Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-15-14 24. märts 2014 Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kolmanda isiku OÜ Grundar Puit vara arestimine konfiskeerimise tagamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-13-8481 OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk, määruskaebus Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe 26. veebruar 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määrus OÜ Grundar Puit sõiduauto arestimise kohta muutmata ja kolmanda isiku esindaja määruskaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lääne Ringkonnaprokuratuuri taotluse alusel arestis Pärnu Maakohus 23. septembri 2013. a määrusega kolmanda isiku OÜ Grundar Puit sõiduauto Toyota Hilux riikliku registreerimismärgiga
774 BJV.
1.1 22. veebruaril 2013. a juhtis seda sõidukit OÜ Grundar Puit juhatuse liige A. K. A. K. sõitis Pärnu maakonnas Paikuse vallas Silla külas Sindi-Lodja-Silla tee 2,8. kilomeetril autoga kraavi ja rullus üle katuse. Juht oli joobes, kuivõrd alkoholisisaldus tema veres oli 2,56 mg/g kohta. Kohus viitas erinevatele tõenditele ja leidis, et A. K.-d saab kahtlustada karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. 1.2 Toyota Hilux oli A. K. kuriteo toimepanemise vahend. Mootorsõiduki võib süüteo toimepanemise vahendina konfiskeerida, kui on alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi, kusjuures leebemad meetmed, nagu juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena, ei suuda juhti mõjutada hoiduma süütegude toimepanemisest. A. K.-d on varem KarS § 424 järgi karistatud. Sõiduki juhtimise eest alkoholijoobes on süüdistatavat karistatud ka väärteo korras. Lisaks sellele on A. K.-l mitmeid kehtivaid väärteokaristusi muude liiklusrikkumiste eest. Praegusel juhul A. K.-le etteheidetava teo pani süüdistatav toime ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud ja ta oli katseajal sõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Seega on põhjust eeldada, et A. K. jätkab liiklussüütegude
toimepanemist, mistõttu on auto konfiskeerimine lubatav. 1.3 Et sõiduk kuulub OÜ-le Grundar Puit, tuleb selle konfiskeerimisel lähtuda KarS § 83 lg 3 p-st 1, millest tulenevalt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule, kes on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. A. K. on OÜ Grundar Puit juhatuse liige ja võib seega äriseadustiku (ÄS) § 181 lg 1 kohaselt osaühingut kõikide tehingute tegemisel esindada. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 31 lg 5 kohaselt loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega on sõidukit võimalik OÜ-lt Grundar Puit konfiskeerida. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 142 lg 1 kohaselt on vara arestimise eesmärk muu hulgas konfiskeerimise tagamine, tuleb OÜ Grundar Puit auto arestida.
2.Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk, kes palus kohtumääruse tühistada ja vara aresti alt vabastada. Kaebaja ei nõustunud maakohtuga, et OÜ Grundar Puit aitas vähemalt kergemeelsusega kaasa A. K. purjuspäi autojuhtimisele. Praegusel juhul ei saa juriidilise isiku tegevust sisustada TsÜS § 31 lg 5 abil. Karistusõiguses tuleb juriidilise isiku tegutsemine avada KarS § 14 lg 1 abil. See säte nõuab, et füüsiline isik tegutseks juriidilise isiku huvides. Praegu A. K. seda aga ei teinud, mistõttu ei saa tema tegu kolmandale isikule omistada. Lisaks sellele on Riigikohus märkinud, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. OÜ Grundar Puit praegu seda võimalikuks ei pidanud. Ka kõneleb esindaja hinnangul arestimise vastu KarS § 83 lg 31, sest samamoodi, nagu ei saa liisingfirmalt või rendileandjalt konfiskeerida liisitud või renditud sõidukit üksnes seetõttu, et rentnik on liising- või rendilepingu alusel ka omaniku esindaja asja kasutamisel või kasutada andmisel, ei saa sõidukit konfiskeerida juriidiliselt isikult, kui tema organi liige kasutab sõidukit juriidilise isiku huvide vastaselt süüteo toimepanemiseks.