Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I.Z’i süüdistatakse selles, et tema 28.04.2014 kella 23.43 ajal juhtis joobeseisundis olevana Pärnu linnas Riia mnt 267 läheduses sõidukit xxxxxxx. I.Z kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKII EST nr ARAF-0005 TTRC-13-00206, mõõdeti tema poolt väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks lõpliku mõõtetulemusena 0,97 mg/l. Seega tema, mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end süüdi täies mahus. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: I.Z süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 29.04.2014 karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 29 päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust tingimisi mitte kohaldada ja täies ulatuses täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul toime uut Lk 2 / 3

1-14-3788 tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohtumenetluse pooled kohtus selgitasid, miks tuleks jätta ka lisakaristus kohaldamata. Kohus nõustub nende selgitustega, arvestades seda, et süüdimõistetul on see esimene joobes sõit ja ta kahetseb toimepandut puhtsüdamlikult, füüsilist kahju kellelegi sellega ei põhjustatud ja et tal on liikumispuudega laps, kes vajab transporti, on võimalik käesoleval juhul piirduda üksnes tingimusliku karistusega. Asjaolu, et süüdimõistetul on abivajav laps, oli talle muidugi ka enne teada ning see ei saa olla talle lõputult nö karistuse vastu kaitse indulgentsiks. Samas kohus rõhutab, et kõike eeltoodut kogumis on võimalik sel korral arvestada üksnes seetõttu, et tegemist on tõesti esimese joobesjuhtimise faktiga I.Z-i puhul ja et I.Z on ilmselt nüüdseks teadvustanud suurt ohtu, et edaspidi kuriteo toimepanemisega võib ta ka oma abivajava lapse võimalusi ise takistada ning see jääb siis juba valusalt tema enda südametunnistust piinama. See ja tingimuslik karistus annab piisava preventiivse mõju mitte edaspidi enam joobes sõidukit juhtida. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdistataval hüvitada riigile menetluskulud poole võrra vähendatult sundraha ja kaitsja kulu. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 30 €, millisele lisandub käibemaks 20%, s.o. 6 €. Kokku moodustab taotletav riigi õigusabi tasu 36 €. Kohtueelsel uurimisel on riigi õigusabile kulunud 144 eurot. Kokku on seega riigi õigusabi kulu, mis kuulub väljamõistmisele süüdimõistetult 180 eurot. Kohus rahuldab ka kaitsja taotluse menetluskulu ositi tasumiseks 12 kuu vältel, kuna süüdimõistetul on sissetulekud väiksed. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud.

Indrek Nummert Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.