Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-10297
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 10. detsembri 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Andrei Jelagini (Jelagin) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 10. detsembri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Jelagini määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Esimese astme kohtu määruse sisu
3.1 Kohus ei hinnanud küllaldaselt, igakülgselt ja objektiivselt KarS § 76 lg 3 nimetatud asjaolusid. Samuti leidsid nii kohus kui ka prokuratuur, et ära ei ole kantud küllaldaselt pikk karistusaeg, mis oleks proportsionaalne sooritatud kuriteoga. Määruskaebuse esitaja leiab, et keegi ei suuda määrata, milline on piisav tähtaeg, et süüdimõistetu mõistaks kogu tegevuse raskust, muudaks oma käitumist ja asuks paranemise teele. Kui selline moment saabub, kui määratud karistus on oma rolli täitnud. 3.2 A. Jelagin palub asja uuel läbivaatamisel ja hindamisel arvestada tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja motiive. Tema tegu oli sooritatud armastuse pärast, see oli julm ja traagiline nii kannatanule kui määruskaebuse esitajale, ent johtus armukadedusest ja hirmust kaotada armastatu, aga samuti A. Jelagini mehelikust egoismist, vanuselisest maksimalismist ja sellest, et ta ei kuulanud mõistuse häält. Praegu on ta mõistnud, et ennast ei saa sundida armastama jõuga ja on tehtut kahetsenud. A. Jelagin on õnnelik, et kannatanu on elus, ta on abiellunud ja saanud lapse ning kuritegu ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. Alles vanglas olles sai A. Jelagin aru, kui mõttetu, julm ja rumal tema tegu oli. Ta palub uskuda, et kahetseb ja mõistab tehtut ning on valmis vabanemiseks. Kannatanu on talle samuti andestanud. 3.3 Ta suudab täita kõiki kriminaalhoolduse nõudeid, elada seaduskuulekat elu ja tahab end ise ülal pidada, mitte olla ühiskonna ülalpidamisel. Ühtlasi mõistab ta, et kõige kallimad inimesed tema elus on ema, kes oli A. Jelagini pärast väga haige, vanaema, tädi ja isa. Nemad ootavad teda ja on valmis ka toetama ja aitama. Lähedaste näol on tegemist seadusekuulekate kodanikega. Lisaks on A. Jelaginil olemas alaline korter, garanteeritud õppimisekoht, mida tõendavad ka Viru Vangla ja kriminaalhooldaja arvamused. 3.4 Viru Vangla ja kriminaalhooldaja leiavad, et A. Jelagini suhtes võib kohaldada ennetähtaegset vabastamist ja määrata talle rida nõudeid ja kohustusi. Ühtlasi saab määruskaebuse esitaja aru, et ennetähtaegne vabastamine ei ole kinnipeetava õigus ja kohus ei ole seotud kellegi arvamusega. Seaduse järgi peab ära kandma kogu karistuse lõpuni ja karistusest ennetähtaegne vabastamine on erakordne, mis on võimalik vaid siis, kui kohus jõuab veendumusele, et karistus on täitnud oma rolli enne tähtaja täielikku saabumist. Samas loodab ta, et kohus annab talle võimaluse mitte ainult sõnadega vaid ka oma käitumisega tõestada, et ta on asunud paranemise teele. A. Jelagin kinnitab, et saab kriminaalhooldaja pideva kontrolli all olles tõendada, et on võimeline täitma kõiki määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Ühtlasi annab ta endale aru, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul satub ta ka kõige väiksema rikkumise tulemusena uuesti vanglasse.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
käitumiskontrolli nõudeid ja kelle suhtes ka vangistuses toime pandud rikkumise tõttu on algatatud kriminaalasi, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega kui karistuse kandmise lõpuni on jäänud üle kahe aasta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata, mistõttu käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid. 5.2 A. Jelagin heidab maakohtule ette, et viimane ei ole igakülgselt ja objektiivselt hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatut. Ringkonnakohus sellega ei nõustu – maakohus on arvestanud nii kinnipeetavat iseloomustavate positiivsete asjaoludega – elu ja lähedaste toetuse olemasoluga, kui ka tema poolt toime pandud kuritegude raskusega, varasema elukäigu ja käitumisega vangistuse ajal. Kohtukolleegium leiab, et vaieldamatult on oluline arvesse võtta positiivseid asjaolusid – A. Jelaginil on määruskaebuse kohaselt vabanemisel olemas elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik, ta soovib minna õppima, kahetseb ja mõistab tehtut ning on enda sõnul valmis vabanemiseks ja seaduskuulekaks eluks. Maakohus on siiski õigustatult märkinud, et varasemalt ei suutnud ei kindel elukoht ega ka ema toetus kinnipeetava kuritegelikku käitumist mõjutada. KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et A. Jelagini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. 