Kriminaalasi nr 1-08-10297
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
10. märts 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-08-10297
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
ANDREI JELAGIN, isikukood 38406282220, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt venelane, keskeriharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 10.02.2009 ja lõpp 13.02.2015
Jätta ANDREI JELAGIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 05.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab Andrei Jelagin karistust Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi ta on süüdi tunnistatud KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust. Andrei Jelagin tunnistati süüdi KarS § 120 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Andrei Jelagin tunnistati süüdi KarS § 418 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Andrei Jelagin tunnistati süüdi
KarS § 266 lg 2 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Andrei Jelagin tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 5 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 64 lg 1 loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõistes liitkaristuseks kuus aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, s.o 21.01.2008 kuni 23.01.2008 (s.o 3 päeva) ja 16.02.2008 kuni 09.02.2009 (s.o 11 kuud ja 23 päeva, kokku 11 kuud ja 26 päeva vangistust. Ärakandmisele kuulub 5 (viis) aastat ja 4 (neli) päeva vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 21.12.2007.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 1 (üks) aasta, mõistes liitkaristuseks 6 (kuus) aastat ja 4 (neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 10.02.2009. Andrei Jelaginit on kriminaalkorras karistatud 2-l korral ning reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Eelnev kuritegu on seotud narkootikumide ja kehalise väärkohtlemisega. Käesolev kuritegu on seotud tapmiskatse ja ähvardamisega. Isik on hetkel kahtlustatav KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (kaaskinnipeetava ründamine). Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on olnud suutmatus emotsioone ohjata. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 5 aastat ja 1 kuu ning kanda jääb tal veel enam kui 11 kuud vangistust. Kinnipeetav läbis Viha juhtimise programmi 2010. aastal, ajavahemikul 23.05.2013 – 29.08.2013 läbis ta Ohvriempaatia sotsiaalprogrammi. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on kinnistatud sotsiaalprogrammis Viha juhtimine omandatut ja õpitud ohjama oma negatiivseid emotsioone läbi individuaalvestluste. Andrei Jelagin ei töötanud, kuna tema suhtes kohaldati 25.07.2012 – 25.04.2013 täiendavaid julgeolekuabinõusid. Isik on läbinud riigikeele B1 taseme kursuse 14.08.2013 – 14.12.2013. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama oma ema I G korterisse aadressil xxxx. Kriminaalhooldusametniku sõnul on tegu ühetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, kus hetkel keegi ei ela. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Ta on lõpetanud 9. klassi Tammiku Gümnaasiumis ning keskerihariduse omandas Kohtla-Järve Meditsiinikoolis, omades med. venna kutset. Kinnipeetav on 17.06.2010 sooritanud gümnaasiumi lõpueksamid. Isiku sõnul töötas ta vabaduses mitteametlikult. Ta oli töötukassas arvel ja osales töötukassa poolt korraldatud kursustel. Isiku sõnul ei ole tal kunagi olnud majanduslikult raske toime tulla. Kinnipeetava sissetulekud vabaduses olid korrapäratud, peamiselt töötu abiraha. Andrei Jelagini ema I G töötab ning on nõus poega vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Andrei Jelaginil kindlat töökohta, stabiilse legaalse sissetuleku puudumine aga suurendab varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava suhtlusringkonda kuulusid kuritegeliku mineviku või mõtteviisiga inimesed, kellega kinnipeetav väidetavalt enam ei suhtle. Praegune kuritegu on toime pandud lähedase inimese suhtes (endine elukaaslane). Lähedastest on kinnipeetaval ema I G ja isa B J, tädi M T ja tädipoeg V T. I G sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Üldiselt kinnipeetav toetab ühiskonna väärtushinnanguid. Isik ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustanud tegureid. Ta on seisukohal, et kannatanu peab muutuma. Andrei Jelaginit kahtlustatakse kuriteotunnustega teo toimepanemises kaaskinnipeetava suhtes – kaaskinnipeetava ründamises (kriminaalasi on menetluses). Kinnipeetava varasem tingimisi mõistetud vangistus ebaõnnestus, kuna ta sooritas katseajal isikuvastase kuriteo. Vestlustes kinnipeetavaga ei tunnistanud viimane oma süüd endise elukaaslase ründamises, pigem leidis,
