Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 07. aprilli 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Sergei Alhimenkovi (Alhimenkov) määruskaebus
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 07. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Sergei Alhimenkovi määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
1.Sergei Alhimenkov tunnistati Harju Maakohtu 22.04.2013 kohtuotsusega süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, Harju Maakohtu 16.09.2010 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 kuud 7 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.12.2012 ja lõpp 24.10.2014. Viru Maakohtu 07.04.2014 määrusega jäeti S. Alhimenkov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu S. Alhimenkov ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt.
2.1 S. Alhimenkovit on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole maakohtu hinnangul oluliselt muutunud, arvestades seda, et ka eelnevalt on teda süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuritegude toimepanemise eest.
2.2.Maakohtu hinnangul väärib märkimist, et S. Alhimenkov, olles tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastatud, pani uue kuriteo toime vähem kui kuu aega pärast seda kui teda oli tingimisi enne tähtaega vabastatud eelmise karistuse kandmisest. Seega järeldub eelnevast, et varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist.
2.3.KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane narkokuritegu. Kinnipeetaval S. Alhimenkovil puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Maakohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava S. Alhimenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi.
2.4.Maakohtu hinnangul eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, narkootikume tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib S. Alhimenkov toime panna uusi kuritegusid.
2.5.Maakohus märgib, et kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond, olid S. Alhimenkovil olemas ka enne käesoleva kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma.
2.6.Ühtlasi peab maakohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist (käesoleval juhul sisuliselt ka teistkordset tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühe ja selle sama karistuse kandmisest, sest kinnipeetav kannab liitkaristust). Eeltoodu alusel leiab maakohus, et S. Alhimenkovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Alhimenkov, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
3.1.Määruskaebuses esitatu kohaselt ei ole maakohus S. Alhimenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel teinud õigeid järeldusi. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus koostatud ekslikult. Süüdimõistetu S. Alhimenkov leiab, et garanteeritud töökoha puudumine ning varasem tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei tohiks olla tema tingimisi ennetähtaega vangistuse vabastamise otsustamisel määravaks.
3.2.Süüdimõistetu S. Alhimenkov on kindel, et ta suudab lühikese aja jooksul enda elukutsele vastava töökoha leida. Seda eelkõige pöördudes mõne firma poole, kus ta on varasemalt tööl olnud ning kus teda hinnatakse kui suurepärast spetsialisti ning vastutustundlikku töötajat.
3.3.Süüdimõistetu kahetseb siiralt oma käitumist varasemalt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise jooksul. Määruskaebuse kohaselt on süüdimõistetu oma käitumist analüüsinud ning tehtud vigadest aru saanud. Süüdimõistetu on lõpetanud suhtluse oma tutvusringkonnas olevate ning kriminaalset tausta omavate inimestega. Käesoleval hetkel on S. Alhimenkovi prioriteediks oma poja kasvatamine, tööalase karjääri arendamine ning isikliku elu õigele teele juhtimine.
3.4.Lisaks juhib süüdimõistetu kohtu tähelepanu kindla elukoha ning toetava perekonna olemasolule ning sellele, et kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on -2-
määruskaebuse kohaselt motiveeritud vabastamisel kriminaalhoolduse nõudeid.
täitma
tingimisi
enne
tähtaega
vangistusest
3.4.Eeltoodust tulenevalt leiab S. Alhimenkov, et maakohtu määrus on tehtud ennatlikult ning kohus ei ole analüüsinud kõiki asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab niisamuti, et S. Alhimenkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et S. Alhimenkovit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab süüdimõistetut iseloomustavaid positiivseid asjaolusid (motivatsioon õiguskuulekaks eluks, vabaduses kindel elukoht), kuid siiski ei kaalu need käesoleval ajal üles neid asjaolusid, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et distsiplinaarkaristuste puudumine ei saa olla automaatselt kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise aluseks.
6.Nimelt, ringkonnakohus on samaselt esimese kohtuastmega seisukohal, et kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdimõistetu varasem elukäik ei võimalda tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
7.Kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. S. Alhimenkov kannab käesolevat vanglakaristust I astme rahvatervisevastase narkokuriteo toimepanemise eest. Lisaks ilmestab antud hetkel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamist ka asjaolu, et S. Alhimenkov pani uue kuriteo toime katseajal tingimisi enne tähtaega vabanemisest vähem kui kuu aega hiljem. Seejuures ei oleks S. Alhimenkovi ennetähtaegne vabastamine antud juhul kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet.
8.Kogumis muude asjaoludega ei võimalda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ka tema varasem elukäik. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks S. Alhimenkov vabaduses käituda õiguskuulekalt. Ka S. Alhimenkovi väited, et ta on aru saanud oma tegude keelatusest, kahetseb ja omab eesmärke tuleviku osas, ei ole kohtule veenvad. Kriminaalkorras on S. Alhimenkovit karistatud seitsmel korral. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil, ning võib asuda seisukohale, et kinnipeetav ei ole teinud eelnevatest karistustest põhjapanevaid järeldusi, mistõttu on jäänud saavutamata karistuse eesmärk. Selliste iseloomustavate andmete puhul puudub kohtul süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest. Seega tuleb S. Alhimenkovil jätkata karistuse kandmist. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuses toodud argumendiga, mille kohaselt ei ole maakohus analüüsinud kõiki asjaolusid. Ringkonnakohus märgib, et vangla iseloomustusest tulenevalt on S. Alhimenkov varem korduvalt kasutanud vägivalda, käitunud agressiivselt. Iseloomustusest tulenevalt on vägivaldne käitumine S. Alhimenkovi poolt olnud kavatsetud, mitte ainult impulsiivne. Samuti viitab ringkonnakohus sellele, et isiku poolt uue -3-
vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 40%. Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et isikut, keda on varasemalt kriminaalkorras seitsmel korral karistatud ning kes kannab reaalset vangistust raske I astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest, ei ole kindlasti võimalik hinnata ilma tema varasemat elukäiku arvestamata.
9.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. S. Alhimenkovi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 3 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Tulenevalt eeltoodust märgib ringkonnakohus, et vangla ja prokuröri esitatud seisukohad isiku võimaliku vabastamise osas ei ole vabastamise otsesteks alusteks.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks ka märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Kolleegiumi hinnangul on maakohus S. Alhimenkovi kuritegude toimepanemise riskitegureid põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et S. Alhimenkovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud ning tema, kui raske I astme rahvatervisevastase süüteo toime pannud isiku vabastamine ei ole kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
11.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et S. Alhimenkov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
Aarne Sarjas
Mati Kartau
-4-
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.