Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 02.09.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-20-16786/29
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.09.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 4916

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ SORRY14697105(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-20-16786

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.09.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-16786

Tsiviilasi

Vxxxxs Oxx hagi OÜ SORRY vastu juhatuse liikmete tagasikutsumise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Vxxxxx Oxx (isikukood: xxxxxxxxxxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko ja advokaat Aljona Burova (Advokaadibüroo

LEXTAL;

e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja I: OÜ SORRY (registrikood: 14697105; aadress: Pikk tn 10, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, 46202 Lääne-Viru maakond); Kostja II: Mxxxx Lxxxx (isikukood: 4xxxxxxxxxx; aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post: x

Kohtuistungi aeg

03.08.2022. a

RESOLUTSIOON

Jätta Vxxxxx Oxxxhagi OÜ SORRY vastu juhatuse liikme tagasikutusmise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja Vxxxxx Oxx kanda. Kostjatel I ja II menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

1 (11)

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Ühinguõigus

1.13.11.2020. a saabus Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja Vxxxxx Oxx hagiavaldus (tl 4-6) OÜ SORRY vastu juhatuse liikme tagasikutsumise nõudes. Esitatu kohaselt on OÜ-l SORRY kaks juhatuse liiget, kellest üks, s.o Mxxxx Lxxxx teeb ühingut kahjustavaid tehinguid, sh esitas avalduse OÜ SORRY kasuks üürilepingu kohta märke kustutamiseks kinnistusraamatust ja seades ohtu OÜ SORRY vara säilimise. Juhatuse liige kuritarvitab oma õigusi ja ületab volitusi, et saavutada edu osanike vahelises konfliktis. Eelistab enda isiklikke huve osanikuna ühingu huvidele, mille tõttu esineb mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks. VxxxxsxOxx on OÜ SORRY osanik, kellele kuulub ühingu osa nimiväärtusega 1250 eurot, mis moodustab ühingu osakapitalist 50%. Ühingu teisele osanikule Mxxxx Lxxxxxx kuulub samuti 50% osakapitalist. Kostja II tekitab ühingule kahju, jättes täitmata kohustused, lõpetades alusetult ühingu nimel sõlmitud lepinguid ja jättes tagamata ühingu vara säilimise. Eelistab enda ja oma tütre isiklikke huve ühingu huvidele. OÜ SORRY ja Mxxxx Lxxxx sõlmisid 05.04.2019. a üürilepingu, millega Mxxxx Lxxxx andis äriühingu kasutusse xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx asuva hoone tähtajaga 99 aastat. OÜ SORRY on registreeritud üürilepingu eseme aadressile. OÜ SORRY esitas 11.02.2020. a kinnistamisavalduse, millega palus kanda registriosa nr 2030131 III jakku märke üürilepingu kohta, milles õigustatud isikuks on OÜ SORRY. Üürilepingu lõppemise tähtaeg on 05.04.2118. a. 12.02.2020. a kanti vastav märge kinnistusraamatusse. 19.02.2020. a sõlmisid OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT ettevõtte üleandmise lepingu, millega OÜ SORRY andis ümberstruktureerimise käigus oma äritegevuse ehk ettevõtte üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Lepingu kohaselt kuulus OÜ SORRY poolt üleantava ettevõtte koosseisu muu hulgas eelpool viidatud üürileping. 27.02.2020. a teavitas Vxxxxx Oxx OÜ SORRY teist juhatuse liiget sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingust. 15.05.2020. a on kinnistusraamatust OÜ SORRY kasuks kantud märge kustutatud. Märke kustutamise ebaõigsuse osas on tsiviilasjas nr 2-20-9013 hagi tagamise korras kantud märkus kinnistusraamatusse. Kohus leidis, et Mxxxx Lxxxx tegevus ei pruugi olla õiguspärane. 03.06.2020. a on kinnistusraamatusse uue omanikuna sisse kantud Kxxxx Lxxxx (üürileandja). 07.06.2020. a edastas üürileandja OÜ SORRY juhatuse liikmele valduse vabastamise nõude. Üürileandja tõi välja, et tema on üürilepingu eseme uus omanik ning tal ei ole üürilepingu eseme aadressile registreeritud ettevõttega seost. Lisaks puuduvad tal siduvad lepingud. Oma tegevusega seoses üürimärke kustutamisega ja üüripinna võõrandamisega on Mxxxx xxxxx tekitanud OÜ-le SORRY ulatuslikku kahju ning takistab äriühingul oma lepinguliste kohustuste täitmist. Kostja II ei ole taganud ega täitnud OÜ SORRY kohustust OÜ PROKSI KONSULT ees ega ole soovinud tagada OÜ SORRY lepinguliste kohustuste täitmist vara (sh üürilepingu) üleandmiseks. Tegemist on juhatuse liikme kohustuste olulise rikkumisega, millega kaasneb ulatuslik kahju OÜ-le SORRY. xxxxxxxxxx kinnistule ja hoonesse on jäänud arvestataval hulgal OÜ-le SORRY kuuluvat vara, mille väljaandmisest uus omanik keeldub ning mille kättesaamiseks kostja II ühtegi pingutust ei tee. Varade väärtus kokku läheneb 45 000 eurole. OÜ SORRY vara valdajana vastutab vara säilimise eest ning kui vara saab kahjustada, ka kahju hüvitamise eest. Vähemalt üks hoone aken on koguaeg avatud, mis tähendab, et hoonesse satub külm ja niiskus. See omakorda kahjustab hoones asuvat vara.

