Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-14-50475

EDASIKAEBAMISE KORD

Võlgnikul või pankrotiavalduse esitanud võlausaldajal on õigus menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.

ASJAOLUD JA PANKROTIMENETLUSE ALGATAMINE

2-14-50475 andmetel on võlgnik vallaline, ülalpeetavaks on registri andmetel laps, K. A. (isikukood xxx). Viimase elukohana oli enne vangistust märgitud xxx. Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud materjalidest pankrotiavalduse esitamisel. Rahvastikuregistri andmetele tuginedes võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Võlgniku viimase elukohana enne vangistust märgitud Paekaare 40-29 Tallinnas asuv korteriomand kuulub võlgniku isale V. A.’ile. Maanteeameti liiklusregistri andmetel ei kuulu võlgnikule sõidukeid. Võlgnik on märgitud vastutava kasutajana järgmistele sõidukitele: - Ford Mondeo (omanik V. A.) - Mitsubishi Lancer (omanik I. K.); ja vastutava kasutajana: - Mazda Xedos 6 (omaniks OÜ Forion Invest). Äriregistri andmetel OÜ-ga Forin Invest (registrikood xxx) S. A.il seosed puuduvad. Muud vallasvara registrites tuvastatud ei ole. Võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et tal puudub vallas- ja kinnisvara. Abielus ei ole ega ole olnud, millest tulenevalt puudub ka ühisvara. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: nr EE891010010497171014 SEB Pank, saldo on 0,52 eurot. Kontol on kohtutäiturite arestid kokku summas 12 860,95 eurot. Nõuded on täiturite menetluses alates 2007.aastast. nr EE342200001101336708 Swedbank, saldo negatiivne -824,83 eurot ja konto miinusest on tekkinud viivis 4327,55 eurot. nr EE691700017001304743 ja EE691700017001304743 Nordea Bank AB Eesti filiaalis, mõlema saldod 0,00 eurot. Teistes krediidiasutustest võlgnikul toimivad kontod puuduvad. Võlgnik omab vangistuses vabakasutuskontot, mille jääk seisuga 26.06.2014 oli 15,08 eurot. Viimase aasta jooksul on laekunud kontole rahalised vahendid ainult eraisikute poolt teostatud maksetest. Vastavalt VangS § 44 lg 2 jäetakse kinnipeetava isikuarvele laekuvatest summadest 50% rahaliste nõuete täitmiseks, 20% hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud 30% jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vastavalt vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama rahaliste vahendite kinnipidamise kord jätkuks ka isiku pankroti väljakuulutamisel. Analüüsides võlgniku kontot võib järeldada, et võlgnik elab ainult eraisikute (peamiselt ema) poolt makstavate rahasummade eest. Isiku enda poolt teenitud vahendid vangistuses viibimise ajal puuduvad. Võlgniku nimel on avatud penisonikonto nr 99801838660, mille saldo on 1865,304 Swedbank Pensionifond K3 osakut. Kuivõrd tegemist on kohustusliku pensionikonto osakutega, siis ei ole võimalik arvata pensionifondi osakuid pankrotivarasse ega neid realiseerida. Ajutisele haldurile ei ole teada aluseid, mille kohaselt võlgnik omaks nõudeid kolmandate isikute suhtes. Võlgnik ise kinnitab, et nõuete kohta tal andmed puuduvad. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal puudub võlgnikul realiseeritav kinnis- ja vallasvara. Rahalised vahendid puuduvad. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduses, et tema nõuete kogusummaks võlausaldajate ees on 13 379,17 eurot. Ajutisele haldurile ei ole võlgnik suvatsenud esitada ühtegi summat ega võlausaldajat, vastupidi, ta soovib, et ajutine haldur kõik tema võlgnevused välja selgitaks. Selline suhtumine võlgniku poolt ei näita küll seda, et ta oleks üldse huvitatud ise oma nõuetega tegelemisest.

