Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks tagastama hoiule võetud relvad
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Anu ToomemägiKivistik Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit tagastama Xile talt 8. aprillil 2024 hoiule võetud relvad.
Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt Xi kasuks välja menetluskulud 589 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 17. veebruaril 2025 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) andis Xile 9. mail 2022 relvoaloa kehtivusega kuni 7. aprillini 2027. Relvaloale kanti neli relva jahipidamiseks (Ž-27-E nr M00600; Valmet nr 1832; Tikka-T-3 nr 797111; Browning B-80-SL). 2. augustil 2022 andis PPA Xile paralleelrelvaloa kehtivusega 7. aprillini 2027.
2.PPA kutsus Xi 8. aprillil 2024 tunnistajana ütlusi andma kriminaalasjas nr xxxxxxxx, mis oli algatatud seoses salaküttimisega. Kaebaja tuli kohale, kuid keeldus ütlusi andmast. PPA andis kaebajale seejärel teada, et tema üle alustatakse järelevalvemenetlust relvaseaduse (RelvS) § 88 lg 1 alusel, et kontrollida tema vastavust RelvS § 34 nõuetele (8. aprilli 2024. a teade järelevalvemenetluse alustamise kohta).
3-24-1050
3.Samal päeval võttis PPA kaebaja kodust hoiule talle kuuluvad relvad IŽ-27-E nr M00600, Valmet nr 1832, Tikka-T3 nr 797111 ja Browning B-80-SL nr 421 PW23753. PPA koostas protokolli, mille järgi relvad võeti hoiule korrakaitseseaduse (KorS) § 52 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Protokolli järgi hoiustatakse relvi kuni asjaolude välja selgitamiseni.
4.X esitas 9. aprillil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas 18. aprilli seisukohas. Kaebaja leiab, et relvade hoiulevõtmine oli õigusvastane ning palub kohtul kohustada PPA-d talle relvi tagastama.
4.1.8. aprillil 2024 toimunud ülekuulamisel ei vastanud uurija P. Schvede kaebaja esindaja küsimusele selle kohta, kes on kõnealuses kriminaalasjas kahtlusalune. Uurija ütles, et kahtlusaluseid veel ei ole ja et küsimusi esitab tema. Kui kaebaja seepeale ütluste andmisest keeldus, uurija ärritus ja andis kaebajale teada, et tema üle alustatakse järelevalvemenetlust ning tema relvad võetakse hoiule. Kaebaja oli kriminaalasjas tunnistajaks mitte kahtlustatavaks. See, et kaebaja soovis kasutada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 71 lg-st 2 tulenevat õigust, ei anna alust järeldada, et ta on rikkunud RelvS nõudeid. Menetluse algatamist pole kaebajale esitatud teates millegagi põhjendatud. Jääb mulje, et tegu on PPA omavoliga, mille eesmärgiks on kaebajat kui tunnistajat survestada.
4.2.P. Schvede lahkus ülekuulamise ajal viieks minutiks ruumist ja naasis lubade grupi vaneminspektori A. Avamerega. Viimane teatas, et sai uurijalt teabe, mille põhjal alustab kaebaja suhtes menetlust. Järelevalvemenetluse algatamise akt koostati pärast seda, kui kaebaja esindaja nõudis infot menetluse algatamise õigusliku aluse kohta. 8. aprilli 2024. a õiend on ilmselgelt fabritseeritud ja koostatud tagantjärele. Kahtlusi tekitab ka see, et õiend on allkirjastatud käsitsi. Õiendist nähtub, et kriminaalasjas pole kahtlustatav mitte kaebaja vaid Y. See on vastuolus P. Schvede poolt ülekuulamise ajal öelduga.