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu hinnangul viitab kaebaja ekslikult KarS § 14 lg-le 1, sest praegusel juhul pole tegu juriidilise isiku vastutusega, vaid temale kuuluva asja arestimisega. Juriidiline isik saab oma tahet ja käitumist väljendada oma juhatuse kaudu. Juhatuse liige A. K. aitas juriidilise isiku nimel kaasa kuriteo toimepanemise vahendi kasutamisele. Asudes toime panema KarS § 424 järgi kvalifitseeritavat kuritegu, realiseeris A. K. oma tahtlusega nii KarS §-s 424 sätestatud kuriteo subjektiivse koosseisu kui ka KarS § 83 lg 3 p 1 sätestatud kaasaaitamisteo (kuriteo toimepanemise vahendi kasutamisele kaasaaitamine). Kaebajaga pole võimalik nõustuda, et OÜ Grundar Puit ei pidanud võimalikuks, et tema sõidukiga pannakse toime kuritegu. Ka on asjakohatu äriühingu esindaja võrdlus rendi- ja liisingusuhtega, kuna praegusel juhul on OÜ Grundar Puit sõiduauto omanik, mitte rendile- või liisinguandja. Tuginedes TsÜS § 31 lg-le 5 saab öelda, et juriidiline isik oli teadlik, et tema juhatuse liige kasutab sõidukit kuriteo toimepanemisel.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Ringkonnakohtu määruse peale esitas määruskaebuse OÜ Grundar Puit esindaja vandeadvokaat I. Sirk. Kaebuse esitaja palub kohtumäärused tühistada ja vabastada sõiduauto Toyota Hilux aresti alt. Auto arestimine ei taga kuidagi seda, et A. K. tulevikus enam joobeseisundis ei sõida, sest A. K. võib kasutada veel umbes paarikümmet OÜ-le Grundar Puit kuuluvat autot, mille vastutav kasutaja ta on. Õige pole lähtuda TsÜS § 31 lg-st 5, vaid KarS § 14 lg-st 1, mis tähendab seda, et autot ei saa arestida, kuivõrd A. K. ei pannud kuritegu toime juriidilise isiku huvides. Et OÜ Grundar Puit ei andnud A. K.-le 22. veebruaril 2013. a sõiduki juhtimiseks luba, ei olnud äriühing A. K. kuriteost teadlik, mistõttu ei saa kõneleda kuriteole kaasaaitamisest osaühingu poolt. Kaebaja viitab ka KarS § 83 lg-le 31 ja märgib, et praegune olukord on võrreldav rendi- või liisingusuhtega. Nii nagu rendivõi liisingulepingu puhul ei konfiskeerita eset selle omanikult, vaid võetakse asja kasutanud isikult ära kasutuslepingust tulenevad varalised õigused, tuleks ka praegu konfiskeerida A. K.-le kuuluvad varalised õigused, mitte aga võtta sõidukit selle omanikult ära.
5.Vastuses määruskaebusele leiab Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Kaido Tuulemäe, et Tallinna Ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Kõik kaebaja väited on ringkonnakohus juba õigesti ümber lükanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
6.Kriminaalasjas käib vaidlus selle üle, kas sõiduki arestimine OÜ-lt Grundar Puit oli KrMS § 142 lg 1 ja KarS § 83 lg 3 p 1 alusel võimalik või mitte. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on kohtud vastanud sellele küsimusele õigesti jaatavalt.
7.KarS § 83 lg 2 p 1 eeldab kõigepealt, et kolmas isik on toime pannud kaasaaitamisteo. Käesolevas asjas tuvastatu kohaselt pani kaasaaitamisteo vahetult toime A. K. Seega tuleb tähele panna, et kaasaaitamisteo vahetuks toimepanijaks KarS § 83 lg 3 p 1 mõttes on peetud isikut, keda kahtlustatakse ka kuriteo enda toimepanemises. Nimelt on juriidilises mõttes tegu olukorraga, kus A. K. andis OÜ Grundar Puit esindajana (vt käesoleva määruse p 10) sõiduki üle A. K.-le (kaasaaitamistegu KarS § 83 lg 3 p 1 mõttes), kes seda purjuspäi juhtima asus (kuritegu KarS § 424 tähenduses).
8.Kaebuse esitajaga pole võimalik nõustuda selles, et juriidilisest isikust kolmandale isikule kuuluva vara arestimisel ja konfiskeerimisel tuleb lähtuda KarS § 14 lg-st 1 ja seega analüüsida, kas kaasaaitamistegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ringkonnakohus märgib õigesti, et KarS § 14 lg-t 1 on vaja rakendada juhul, kui arutatakse juriidilise isiku karistusõiguslikku vastutust. KarS § 83 lg 3 p 1 ei reguleeri aga vastutust süüteo eest, vaid teatud objektide konfiskeerimist. Säte ei tee vahet, kas kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik. Samuti on ebaoluline kolmanda isiku kaasaaitamismotiiv, mistõttu ei ole tähendust sellel, kas vahetult kaasaaitamistegu toime panev füüsiline isik tegutseb kellegi huvides või mitte.
9.Kuivõrd kolmandast isikust juriidiliselt isikult vara konfiskeerimise korral ei tulene erisusi KarS § 14 lg-st 1, tuleb lähtuda juriidilise isiku kohta kehtestatud üldisest regulatsioonist. Juriidiline isik
kui õiguslik fiktsioon saab tegutseda vaid füüsiliste isikute kaudu, mistõttu saab juriidilisele isikule omistada vaid inimeste tegusid. Sellisel omistamisel tuleb käesoleva kriminaalasjaga seoses juhtida kõigepealt tähelepanu TsÜS § 31 lg-le 5, mis sätestab, et juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Eraõigusliku juriidilise isiku organ on muu hulgas juhatus (TsÜS § 31 lg 1). ÄS § 181 lg 1 esimene lause määrab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt.
