lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-3525/32

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudViru Maakohus Rakvere kohtumaja · 07.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-13-3525/32
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
07.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1719
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-3525/4Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja22.04.20131-13-3525/41Tartu Ringkonnakohus06.05.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-14-50475/25Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja18.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-13-3525

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja

07. aprill 2014, Rakvere kohtumaja

koht Kohtuasja number

1-13-3525

Kohtunik

Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär

Enjar Malm

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Sergei Alhimenkov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

SERGEI

ALHIMENKOV,

isikukood 37704040282, kodakondsuseta, rahvuselt venelane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 17.12.2012 ja lõpp 24.10.2014

RESOLUTSIOON

Jätta SERGEI ALHIMENKOV vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Alhimenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Alhimenkov on Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-3525 22.04.2013 süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud

vangistust. KarS § 76 lg 6; § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.09.2010.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 (kaheksa) kuud 7 (seitse) päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 7 (seitse) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks loeti 17.12.2012.a. Sergei Alhimenkovit on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib isik kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab ta narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteod on oma eesmärgilt sarnased – sooritatud majandusliku kasu saamiseks. Seoses narkosõltuvusega oli vajadus saada raha sõltuvusainete ostmiseks. Varemalt on isik kasutanud vägivalda, teda on karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes, röövimise ja omavolilise sissetungi, ähvardamise ja väljapressimise eest. Praeguses kuriteos puudub vägivalla komponent, kuid see on suunatud rahva tervise vastu ja loodetud on suuremat majanduslikku tulu. Soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 3 kuud ja kanda jääb tal veel enam kui 6 kuud vangistust. Tulenevalt sellest, et Sergei Alhimenkovile koostati individuaalne täitmiskava 21.01.2014, ei ole jõudnud kinnipeetav täitmiskavas toodud tegevusi täita. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma vanemate juurde aadressile xxxx. Samal aadressil elas kinnipeetav ka enne vangistust. Korter on 3-toaline ja kuulub kinnipeetava isale V A. Kinnipeetaval on võimalus korteris kasutada oma tuba. Isik omab kutsekeskharidust. xxxx omandas ta keevitaja kutse. Varasemalt on isik vanglas õppinud elektriku eriala, kuid kursus jäi lõpetamata seoses vabanemisega. Riigikeele tase A1 on samuti isikul varasemalt vanglas omandatud. Kinnipeetav oli kahe vangistuse vahel vabaduses vähem kui ühe kuu. Toimetulekuks vajalikud vahendid hankis kinnipeetav ebaseaduslikul teel. Väidetavalt oleks isik keevitajana tööle saanud kuu aja pärast. Isikut toetasid materiaalselt tema vanemad. Isik on varem ametlikult töötanud metallkonstruktsioonidega tegelevas firmas xxxx keevitajana. Vabanemisjärgselt praegu isikul kindel töökoht puudub, kuid arvestades eriala ja tööoskusi on reaalne võimalus vabanemisel töö leida. Vabanemise korral on isiku vanemad nõus teda materiaalselt toetama. Isiku lähivõrgustiku moodustavad ema S A ning isa V A. Kinnipeetava õde I D elab Venemaal. Suhted päritoluperekonnaga on isikul toetavad. Varasemast kooselust A O on sündinud 2008.a ühine laps K A, kelle kasvatamisega tegeleb endise elukaaslase ema xxxx. Kinnipeetav on poja käekäiguga kursis ja nende suhted on korras. Poja emast A O, kes on kriminaalkorras karistatud, ei tea kinnipeetav väidetavalt enam midagi. Suhetest tuleneva riski moodustavad isiku tutvused kriminaalse taustaga ringkondades, samuti tema enda riskeeriv ning hoolimatu elustiil, mis peegeldub kinnipeetava korduvates kuritegudes. Kinnipeetavat on 2004.a karistatud KarS § 424 alusel. Edaspidi on sõltuvusaineks olnud eelkõige amfetamiin. Isik on tarvitanud amfetamiini umbes nelja aasta jooksul kuni 2009. aastani, ka süstinud. NPALS alusel on isikut karistatud 6-l korral, viimati 04.08.2009.a. Isik on oma sõnul poja nimel motiveeritud narkootikume enam mitte tarvitama, et elada normaalset pereelu. Väidetavalt ei ole isik alates 2009. aastast narkootikume enam ise tarbinud. Meditsiiniosakonna andmetel kinnipeetaval sõltuvust diagnoositud ei ole. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt kasutanud vägivalda, käitunud agressiivselt. Kohtumaterjalidest ilmneb, et vägivaldne käitumine on olnud kavatsetud, mitte ainult impulsiivne. Kinnipeetav mõistab oma tegevuse tagajärgi, kuid suhtub nendesse ükskõikselt. Probleemide lahendamise oskus on