esialgne kanne on jäänud tegemata põhjusel, et kostja II nõusolek selleks puudus. Märke saamiseks kinnistusraamatusse pani Vxxxxx Oxx toime identiteedi varguse tunnustega teo. Kandemäärusest nähtub ka, et esmalt soovis Vxxxxx Oxx saada märget enda kasuks. Vxxxxx Oxx kustutas Mxxxx Lxxxxxpostkastist () teate kande tegemisest. E-posti on sisselogitud 21.02.2020. a kell 21.47.02. Vxxxxx Oxx eesmärk on olnud varjata oma tegude jälgi. Mxxxx Lxxxx OÜ SORRY juhatuse liikme ja osanikuna oli õigustatud tegema avalduse ebaseadusliku kande kustutamiseks kinnistusraamatust. Kinnistu aadressil xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik, kuulus Mxxxx Lxxxxxx. Seega oli tal õigus see kinkida oma tütrele. Kande teemal on Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-20-4910 käimas menetlus. Kostja II taotleb menetluse peatamist kuni viidatud asjas lahendini jõudmiseni. Hageja heidab kostjale II ette, et viimane on üürimärke kustutamisega ja üüripinna võõrandamisega tekitanud OÜ-le SORRY kahju ning takistab ettevõttel oma lepinguliste kohustuste täitmist. Hagiavaldusest ei selgu, mida sellega mõeldakse. Ka jääb selgeks, millist vara hageja silmas peab. Hageja etteheited on alusetud ja pahatahtlikud. xxxxxxxxxx näol on tegemist sisuliselt tühja majaga. Kõik, mis on pooleliolevas majas, on seal alles ja säilinud. Kostja II viitab Riigikohtu lahendile nr 2-17-10474. Vxxxxx Oxx on sisuliselt omastanud OÜ SORRY, st tõstnud kõik õigused ja kohustused OÜ-sse PROKSI KONSULT. Seega Mxxxx Lxxxx ei saa juhatuse liikme õigusi kuritarvitada, kuivõrd tal puudub mistahes juurdepääs dokumentatsioonile. Kostja II on juhatuse liikme hoolsuskohustust täitnud ja esitanud hagi kohtusse, et ettevõtte õigusi kaitsta. OÜ PROKSI KONSULT on püüdnud võidelda selle vastu, et menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4910 lõppeks. Kostjale II on ebaselge, mida esitatud hagiga saavutada soovitakse. Nii Vxxxxx Oxx kui ka MxxxxxLxxxx on mõlemad 50% osalusega ettevõtte omanikud. Olukorras, kus üks või teine juhatusest välja arvatakse, siis osanikuna jäävad õigused alles. Hagist ei selgu, milliseid kohustusi on juhatuse liige rikkunud. Mxxxx Lxxxxxon seisukohal, et OÜ SORRY ei ole kehtivalt üle läinud ja selles osas on vaidlus kohtus pooleli. Mxxxx Lxxxx esitas taotluse menetluse peatamiseks tsiviilasjas nr 2-20-16786 kuni tsiviilasjas nr 220-4910 tehtava lahendi jõustumiseni.