et kannatanu oli ise süüdi. Andrei Jelagini puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused suhete purunemisel, konfliktide tekkimisel. Varasemas käitumises on viiteid, et isik võib ohustada teisi. Vägivalla kasutamine on olnud korduv, ta on tahtlikult rünnanud või raskelt vigastanud teisi inimesi. Ohu ilmnemise tõenäosus on suur, kui isik ei suuda ohjata oma emotsioone. Viru Vangla andmetel on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru Vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Andrei Jelagini puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Viru Vangla teeb seega kohtule ettepaneku panna kinnipeetavale tema ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses teeb ettepaneku panna Andrei Jelaginile ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Andrei Jelagin avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav leidis, et 6 aastat, mis ta on vanglas olnud, on piisav aeg, et oma elu üle järele mõelda ja aru saada, kui raske kuriteo ta sooritas. Andrei Jelagin tahab end muuta täielikult. Kinnipeetav tunnistas, et tal ei ole garanteeritud töökohta, kuid ema aitab teda töö leidmisel. Ta tahab massööride kursustele minna. Kinnipeetava väitel võib ta leida tööd ka xxxx, kus töötab tema ema. Isik tunnistas, et varem oli tema probleemiks see, et ta ei suutnud oma emotsioone ohjata, kuid praegu ta kontrollib oma emotsioone. Kinnipeetava sõnul kahtlustatakse teda vanglakaaslase ründamises 1,5 aastat tagasi. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Andrei Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 16.01.2014 koostatud kinnipeetava kohta iseloomustuses toodud seisukohtadega, sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. A. Jelagini varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav kannab karistust mh tahtliku tapmise katse ja tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku omandamise, kandmise ja kasutamise eest. Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise katse toimepanemine ning tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Prokurör rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A. Jelagini ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Prokurör leiab, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - tapmise katse tehiolud (mh tulirelvast kannatanule näkku tulistamine) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et
õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuur ei toeta Andrei Jelagini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Jelagin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Andrei Jelaginit on 2-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, sest käesoleval ajal kannab Andrei Jelagin karistust muuhulgas KarS § 25 lg 2 - § 113 järgi (tapmise katse), milline on esimese raskusastme isikuvastane kuritegu. Viru Maakohtu 10.02.2009 kohtuotsuse kohaselt tulistas Andrei Jelagin oma endisele elukaaslasele näkku, põhjustades viimasele haava alalõua vasaku nurga piirkonnas ja alalõualuu murru vasakul, mis tekkisid üheaegselt laskerelva kuulilaengu toimel. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei tunnista kinnipeetav oma süüd endise elukaaslase ründamises, leides pigem, et kannatanu oli ise süüdi. Kinnipeetav pani uued tahtlikud kuriteod toime temale Viru Maakohtu 21.12.2007 kohtuotsusega määratud katseajal, kui ta oli kriminaalhooldusele allutatud. Seega järeldub eelnevast, et varasem tingimuslik karistus ei avaldanud kinnipeetavale mingit eripreventiivset mõju, vaid ta jätkas uute ja raskemate kuritegude toimepanemist. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Andrei Jelaginil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Teda kahtlustatakse kaaskinnipeetava suhtes toimepandud KarS § 121 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on Andrei Jelagini üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 42%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega ja konfliktide tekkimisel, kui kinnipeetav ei suuda oma emotsioone ohjata, võib ta toime panna uusi kuritegusid. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Andrei Jelagini suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 04.04.2014 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu 10. märtsi 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Andrei Jelagini kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 19. aprillil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.