2-14-50475 Ajutisele haldurile on esitatud andmed täitemenetluste registrilt. Käesoleval ajal on võlgniku vastu esitatud nõudeid täitemenetlustes kokku summas 10 417,68 eurot. Nõuetele ei ole lisatud kohtutäituri kulusid. Analüüsides täitemenetluses olevaid nõudeid, on ajutine haldur seisukohal, et enamus neist on võlgnikul tekkinud tema enda poolt õigusvastasest käitumisest või rikkumisest, sest on välja mõistetud väärteomenetluse või kriminaalmenetluse käigus. Võlgade tekkimise perioodiks on 2007 – 2011.a. Võlgnikku on korduvalt kriminaalkorras karistatud, eelviimasel korral vabastati ta enne tähtaega, kuid juba kuu aega hiljem katseajal, pani ta toime uue kuriteo. Lühikese vabaduses viibimise perioodil on võlgnik endale kohutusi juurde tekitanud, mitte ei ole tegelenud olemasolevate likvideerimisega. Analüüsitud täitemenetluste hulgas võivad ajutise halduri arvates esineda tsiviilnõuded (8799,63 eurot): - Julianus Inkasso OÜ nõue summas 892,26 eurot; - Aktiva Finants OÜ nõue summas 846,26 eurot; - Monetti AS nõue summas 181,51 eurot; - Pharmainvest OÜ nõue summas 797,42 eurot; - Lindorff Eesti AS nõue summas 4897,26 eurot; - ERA Liisingu Inkassoteenused AS nõue summas 576,48 euro; - VM Innovatsioonigrupp OÜ nõue summas 608,44 eurot. Esitatud nõuete puhul ei saa ajutine haldur siiski välistada asjaolu, et osad nõuded võivad olla võlgniku poolt tekitatud õigusvastase käitumisega, s.t. tsiviilnõuded, mis on rahuldatud kriminaalmenetluses. Ajutine haldur on tuvastanud, et vastavalt võlgniku suhtes tehtud süüdimõistvatele kohtulahenditele on temalt välja mõistetud erinevad menetluskulud riigituludesse ja täitemenetlusse on antud nõudeid 2517,91 eurot. Lisaks on Harju Maakohtu 22.04.2014 otsuse alusel kriminaalasjas nr 1-13-3525 välja mõistetud 1848 eurot riigituludesse erinevate ekspertiiside eest, kaitsjatasu ja sundraha. Seega kriminaalmenetlustes on kokku võlgnikult välja mõistetud riigituludesse 4 365,91 eurot. Kuivõrd võlgnik ei ole ajutisele haldurile esitanud kogu infot tema vastu olevate nõuete tekkimise aja ja aluse kohta, siis ei saa ajutine haldur väita, et eelnevalt väljatoodud nõuded jagunevadki suuremas osas tsiviilnõueteks ja väiksemas osas õigusvastaselt tekitatud kahju nõueteks. Kokku on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnikul on sissenõutavaks muutunud nõudeid vähemalt summas 13 165,54 eurot. Analüüsides võlgniku olukorda käesoleval ajal, siis asub ajutine haldur seisukohale, et võlgniku vara ei ületa tekkinud kohustusi. Samas on ajutine haldur seisukohal, et tekkinud maksejõuetus võlgniku suhtes ei ole alaline, vaid pärast vangistusest vabanemist on tõenäoline, et võlgniku majanduslik olukord paraneb ning tal on võimalus oma kohustusi tasuda. Vara tagasivõitmise aluseid ei ole ajutisele haldurile käesolevas pankrotiavalduse menetluses teada. Ajutine haldur analüüsides võlgniku vastu olevaid nõudeid on seisukohal, et võlgniku vastu olevad nõuded on tekkinud tema poolt tekitatud kahju tulemusena ning nende tasumist on takistanud asjaolu, et võlgnik on pikema perioodi vältel viibinud kinnipidamisasutuses, viibides vabaduses vaid lühikest aega. Võlgnik oli enne viimast kriminaalasjas tehtud otsust (22.04.2013) karistatud kriminaalkorras 4-l korral. Võlgnikku on karistatud omastamise, väljapressimise ja narkootiliste ainete omamise eest. Seega on võlgnik tegelenud suurema osa oma eelneva teadliku elu jooksul teistele kuuluva vara omastamisega omakasu eesmärgil ning suure osa on ta ilmselgelt ka ära raisanud. Peale