4.3.Eeltoodu põhjal ei saanud see õiend olla aluseks algatada kaebaja suhtes järelevalvemenetlus. Õiend koostati tõenäoliselt P. Schvede või vastustaja huvides ja selleks, et takistada kaebajal oma õiguste kaitset. Õiendis on märgitud: „Seisukoha võtmiseks esitatakse lubadegrupile kriminaalasjast koopiad asitõendi vaatlusprotokollist ja Xi ülekuulamise protokollist“. Selline sõnastus jätab sobivalt lahtiseks selle, millal need dokumendid esitatakse. A. Avamere ei selgitanud kaebajale, millist menetlust läbi viiakse ning miks on vaja kaebajalt relvad ja laskemoon ära võtta. Kui õiend oleks koostatud varem, oleks A. Avamere teadnud, mis alusel haldusmenetlust algatatakse.
4.4.See, kuidas õiend liikus vastustaja infosüsteemides või koridorides kaamerate vaateväljas, on eeldatavasti kontrollitav. Samuti on kontrollitav aeg, mil vastustaja edastas teabe Keskkonnaametile (KeA). Vastustajal tuleks esitada infosüsteemi väljavõte, mille alusel saaks selgitada õiendi koostamise ja väljaprintimise aega.
4.5.Kui 8. aprilli 2024. a õiend on siiski koostatud enne kaebaja ülekuulamist, on vastutaja samuti rikkunud menetlusõigust. Info selle kohta, et kaebaja võib olla toime pannud väärteo, tulnuks edastada KeA-le, mitte PPA lubadegrupile. Sellisel juhul pidi uurijale olema selge ka see, et kaebajat tunnistajana üle kuulata ei tohi.
4.6.PPA pole ära näidanud, et kaebaja oleks toime pannud mõne teo, mis annaks alust kohaldada KorS § 52 lg 1 p-e 1 ja 2. Pole mingit vahetut ohtu, mida oleks vaja tõrjuda või korrarikkumist, mida kõrvaldada.
4.7.PPA teab, et kaebaja on laskesportlane ja jahimees. Relvad olid tema seaduslikus valduses. Kaebajal on olemas relvaload, mõlemad kehtivad kuni 7. aprillini 2027. Lisaks on kaebajal 6. juunist 2013 kuni 15. märtsini 2033 kehtiv jahitunnistus ja laskekatse tunnistus, mis kehtib kuni 16. juunini 2025.
2(6)
3-24-1050
4.8.Ka KeA 11. aprilli 2024. a käsitsi allkirjastatud väärteomenetluse alustamise teade, mille koostamisel pole kasutatud KeA dokumendiplanki, võib tegelikult olla koostatud hiljem ja seoses praeguse kaebusega. Pole aru saada, kellele see teade suunatud on. Sellest nähtub, justkui oleks kaebaja puhul tuvastatud jahiseaduse § 50 ja § 57 rikkumised, aga millega see tõendatud on, ei ole teatisest võimalik välja lugeda. Teade ei tõendada väärteo toimepanemist. Kaebajat ei ole praeguseni kutsutud ülekuulamisele menetlusaluse isikuna. Lisaks tuleb arvestada süütuse presumptsiooniga (põhiseaduse (PS) § 22). Vastustajal tuleks esitada tõendid, mis kinnitavad tema väidet, et KeA koostas selle teate 11. aprillil 2024. Vastustajal tuleb tõendada, millal KeA uurija K. Asi teate koostas ja välja printis. Välja tuleks nõuda KeA ja P. Schvede vaheline kirja- ja failivahetus, samuti KeA infosüsteemi väljavõte, mis näitaks dokumendi koostamise ja väljaprintimise aega. Kuni vastustaja pole tõendanud, et tegu pole tagantjärgi kohtu eksitamiseks koostatud dokumentidega, palub kaebaja jätta need tõendid arvestamata. Kui kohus leiab, et relvade hoiule võtmine on põhjendatud just nende dokumentide alusel, taotleb kaebaja lisatõendite kogumist. Sellisel juhul on vaja kontrollida dokumentide koostamise aega ning seda, kuidas ja millal liikus info kaebaja kohta KeA-le. Kaebajal endal pole võimalik neid tõendeid koguda.
