaks 15 minutit ja kuuteenistus oleks 1 euro. Vangla pole muid töid võimaldanud kuigi kinnipeetav on taotlenud muid töid. See, et koristajatööd on tema mainet halvustavad on vangla ametnike subjektiivne arvamus ning see ei vasta tõele. See, et koristaja töö kahjustab tema väärikust, see ei ole tõene väide. Ettevõttes, mis kinnipeetavale vabanemisel tööd pakub, töötas kinnipeetav ka enne vangistust. Kinnipeetav avaldas, et vanglas viibimiseajal on ta suhelnud oma vanematega, vendadega, abikaasa ja lastega. Abikaasa koos lastega elavad xxxx. Viimati käisid nad teda vaatamas suvel. Kinnipeetav on veendunud, et vabanemise korral on ta suuteline alluma kontrollnõuetele ja saab nende täitmisega hakkama. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on andnud nõusoleku alluda elektroonilisele järelevalvele, mis takistaks uute kuritegude toimepanemist. Alates aastast 1989 on teda korduvalt karistatud. Käesolevas asjas on teda karistatud 9 aastase vangistusega, millest on isik ära kandnud üle 7 aasta. Nüüdseks on karituse eesmärk täidetud. Isikul on sugulased ja ema kes vajab B.A Võrgu toetust. Tähtaegsel vabanemise korral võib juhtuda olukord, et isikul ei ole enam tööd, sugulasi, perekonda. Kaitsja ei nõustu nud prokuröri seisukohaga, et kui isik vabastada
tingimisi enne tähtaega, siis tekib sellega oht ühiskonnale. Kaitsja oli seisukohal, et uute kuritegude risk tekib ühiskonnale, siis kui isik kannab karistuse lõpuni ära ning isikule tekib arusaam et kogu õigussüsteem töötab tema vastu. Kaitsja arvas, et isik on 42 aastane ning üle 7 aasta kandnud karistust ja tal on olnud piisavalt aega, et oma elu peale mõelda. Kui isik vabastada tingimisi enne tähtaegsest karistusest, siis selle eesmärgiks on panna alus isiku õiguskuulekale elule. Kaitsja arvas, et karistusega on eesmärk saavutatud. Kaitsja taotles, et B.A vabastada tingimisi enne tähtaega ja allutada ta elektroonilisele järelevalvele. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav B.A suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja temale pandud kohustused täita nõuetekohaselt. Kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (sh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, mh Jõgeva Maakohtu 01.02.2005 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, pannes üldohtlikul viisil ning katseajal toime uue raske isikuvastase kuriteo katse. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11. 2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-9106 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Distsiplinaarkaristused on kinnipeetavale määratud seoses sellega, et kinnipeetav ei allunud seaduslikule korraldusele asuda tööle. Kinnipeetaval puudub vangistuses motivatsioon asuda tööle, kuigi tal on K-Raha andmetel tasumata nõudeid kokku 6558,31 eurot. Kinnipeetav on pakutud töö tegemist keeldunud põhjusel, et see on ohtlik tema elule ning selle eest ei saa piisavalt raha, et nõudeid täita. Kohus on seisukohal, et kui kinnipeetava suhtumine töö tegemisse oleks positiivne ning ta oleks motiveeritud oma nõudeid tasuma, siis oleks kinnipeetavale vastuvõetav igasugune vangla poolt pakutav tasustatav töö. Olukorras, kus kinn ipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle pos itiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.
Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetava suhtlusringkonnas kuritegeliku minevikuga isikuid. Kinnipeetaval on 2 venda, kes on kriminaalkorras karistatud. Kinnipeetavat on varasemalt vangistuses külastanud kriminaalmaailmas tundutud isikud. Kinnipeetav suhtleb kirja teel teiste kinnipeetavatega teistes vanglates. Enamus kuritegusid on sooritatud grupis. Kinnipeetav on ka ise avaldanud vanglale, et ta ei loobuks täielikult kriminaalsest suhtlusringkonnaga suhtlemisest, kuid soovib loobuda kuritegelikust käitumisest. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et isiku kokku puutumine kriminaalse minevikuga isikutega ei soodusta kinnipeetava edaspidist seaduskuulekat käitumist, kuivõrd kinnipeetav on kuritegusid toime pannud ka grupis. Riskihindamise alusel on kinnipeetav kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas), ohtlik avalikkusele (risk vanglas) ja ohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas). Ohtlikus seisneb isikuvastaste kuritegude sooritamises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 33%. Vangla hinnangul mõistab kinnipeetav kehtivaid reegleid, kuid ei ole rahul ühiskonnas olevate normide ja piirangutega. Isik ei suuda näha oma rolli kuritegelikus käitumises. Kohus on seisukohal, et isiku on negatiivse suhtumise tõttu õiguskorda, mida tõestavad distsiplinaarkaristused ja rahulolematus kehtivate normidega, ei ole võimalik kinnipeetavat tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuna kinnipeetav kannab karistust tapmiskatse eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna ja kannatanute õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise katse ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 14. mai 2014 määrus muutmata. 2. Määruskaebused jätta rahuldamata. 3. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Narva Esimene Advokaadibüroo kaudu 144 eurot (s.h käibemaks 24 eurot) B.A Võrgule määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „B.A 1-07-9015 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigikohtu 01.09.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu jätta B.A Võrgu kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaevi määruskaebus menetlusse võtmata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.