10.A. K. on OÜ Grundar Puit juhatuse liige. Seega saab ta ÄS § 181 lg 1 järgi esindada osaühingut. Sellest lähtudes kujutab OÜ Grundar Puit auto üleandmine A. K.-le endast osaühingu esindamist ÄS § 181 lg 1 mõttes. See esindamine tuleb TsÜS § 31 lg-te 1 ja 5 kohaselt lugeda OÜ Grundar Puit tegevuseks. KarS § 83 lg 3 p 1 kohaselt ei nõua objekti konfiskeerimine kolmandalt isikult üksnes kaasaaitamist objektiivses mõttes, vaid ka seda, et kaasaaitamistegu oleks selle toimepanijale subjektiivselt omistatav. Omistatav on see juhul, kui kaasaaitaja suhtub objekti kasutamisse süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel vähemalt kergemeelselt. Seda enam tuleb kaasaaitajale omistada kaasaaitamistegu, mida toime pannes on tal objekti väärkasutamise suhtes tahtlus. Praegusel juhul teadis A. K., et ta asub autoga joobeseisundis sõitma. Selline teadmine tuleb omistada ka OÜ-le Grundar Puit, mistõttu oli kolmandal isikul kaasaaitamistegu toime pannes otsene tahtlus selle osas, et sõidukit kasutatakse kuriteo toimepanemisel. Seega on KarS § 83 lg 3 p 1 eeldused auto konfiskeerimiseks täidetud ja mootorsõiduki arestimine KrMS § 142 lg 1 järgi lubatav.
11.Määruskaebuses väidetakse, et A. K. on veel paljude OÜ-le Grundar Puit kuuluvate autode vastutav kasutaja ja võib seega kasutada purjuspäi sõitmiseks teisi kolmanda isiku autosid, mistõttu arestimine ei taga, et A. K. enam KarS § 424 kohaseid kuritegusid toime ei pane. Kolleegium märgib, et muu hulgas peab konfiskeerimine tagama, et uute süütegude toimepanek oleks raskem kui objekti konfiskeerimata jätmisel. Praegusel juhul see kahtlemata nii on, sest kui arestitakse auto, mida A. K. väidetavat kuritegu toime pannes kasutas, ei saa kahtlustatav selle autoga enam joobes olles sõitma minna. Ilmselt ei ole konfiskeerimisega võimalik kunagi välistada uute kuritegude toimepanemist täielikult, mistõttu ei ole ka kohased kaebuse esitaja väited, et A. K. võib purjuspäi sõitmiseks kasutada teisi autosid.
12.Ka ei välista arestimist määruskaebuse väide, et analoogselt rendi- ja liisingulepinguid reguleeriva KarS § 83 lg-ga 31 on ka praegusel juhul võimalik üksnes A. K. varaliste õiguste konfiskeerimine sõiduki suhtes. Kolleegiumi hinnangul teeb kaebaja KarS § 83 lg 31 põhjal valed järeldused. See säte ei sisalda endas privileegi, mis muudab konfiskeerimise üldise regulatsiooni leebemaks selliste olukordade jaoks, kus on tegemist kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepinguga. Vastupidi, KarS § 83 lg-ga 31 on üldiseid konfiskeerimise aluseid laiendatud. Seadusandja on süüteo toimepanemise vahendite ja vahetute objektide kõrval soovinud teha võimalikuks ka teatavate lepinguliste õiguste konfiskeerimise. Seadusest ei tulene aga, et kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu puhul ei ole kohaldatavad ka KarS § 83 lg-
tes 1-3 sätestatud üldised alused. See tähendab näiteks, et kui üks isik (rendileandja) sõlmib teisega (rentnik) rendilepingu, millega kohustub andma rentnikule kasutamiseks auto, ja rendileandja näeb, et rentnik on lepingut sõlmides purjus, ja teab, et rentnik asub kohe vahetult pärast lepingu allkirjastamist autoga sõitma, on rendileandjalt auto rentnikule üleandmise tõttu võimalik sõiduk KarS § 83 lg 3 p 1 alusel konfiskeerida. Lisaks sellele võib KarS § 83 lg 31 alusel konfiskeerida joobeseisundis autot juhtinud rentnikult rendilepingust tulenevad auto kasutamise õigused.
13.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 1, jätab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 7. novembri 2013. a määruse muutmata ja kolmanda isiku esindaja määruskaebuse rahuldamata. Jüri Ilvest, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.