4.9.Relvade äravõtmise aktis on märgitud, et relvad võetakse hoiule kuni asjaolude äralangemiseni. Selgitatud pole aga seda, milliseid asjaolusid on silmas peetud. Vastustaja püüab luua muljet, nagu oleks järelevalvemenetlust alustatud seoses väärteomenetluse kohta teabe edastamisega, kuid 8. aprilli 2024. a seisuga ei olnud kaebaja suhtes väärteomenetlust alustatud. Seda, et järelevalvemenetlust oleks alustatud seoses väärteokahtlusega, ei nähtu ka menetluse alustamise teatest ega relvade äravõtmise protokollist.
4.10.Kuna relvade hoiule võtmine oli alusetu ja omavoliline, tuleb relvad kaebajale viivitamatult tagastada, olenemata sellest, kuidas lõppeb järelevalvemenetlus. Kuna kaebaja relvaluba kehtib, saab ta endiselt laskevõistlustel või jahil osaleda laenatud relvadega. Sellises olukorras on relvade äravõtmine ebamõistlik, tarbetu ja riivab ebaproportsionaalset kaebaja õigusi. Laenatud relvade kasutamine tekitab kaebajale kulutusi.
Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
5.1.PPA alustas kriminaalmenetlust, mille käigus selgus, et X võib olla seotud ilveste ja teiste metsloomade salaküttimisega. Kriminaalasja menetleja andis 8. aprillil 2024 sellest teada PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna lubadegrupi menetlejale.
5.2.RelvS § 88 lg 1 järgi teeb PPA riiklikku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade käitlemise nõuetele vastavuse üle. RelvS § 36 lg-te 1 ja 4 järgi peab relvaomaja olema õiguskuulekas. Tema käitumine ja eluviisid ei tohi ohustada ei tema enda ega teiste inimeste turvalisust. Relv on kõrgema ohu allikas. Selle omanikult eeldatakse keskmiselt vastutustundlikumat käitumist. Salaküttimine ei ole kooskõlas ühiskonna käitumisnormidega. PPA-l oli kohustus reageerida infole, mis andis alust kahelda Xi vastavuses RelvS nõuetele ja alustada järelevalvemenetlust.
5.3.RelvS § 881 lg-s 2 on loetletud erimeetmed, mida PPA-l on õigus kasutada. Mh on PPA-l õigus kasutada vallasasja hoiulevõtmise meedet (KorS § 52). PPA võttis kaebaja relvad hoiule KorS § 52 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel.
5.4.Ohtu või korrarikkumist hinnatakse ohuprognoosi alusel. PPA ei pea tõendama, et relvaomanik on relva kasutades edaspidi ohtlik. Piisab sellest, et ohu realiseerumist saab pidada tõenäoliseks. Ohuprognoosile pole ette nähtud vormi- või sisunõudeid.
5.5.Kaebaja on seotud ebaseadusliku tegevusega, milleks ta kasutas relva. Seda tõendab uurija esitatud foto ja ülekuulamise protokoll. See teave viitab üheselt sellele, et kaebaja ei
3(6)
3-24-1050 vasta enam RelvS nõuetele. Kahtluse aluseks olevad asjaolud on tarvis välja selgitada. Tagada tuleb, et kaebaja ei saaks haldusmenetluse ajal jätkata ebaseaduslikku käitumist.
5.6.Salaküttimises osalemine ilmestab kaebaja hoolimatust avaliku korra, metsloomade ja looduskeskkonna vastu ning kahjustab teiste jahimeeste ja jahiliidu mainet. Salaküttimine kahjustab avalikku huvi looduskeskkonna tasakaalu ja liigirikkuse säilitamise vastu. On alust arvata, et kaebaja võib ohustada oma käitumisega avalikku korda ja looduskeskkonda. PPA ohuprognoosi toetab see, et 11. aprillil 2024 alustas KeA kaebaja suhtes väärteomenetlust seoses ilveste salaküttimisega, millega on tekitatud keskkonnakahju 2000 eurot.