2-14-50475 kriminaalkorras karistuste on teda korduvalt karistatud väärteomenetluste korras, mistõttu on lisandunud veel hulgaliselt trahve ja muid rahalisi karistusi. Seega on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt teadlikult tekitatud kahju, kus eesmärgiks ei olnud ajutiselt raskest olukorrast ülesaamine, vaid kohustused on tekitatud ilmse tahtlusega neid korrektselt mitte täita. Suure osa nõuete aluseks on võlgniku kuritegelik käitumine, mida ei ole võimalik kvalifitseerida ühekordse ja juhusliku juhtumina, vaid need on aset leidnud süstemaatiliselt ja järjepidevalt. Võlgniku suhtes korduvalt kohaldatud vangistus ei ole seni võlgniku käitumisele mingit eelpreventiivset mõju avaldanud. Ajutine haldur on seisukohal, et arvestades võlgniku olukorda, ei ole tal võimalik oma kohustusi täielikult täita vangistuses viibimise ajal. Kohustuste tasumine toimub käesoleval ajal täitemenetluste raames ning vastavalt seadusele arvatakse tema sissetulekust maha 50% nõuete katteks. Sarnane olukord jääks kehtima ka juhul, kui võlgniku suhtes kuulutatakse välja pankrot. Siis laekuks kohtutäituri nõuete katteks minev summa pankrotivarasse. Arvestades, et võlgnikul puuduvad regulaarsed sissetulekud töö- või õppimishõivest tulenevalt kinnipidamisasutuses, siis ei ole pankrotimenetluse jooksul võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Arvestades võlgniku varalist olukorda, ei kata tema vara väärtus pankrotimenetluse kulusid ning see tuleks raugetada juhul, kui kohtu deposiiti rahalisi vahendeid ei tasuta menetluse läbiviimiseks vähemalt 3000 euro ulatuses. Antud juhul oleks pankrotimenetluses võimalik kokku koguda võlausaldajate nõuded tunnustamiseks ning pärast seda koostada jaotusettepanek. Arvestades võlausaldajate hulka võrreldes tavapärase füüsilise isiku pankrotiga, on sellega seotud pankrotimenetluse läbiviimiseks tehtav kulu märkimisväärselt suurem keskmisest. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku eesmärk pankrotimenetluse läbi saavutada juurdepääs kohustustest vabastamise menetlusele pärast pankrotimenetluse lõppu. Tutvudes võlgniku suhtes kogutud materjalidega, on ajutine haldur veendumusel, et võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluses ei ole võimalik saavutada võlgnikul lõppeesmärki – vabaneda kõikidest kohustustest. Ajutine haldur on käesoleva avalduse menetluse raames tuvastanud, et vähemalt 1/3 või enam võlgniku vastu teadaolevatest nõuetest on õigusvastaselt tekitatud kahju, millest PankrS § 176 lg 2 alusel pole võimalik vabaneda pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist. Lähtudes võlgniku suhtes tehtud karistusotsustest puudub ajutisel halduril veendumus, et isik suudaks isegi kohustustest vabastamise menetluse algatamisel täita talle pandud kohustusi eelkõige tulutoova tegevusega tegelemiseks. Ajutise halduri arvates tähendab see eelkõige püsiva töökoha leidmist ja omamist ja selle kaudu tulu teenimist, mitte tulu teenimist teiste isikute vara omastades või narkootilise aine müügiga. Võlgnik ise on ajutisele haldurile selgitanud, et „tema tulevik on tume ja vabanedes vangistusest ta püüab tööd leida ja kuidagi ära elada“. Ajutine haldur on veendumusel, et sellise eelhäälestuse ja suhtumisega, ei kavatse võlgnik küll hakata vabanedes tegelema tulutoova tegevusega, mis võimaldaks tasuda võlausaldajate nõudeid. Tema eesmärgiks on lihtsalt vabaneda kohustustest, mis on tegelikult tema poolt tahtlikult tekitatud. Ajutine haldur on seisukohal, et seadusandja eesmärk anda võlgnikule võimalus oma kohustustest vabanemiseks, ei saanud olla see, et isik sooritab aastate vältel kuritegusid, viibib vangistuses, kus pole võimalik tagada seadusest tulenevate kohustuste täitmist ning siis 5-7 aasta möödudes tema poolt tekitatud kohustused lihtsalt kustutatakse. Lahendis 14.11.2011 nr 3-2-1-131-11 on Riigikohus öelnud, et „... võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemuses võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks”.

2-14-50475 Ajutise halduri hinnangul ei saa vanglas viibimist pidada alaliseks maksejõetuseks, sest võlgnikule mõistetud karistus oli üle 1 aasta ning seega on tema majanduslikult raske olukord ajutine ning mitte alaline. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik on selgitanud, et vabaneb vanglast kolme kuu pärast, seega on tal siis kõik võimalused, et leida tulutoov tegevus ning asuda täitma oma kohustusi nii võlausaldajate kui ka oma alaealise lapse ees. Lähtudes eeltoodust on ajutine haldur seisukohal, et võlgniku suhtes välja kujunenud raske majanduslik olukord on ajutine ning pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus leiab, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu, siis tuleks pankrotimenetluse katteks tasuda kohtu deposiiti vähemalt 3000 eurot. Juhul, kui ei tasuta rahalisi vahendeid, siis lõpetada pankrotiavalduse menetlus raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Ajutine haldur palub välja mõista ka ajutise halduri tasu ja kulud vastavalt esitatud taotlusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-14-50475

PankrS § 23 lg 1 kohaselt, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks).

2-14-50475 Ajutise halduri aruandest aga nähtub, et „vähemalt 1/3 või enam võlgniku vastu teadaolevatest nõuetest on õigusvastaselt tekitatud kahju, millest PankrS § 176 lg 2 alusel pole võimalik vabaneda pärast kohustustest vabastamise menetluse läbimist“. Ülaltoodust nähtub, et võlgnik on pankrotiavalduse esitamisel esitanud valeandmeid võlgnevuste/kohustuste tekkimise kohta – suur osa kohustustest on tekkinud võlgnikul kuritegeliku käitumise tõttu, millest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda, võlgnik ei ole aga kohtule esitatud avaldustes antud asjaoludele viidanud. Lisaks sellele on võlgnikul võlgnevus alaealise lapse ülalpidamisega seotud elatise osas, millest ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda.

/ allkirjastatud digitaalselt / Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.