Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-24-18295 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitatud hagist nähtub, et esialgne võlausaldaja AS LHV Finance ja A.Z. (kostja) sõlmisid 15. juunil 2022 järelmaksulepingu nr 4343433, mille alusel sai kostja kauba hinnaga 1599 eurot järelmaksuga. Järelmaksuleping sõlmiti perioodiks 15. juuni 2022 kuni 10. juuli 2026, intressimääraga 14,90% aastas ja 0,04% päevas, osamaksetega 18 eurot 90 senti kuni 70 eurot 41 senti kuus. Lepingu krediidikulukuse määr oli 28,66% aastas ja lepingutasu 19 eurot 90 senti. Kostja täitis laenulepingust tulenevaid kohustusi osaliselt. Kostja on hagiavalduse kohaselt tasunud lepingu sõlmimise tasu. Leping lõppes 27. oktoobril 2023 esialgse laenuandja poolse ülesütlemisega. Hageja järelmaksulepingust nr 4343433 tuleneva kogunõude suuruseks ümberarvestatult on põhinõue 1200 eurot 4 senti, intressinõue 70 eurot 51 senti, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 214 eurot 74 senti. Hageja palus välja mõista ka viivise 0,04% päevas kuni põhinõude nõuetekohase tasumine. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetad 15. detsembril 2024. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 20 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 6. jaanuaril 2025). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi.

2-24-18295 TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 315 eurot ja õigusabikulust summas 422 eurot 50 senti. Kostja kohtumenetluses osalenud ei ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 200 eurot. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade komplekteerimisega, ei saa ajakulu 3 tundi tunnihinnaga 169 eurot ilma käibemaksuta põhjendatuks pidada. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017, 3-2-1-159-16, p 24). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepinguline esindaja arvestanud, et sellise tunni hinna mõistlikkust on hinnanud Riigikohus vaid vandeadvokaatide töötasu korral. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuludena 515 eurot (315+200). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (515 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.