5.7.Kaebaja õigust relva omada võivad mõjutada nii kriminaalmenetlus kui ka KeA algatatud väärteomenetlus. Isik, keda on relva või laskemoona käitlemise nõuete rikkumise eest kriminaal- või väärteo korras karistatud, on alati tekitanud vähemalt abstraktse ohu. Pole välistatud, et kaebajat karistatakse süüteo eest.
5.8.Inimese elu ja tervise korvamatuks kahjustamiseks piisab ka väga väikesest laskemoona kogusest ja hooletusest toime pandud rikkumisest. Relva ja laskemoona võib usaldada üksnes inimesele, kelle puhul riik on veendunud, et ta tunneb ja täidab kehtestatud nõudeid ega kasuta relvi süütegude toimepanemiseks. Kaebaja on olnud seotud salaküttimisega pikka aega, vähemalt aastast 2022. Relva omades võib ta jätkata õigusvastast käitumist ja tekitada suurt kahju.
5.9.Relvade hoiule võtmine oli eesmärgipärane. Relvaloa omaja võib kasutada üksnes neid relvi, mis on kantud tema relvaloale. Teiste isikute relvi võib ta kasutada sportimiseks või jahipidamiseks relva omaniku kaasvastutusel (RelvS § 29 lg 4). Kui relvaomanik laenab relva inimesele, kelle puhul on alust arvata, et talle ei või relva usaldada, tekkib omakorda kahtlus relvaomaniku vastavuses RelvS nõuetele.
5.10.Oluline pole see, et kohaldatud meede ei välista kaebajal relva kasutamist. Meede on asjakohane juba põhjusel, et teeb kaebajal relva kasutamise ebamugavamaks. Samamoodi ei hoia mootorsõiduki konfiskeerimine kriminaalmenetluses alati ära uute süütegude toimepanemist, kui süüdimõistetul jääb juhtimisõigus alles (vrd Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24.märtsi 2014. a määrus asjas nr 3-1-1-15-14, p 11).
5.11.Tegemist on ajutise abinõuga. Kui relvade hoiulevõtmise alused ära langevad, tagastab PPA relvad kaebajale. Kui kaebaja leiab, et meetme kohaldamise alus on ära langenud, saab ta taotleda, et PPA talle relvad tagastaks.
5.12.KorS § 52 meetme protokollimisele ei ole ette nähtud rangeid nõudeid või kohustuslikku vormi. Paberi ja pastapliiatsi kasutamine ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) või RelvS-iga keelatud. PPA koostatud protokoll vastab KorS § 12 lg 1 ja HMS § 18 nõuetele. Meedet kohaldati kaebaja juuresolekul. Kaebajale selgitati meetme kohaldamist ja tal oli võimalus esitada ametnikule küsimusi.
6.Kohus palus 13. detsembri 2024. a määruses vastustajal selgitada milles seisnes relvade hoiule võtmise hetkel korrarikkumine või vahetu oht korrarikkumiseks (KorS § 52 lg 1 p 1). Ka palus kohus vastustajal selgitada, millised asjaolud andsid PPA hinnangul aluse tugineda KorS § 52 lg 1 p-le 2. Kohus palus PPA-l teada anda, mis on saanud kaebaja väärteomenetlusest ning järelevalvemenetlusest, mille raames PPA kontrollis kaebaja vastavust RelvS § 34 nõuetele. Kohus palus PPA-l ka selgitada, mis põhjustel väitis uurija 8. aprilli 2024. a ülekuulamisel, et kriminaalasjas kahtlustatavaid veel ei ole.
Vastustaja esitas 7. jaanuaril 2025 seisukohta, milles selgitas järgmist.
4(6)
3-24-1050
7.1.KorS-i mõistes tähendab oht lähitulevikus aset leidvat korrarikkumist. PPA-le laekus teave, mille järgi võis kaebaja olla seotud salaküttimisega. PPA-l tuli reageerida tulenevalt RelvS §-s 88 sätestatud järelevalvekohustusest. PPA möönab, et protokollis on viidatud mõlemale KorS § 52 lg 1 p 1 alusele. See ebatäpsus ei väära toimingu otstarbekust ja õiguspärasust.
