lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-10297/82

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-10297/82
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-10297/7Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja10.02.20091-08-10297/11Tartu Ringkonnakohus19.05.20091-08-10297/5Tartu Ringkonnakohus19.05.20091-08-10297/54Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.12.20121-08-10297/61Tartu Ringkonnakohus18.01.20131-08-10297/71Viru Maakohus Rakvere kohtumaja10.03.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-10297

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 10. märtsi 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Andrei Jelagini kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Jelagini kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Andrei Jelagin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 10.02.2009 otsusega KarS § 25 lg 2 - § 113, § 120, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 2, § 199 lg 2 p 5 järgi. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o 21.01.2008 kuni 23.01.2008 (s.o 3 päeva) ja 16.02.2008 kuni 09.02.2009 (s.o 11 kuud ja 23 päeva), kokku 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 21.12.2007 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta, mõistes liitkaristuseks 6 aastat ja 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 10.02.2009 ja lõpp 13.02.2015 Viru Maakohtu 10.03.2014 määrusega jäeti A. Jelagin tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

1-08-10297/99
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
01.04.2015
2.Maakohus leidis, et süüdimõistetu A. Jelagin ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et süüdimõistetu A. Jelagin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. A. Jelaginit on 2-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab ta karistust muuhulgas KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi (tapmise katse), mis on esimese raskusastme isikuvastane kuritegu. Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsuse kohaselt tulistas A. Jelagin oma endisele elukaaslasele näkku, põhjustades viimasele haava alalõua vasaku nurga piirkonnas ja alalõualuu murru vasakul, mis tekkisid üheaegselt laskerelva kuulilaengu toimel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista kinnipeetav oma süüd endise elukaaslase ründamises, leides pigem, et kannatanu oli ise süüdi. Kinnipeetav pani uued tahtlikud kuriteod toime temale Viru Maakohtu 21.12.2007 kohtuotsusega määratud katseajal, kui ta oli kriminaalhooldusele allutatud. Seega järeldub eelnevast, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud kinnipeetavale mingit eripreventiivset mõju, vaid ta jätkas uute ja raskemate kuritegude toimepanemist. 2.2 Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. A. Jelaginil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Teda kahtlustatakse kaaskinnipeetava suhtes toimepandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on A. Jelagini üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudus veendumus selles, et vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega ja konfliktide tekkimisel, kui kinnipeetav ei suuda oma emotsioone ohjata, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leidis, et A. Jelagini suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. Jelagini kaitsja, taotledes maakohtu määruse tühistamist ning süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. 3.1 Maakohus ei ole kaevatavas määruses esitanud põhjendusi selle kohta, miks ta ei arvesta neid positiivseid asjaolusid, mis kinnitavad seda, et määruskaebuse esitaja on asunud paranemise teele ja soovib ka ise vabaneda nendest asjaoludest, mis teda elus seni on negatiivselt mõjutanud. 3.2 Määruskaebuses toob kaitsja välja positiivsed asjaolud, mis kaitsja sõnul süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad: need on kinnipeetava kahetsus, motivatsiooni elada seaduskuulekalt, vanglas sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse omandamine, vabaduses lähedaste toetus, kriminaalse suhtlusringkonna puudumine, kindel elukoht ja soov asuda tööle. 3.3 Nii vangla kui ka kohtu hinnang A. Jelagini kõrgohtlikkuse osas ei ole motiveeritud. Süüdimõistetul on küll üks kehtiv distsiplinaarkaristus, kuid samas nähtub, et üleastumine on olnud suhteliselt kerge. Lisaks leiab kaitsja, et A. Jelagini süüd ja selle raskendavaid asjaolusid arvestati juba karistuse mõistmisel KarS § 56 mõttes ning neid asjaolusid ei saa kohus kasutada vangistusest enne tähtaega mitte vabastamise põhjendamisel. Veel märgib kaitsja, et A. Jelaginit on tõepoolest KarS § 74 alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid -2-

tegemist oli karistuse mõistmisega (vabastamisega), mitte aga mõistetud ja täitmisel vangistusest tingimisi vabastamisega. Reaalsest vangistusest tingimisi vabanemise võimalus on A. Jelaginil esmakordne. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4.Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab samuti, et A. Jelagini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
5.Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et A. Jelaginit ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus arvestab määruskaebuses toodud positiivseid asjaolusid – A. Jelagini kahetsus, motivatsioon õiguskuulekaks eluks, vanglas sotsiaalprogrammide läbimine, hariduse omandamine, vabaduses lähedaste toetus, kriminaalse taustaga suhtlusringkonna puudumine, kindel elukoht ja soov asuda tööle. 5.1 Siiski ei kaalu nimetatud positiivsed asjaolud üles A. Jelagini puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. Nimelt tingivad tema vabastamata jätmise peamiselt kuriteo toimepanemise asjaolud (tapmise katse KarS § 25 lg 2 ja § 113 järgi lähedase tulistamises näkku) ning tema varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kahel korral, katseajal uute kuritegude toimepanemine). Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et A. Jelagin kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumis – Viru Maakohtu 21.12.2007 ja 10.02.2009 otsustega. Viimatinimetatud otsusega mõisteti A. Jelagin süüdi lausa viie kuriteo toimepanemises (KarS § 25 lg 2 - § 113, § 120, § 418 lg 1, § 266 lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 5 järgi). Märkimist väärib ka asjaolu, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mida ei saa eirata kogumis teiste asjaoludega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelnevast järeldada, et A. Jelagini puhul ei ole karistuse eesmärgid täidetud ega kuritegude toimepanemise riskid küllaldasel määral maandatud. Maakohtul puudub põhjendatult A. Jelaginit iseloomustavate andmete põhjal veendumus, et süüdimõistetu suudaks edaspidiselt õiguskuulekalt elada ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning kriminaalhoolduse nõudeid täita.
6.KarS § 76 lg 3 näeb otsesõnu ette, et tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamise otsustamisel arvestab kohus muuhulgas kuriteo toimepanemise asjaoludega. Õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on täiesti põhjendatud arvestada ennetähtaegsel vabastamisel toimepandud kuriteo raskuse, tehiolude ning muud isiku süüd ilmestavate andmetega. Seega ei soostu ringkonnakohus kaitseväitega, et isiku süü suurust ei saa kohus korduvalt kasutada vangistusest enne tähtaega mitte vabastamise põhjendamisel.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei oma mingit tähtsust praegu see, et A. Jelaginit on KarS § 74 alusel vangistusest tingimisi vabastatud, kuid tegemist oli karistuse mõistmisega (vabastamisega), mitte aga mõistetud ja täitmisel vangistusest tingimisi vabastamisega. Kui süüdimõistetu on varem kohtu usaldust katseajal viibinuna kuritarvitanud, ei toeta see vaieldamatult tema ennetähtaegset vabastamist, eriti arvestades, et ta pole varem olnud suuteline täitma katseajaga kaasnenud nõudeid. Selles mõttes pole seega vahet, kas kinnipeetav on karistuse kandmisest tingimisi või ennetähtaegselt vangistuse kandmisest vabastatud.
8.Ringkonnakohus toonitab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. -3-
9.Tulenevalt eelmärgitust leiab ringkonnakohus, et A. Jelagin tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Sellest lähtuvalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning kaitsja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

-4-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.