5.3 Ringkonnakohus leiab, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele kuuluvad üksnes kinnipeetavad, kelle suhtes kohtul kujuneb kindel veendumus, et kantud karistus on kinnipeetava suhtes täitnud oma eesmärgi. Ehkki kinnipeetaval puuduvad hetkel kehtivad distsiplinaarkaristused, peab A. Jelagini iseloomustuse kohaselt vangistusasutus teda kõrgohtlikuks, kuivõrd teda kahtlustatakse kaaskinnipeetava ründamises. Seega puudub kohtul veendumus sellest, et kinnipeetav on teinud vangistuses piisavad järeldused talle määratud karistusest. 5.4 Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima ka veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohus on osundanud sellelegi, et eelmised kuriteod pani A. Jelagin toime katseajal. Ehkki A. Jelagin on määruskaebuses avaldanud, et suudab igakülgselt täita kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid, näitab tema suhtes eelneva hoolduse luhtumine, et kriminaalhooldusele allutamine ei pruugi tema puhul olla tulemuslik uute kuritegude ärahoidmise seisukohalt. 5.5 Kohtukolleegium märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt on kohtul õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. A. Jelagin on määruskaebuses kahetsenud tema poolt toime pandud kuritegu ja palunud ringkonnakohtul uuesti hinnata tema kuriteo motiive. Käesoleval ajal kannab A. Jelagin karistust viie talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest, m.h karistati teda selles, et tema, eesmärgiga kannatanu tappa, võttis jopetaskust kaasasolnud tuvastamata marki laetud tulirelva ja tulistas kannatanule näkku. Kuritegu jäi lõpule viimata A. Jelaginist mitteolenevatel põhjustel. Sama kannatanu suhtes pani ta toime lisaks kannatanu tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist, kasutades selleks ebaseaduslikku tulirelva ja laskemoona. Kriminaalkolleegium leiab, et tegemist on väga raskete kuritegudega, mida ei saa õigustada üksnes armukadeduse ja meheliku egoismiga. Ka vangistusasutus märgib kinnipeetava iseloomustuses, et A. Jelagini puhul esineb oht uue kuriteo toimepanemiseks, kui muutub tema eluviis või ümbritsevad olud. Isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ja kohtul peab tekkima KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates veendumus sellest, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Samuti ei tohi ennetähtaegne
vabastamine olla vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega. Ringkonnakohtul sarnastelt maakohtuga sellist veendumust ei tekkinud. 5.6 Ringkonnakohus leiab, et isiku poolt toime pandud kuritegudel ja tema varasemal elukäigul on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta ka isikut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid ning teda vabaduses eesootavaid tingimusi, ei saa süüdimõistetut vabastada vaid lubadustele tuginedes. Süüdimõistetul on vastavalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-91-06 avaldatud seisukohale küll subjektiivne õigus nõuda enda ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist, kuid ei ole subjektiivset õigust nõuda enda vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et süüdlase ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. 5.7 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegude raskusega, tema varasema elukäiguga ja käitumisega vangistuse ajal ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses eelnimetatud tingimustega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.8 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.