7.2.Et välistada õigusvastase käitumise jätkumist ehk tõrjuda vahetut ohtu, otsustas PPA võtta järelevalvemenetluse läbiviimise ajaks kaebaja relvad ajutiselt hoiule. Seda võimaldab RelvS § 881 lg 2. Salaküttimine tähendab õigusaktidega kehtestatud jahipidamise reeglite tahtlikku eiramist. Tegemist on relvaomaniku lubamatu ja ohtliku käitumisega. Relvade ära võtmine on ainus tõhus ja eesmärgipärane meede, mis hoiab ära võimaliku õigusvastase tegevuse.
7.3.Kaebaja relvaload kehtivad. Järelevalvemenetluse algatamine ei tähenda automaatselt relva omamise õigusest ilma jäämist. Relvade hoiule võtmisega ei ole otsustatud relvaloa kehtivuse üle. Järelevalvemenetluse raames otsustatakse, kas kaebaja relvaluba tuleb tunnistada kehtetuks või mitte.
7.4.KeA-lt saadud info põhjal lõpetati väärteomenetlus 22. novembril 2024 aegumisega. See asjaolu pole relvade hoiule võtmine toimingu õiguspärasuse hindamisel oluline. Toimingu õiguspärasust hinnatakse selle sooritamise aja seisuga. Väärteomenetleja sedastas süüteoaluse: kaebaja on salaküttinud kaks ilvest ja tekitanud oma tegevusega keskkonnakahju ca. 2000 eurot. PPA märgib, et ka juhul, kui kaebaja relvaluba jääb kehtima, ei ole järelevalvemenetlus iseenesest õigusvastane.
7.5.Kriminaalmenetluse raames toimunud suhtlusel ei ole kaebaja suhtes algatatud järelevalvemenetlusega puutumust. Järelevalvemenetluses ei ole kaebajat käsitatud süüteomenetluses kahtlustatavana või süüdistatavana, vaid isikuna, kes ei pruugi sobida relvaomanikuks. Oluline on vaid see, kas kriminaalmenetluses on tõendeid, mis viitavad kaebaja seotusele õigusvastase tegevusega, millel on mõju relva omamise õigusele. Kui kaebaja leiab, et menetleja rikkus kriminaalmenetluses tema õigusi, on tal võimalik esitada kaebus uurimisasutuse tegevusele (KrMS § 228).
7.6.Haldusmenetluses on kaebajal õigus olla ära kuulatud (HMS § 40). Kui PPA jõuab nii kaugele, et asub kaaluma kaebaja relvaloa kehtetuks tunnistamist, antakse talle võimalus esitada oma arvamus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.RelvS § 881 lg 2 järgi võib PPA riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada KorS-is sätestatud erimeetmeid, sh vallasasja hoiulevõtmist (KorS § 52). Vastustaja on praegusel juhul tuginenud KorS § 52 lg 1 p-dele 1 ja 2 (vt vallasasja hoiule võtmise protokoll, digitoimiku leht (dtl) 11).
9.KorS § 52 lg 2 p 2 järgi on vallasasi võimalik hoiule võtta asja omaniku või valdaja kaitseks asja kaotamise, hävimise või olulise kahjustamise vahetu ohu eest, kui samal ajal on ohus avalik huvi. Vastustaja pole näidanud, et praegusel juhul oleks esinenud vahetu oht, et kaebaja oma relvad ära kaotab või et tema relvad häviksid või saaksid kahjustada. Kaebaja relvad olid tema kodus relvakapis. 7. jaanuari 2025. a vastuse järgi möönab PPA, et seda sätet ei olnud praegusel juhul alust kohaldada.
10.KorS § 52 lg 1 p 1 järgi on vallasasja hoiulevõtmine lubatud vahetu ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Korrarikkumine on avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi
5(6)
3-24-1050 või isiku subjektiivse õiguse rikkumine (KorS § 5 lg 1). Vahetu oht on olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see kohe algab (KorS § 5 lg 5).