isikul puudulik, sest isik läheb sageli kergemat ja ebaseaduslikku teed, arvestades peamiselt isiklike vajadustega. Vägivaldne ja impulsiivne käitumine võivad soodustada uue kuriteo riski. Probleeme püüab isik oma sõnul lahendada verbaalselt, samas arvestades varasemat vägivaldset käitumist, ei ole vägivalla kasutamine välistatud. Kinnipeetava motivatsiooni õiguskuulekalt elada seab kahtluse alla asjaolu, et praeguse ja eelmise vangistuse vahel oli kinnipeetav ainult kuu aega vabaduses. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises, samuti turvalise liikluse ohustamises ning rahva tervise kahjustamises narkootikumide käitlemise kaudu. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 28% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 40%. Tulenevalt eeltoodust Viru Vangla toetab Sergei Alhimenkovi ennetähtaegset vabastamist. Juhul kui kohus otsustab Sergei Alhimenkovi vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et suhted endise elukaaslase A O olevat kinnipeetaval ema S A sõnul katkenud. Elukaaslane on varasemalt kriminaalkorras karistatud seoses rahvatervisevastase kuriteo toimepanemisega. Sergei Alhimenkov on säilitanud sideme pojaga ja soovib tema kasvatamises osaleda. Ema S A sõnul algasid poja probleemid sattumisest halba seltskonda, sest poeg allus negatiivsetele mõjudele. Seoses vangistuses viibimise ja varasema seotusega narkootikumidega on Sergei Alhimenkovi suhtlusringis kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetava päritolupere sisesed suhted on toetavad ja positiivse mõjuga. Kinnipeetav on töötanud umbes 10 aastat keevitajana erinevates kohtades. Sergei Alhimenkovi ema sõnade kohaselt on nad abikaasaga valmis ennetähtaegse vabanemise korral oma poega moraalselt ja materiaalselt toetama. Vanemad on mõlemad püsiva tööga hõivatud. Karistusregistri andmetel on kinnipeetavat korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteo korras karistatud. Isik pani eelmisel kriminaalhoolduse katseajal toime uue kuriteo. Kui kohus peab võimalikuks Sergei Alhimenkov KarS § 76 alusel tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks kriminaalhooldusametniku ettepanekul otstarbekas lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele kohaldada KarS § 75 lg 2 p 2,4,5 sätestatud lisakohustusi. Sergei Alhimenkov avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta tahab ise endale tõendada, et on suuteline seaduskuulekalt elama. Eelmine kord, kui ta vabanes, siis tekkis tal jälle kiusatus raha saada. Kinnipeetava sõnul töötas tal siis vaid isa, ema oli töötu ja ta ei tahtnud vanematele koormaks olla. Ta sai aru, et tegi vea. Kinnipeetav teeb oma sõnul kõik võimaliku, et nüüd kõik õnnestuks. Eelmisel korral ta ei jõudnud tööle asuda, kuid nüüd ta arvab, et saab töökoha. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Alhimenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 17.02.2014 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokurör teatab, et prokuratuur ei ole vastu Viru Vangla poolt kohtule edastatud ettepanekule kinnipeetav S. Alhimenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks S. Alhimenkovil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest

käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas. Prokuratuur toetab Sergei Alhimenkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist tema taasühiskonnastamise huvides ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2,4 ja 5 sätestatud kohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab vastupidiselt prokurörile, et süüdimõistetu Sergei Alhimenkov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Sergei Alhimenkovit on 7-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta kolmandat korda. Kuritegude dünaamika ei ole kohtu hinnangul oluliselt muutunud, arvestades seda, et ka eelnevalt on teda süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Harju Maakohtu 16.09.2010 otsusega KarS §-de 201 lg 1, 257 järgi mõistetud liitkaristuse (4 aastat vangistust) kandmiselt vabanes kinnipeetav tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 14.11.2012 määruse alusel 27.11.2012 ja tema karistuse ärakandmata osa oli 8 kuud 7 päeva vangistust. Väärib märkimist, et Sergei Alhimenkov pani uue kuriteo KarS § 184 lg 1 järgi toime katseajal tingimisi enne tähtaega vabanemisest vähem kui kuu aega hiljem ja ta vahistati 17.12.2012. Harju Maakohtu otsusega nr 1-13-3525 22.04.2013 tunnistati Sergei Alhimenkov süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 76 lg 6; § 65 lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 16.09.2010.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 8 (kaheksa) kuud 7 (seitse) päeva vangistust, mõistes ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 7 (seitse) päeva vangistust, mida Sergei Alhimenkov käesoleval ajal kannab alates 17.12.2012. Seega järeldub eelnevast, et varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane narkokuritegu. Kinnipeetaval Sergei Alhimenkovil puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Sergei Alhimenkovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, narkootikume tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib Sergei Alhimenkov toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist (käesoleval juhul sisuliselt ka teistkordset tingimisi ennetähtaegset vabastamist ühe ja selle sama karistuse kandmisest, sest kinnipeetav kannab liitkaristust). Kohus leiab, et Sergei Alhimenkovi suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2014 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Viru Maakohtu 07. aprilli 2014 määrus jätta muutmata ja süüdimõistetu Sergei Alhimenkovi määruskaebus jätta rahuldamata. 07.04.2014 kohtumäärus 1-13-3525 jõustus 20.05.2014 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.