11.Vastustaja selgituste järgi seisnes kaebaja korrarikkumine salaküttimises, millega kaebaja oli PPA hinnangul seotud juba 2022. a-st alates. Vaidlust pole selle üle, et 8. aprillil 2024, mil vastustaja otsustas kaebaja relvad hoiule võtta, kaebaja parajasti salaküttimisega ei tegelenud. Ajal, mil PPA otsustas kaebaja relvad ära võtta, oli kaebaja hoopis politsei ruumides kriminaalasjas tunnistajana ütlusi andmas. Vastustaja pole ka ära näidanud, et tol hetkel oleks esinenud suur tõenäosus, et kaebaja võtab kohe oma relvad ja läheb neid kasutades salaküttima. Seega polnud PPA-l alust relvi hoiule võtta ka KorS § 52 lg 1 p 1 alusel. PPA selgitused selle kohta, kuidas salaküttimine ohustab avalikke huve, ei ole asjakohased olukorras, kus relvade hoiule võtmise ajal ei esinenud vahetut ohtu.
12.PPA leiab, et relvad tuli hoiule võtta, kuna süüteomenetluses kogutud info põhjal tekkis kahtlus, kas kaebaja ikka sobib relva omama. PPA alustas kaebaja üle RelvS § 88 lg 1 alusel järelevalvemenetlust, et kontrollida tema vastavust RelvS § 34 nõuetele (vt järelevalvemenetluse alustamise teade dtl 10, A. Avamere ettekanne dtl 60). PPA leidis, et relvade hoiule võtmine on õigustatud selleks, et kaebaja ei saaks järelevalvemenetluse ajal jätkata ebaseaduslikku käitumist.
13.Olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus, et relvaloa omaja võib oma eluviisi või käitumisega ohustada enda või teise isiku turvalisust, on PPA-l võimalik tema relvaloa kehtivus peatada (RelvS § 43 lg 1 p 2 1). Sellisel juhul on relvaloa omanikul kohustus anda oma relvad PPA-le hoiule (RelvS § 44 lg 1). Praegusel juhul ei peatanud PPA kaebaja relvaloa kehtivust. Relvaloa kehtivust peatamata RelvS praegusel juhul relvade hoiule võtmist ei võimalda.
14.Kuna PPA toiming oli eeltoodu põhjal õigusvastane, pole praeguse asja lahendamiseks tarvis selgitada, kas PPA võttis kaebaja relvad hoiule põhjusel, et kaebaja keeldus süüteomenetluses tunnistajana ütlusi andmast. Seetõttu pole tarvis selgitada, millal on koostatud PPA 8. aprilli 2024. a õiend (dtl 32) ja KeA 11. aprilli 2024. a väärteomenetluse algatamise teade (dtl 33). Samuti pole tarvis koguda tõendeid selle kohta, kuidas liikusid ametite vahel kaebajat puudutavad dokumendid. Seda selgitas kohus juba 13. detsembri 2024. a määruses, millega jättis rahuldamata kaebaja tõendite kogumise taotluse (resolutsiooni p 4).
15.PPA tegutses kaebaja relvi hoiule võttes seadusliku aluseta ja õigusvastaselt (vt PS § 3 esimene lause). Kaebus tuleb rahuldada. PPA-l tuleb relvad kaebajale tagastada.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja palus mõista vastustajalt välja riigilõivu 40 eurot (kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt) ja õigusabikulud 549 eurot (õigusabi osutamise aeg kolm tundi, tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks 22%).
17.Vastustaja leidis 14. jaanuaril 2024 esitatud avalduses, et kaebaja kanda tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 20 eurot, kuna kohus taotlust ei rahuldanud. Kohus vastustajaga ei nõustu. HKMS § 108 lg 1 järgi on oluline see, kelle kahjuks lõppotsus tehti. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele tehtud kulutusi pole praegusel juhul põhjust pidada põhjendamatuks kuluks hoolimata sellest, et kohus taotluse rahuldamata jättis (vt HKMS § 109 lg 6). Eeltoodu põhjal mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulu 589 eurot. Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.