16.Äriseadustiku (ÄS) 168 lg 1 p 4 kohaselt kuulub osanike pädevusse juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine, kui ühingul ei ole nõukogu. OÜ-l SORRY nõukogu puudub ning seega kuulub osanike pädevusse juhatuse liikme valimine ja tagasikutsumine. ÄS § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Õiguskirjanduses on märgitud, et ÄS § 184 lg 5 nõude peamiseks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu. Mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) järgse kestvusvõlasuhte ülesütlemise regulatsioonist ja praktikast, eelkõige VÕS §-dest 196 ja 631 (Kalev Saare, Urmas Volens, Andres Vutt, Margit Vutt. Ühinguõigus I. Lk 127). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 196 lg 1 kohaselt võib kestvuslepingu kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS § 631 kohaselt võib kumbki lepingupool nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda VÕS §-s 630 sätestatut järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni. Riigikohus on lahendis nr 2-16-13032 (p 12) leidnud, et käsunduslepingute puhul kohaldatav VÕS § 631 on samasisuline VÕS § 196 lg-ga 1, mis sätestab üldise aluse kestuslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Sellest sättest tuleneva üldreegli kohaselt võib kumbki pool kestuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Ka VÕS § 196 lg 1 kohta on kolleegium varasemas praktikas leidnud, et selle sätte kohaselt on poolel õigus kestusleping erakorraliselt üles öelda ka muul mõjuval põhjusel kui lepingu rikkumine teise poole poolt, sealhulgas erakorralistel asjaoludel ka sellisel mõjuval põhjusel, mis on tingitud lepingut ülesütlevast poolest endast. Eelnevast tulenevalt ei ole piiratud nende asjaolude ring, mis võivad olla VÕS § 631 alusel käsunduslepingu ülesütlemise aluseks.

18.Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb ÄS § 184 lg 5 mõttes mõjuv põhjus juhatuse liikme tagasikutsumiseks kohtu poolt. Hageja tugineb juhatuse liikme tagasikutsumise nõude esitamisel järgmistele kostja II kohustuste rikkumisele: • Ühingut kahjustavate tehingute tegemine (sh üürimärke kustutamine, üüripinna võõrandamine); • Vara säilimise ohtu seadmine; • Hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine, kuna tegutses vastuolus OÜ SORRY huvidega. Kostja II vaidleb hageja etteheitele vastu ning leiab, et alused Mxxxx Lxxxx OÜ SORRY juhatuse liikme ametikohalt tagasikutsumiseks puuduvad. TsÜS § 35 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 järgi juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on lahendis nr 2-17-10474 (p 20) selgitanud, et juhatuse liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust tegutseda majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Tegu on ärilise kaalutluse reegli abil kindlaks tehtava käitumisstandardiga, mida on järgitud siis, kui juhatuse liige ei ole oma tegevusest isiklikult huvitatud, ta on informeeritud määral, mida saab vastavalt asjaoludele pidada mõistlikuks, ja kui sarnases olukorras tegutsev heauskne juhatuse liige võib ratsionaalselt uskuda, et tema tegevus või otsus on ühingu parimates huvides. Kui vaieldakse juhatuse liikme tagasikutsumise üle tema kohustuste rikkumise tõttu, peab hageja tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud. Juhatuse liikmel seevastu on võimalik tõendada, et ta on tulenevalt asjaoludest siiski käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme lojaalsuskohustuse all peab mõistma kohtu hinnangul eelkõige seda, et juhatuse liige ei tohi eelistada enda isiklikke huve äriühingu huvidele ning vältima peab huvide konflikti tekkimist. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult või ei ole võimeline osaühingut juhtima (Riigikohtu lahend nr 2-19-13966). Seega tuleb arvestada kõiki asjaolusid, milles väljendub äriühingu huvide kahjustamine või millest lähtudes ei saa mõistlikult eeldada, et äriühing jätkaks tegutsemist selle isiku (kaas)juhtimisel, kelle vastu on tagasikutsumise hagi esitatud.

2030131 III jakku märke üürilepingu kohta, milles õigustatud isikuks on OÜ SORRY ning üürilepingu lõppemise tähtaeg on 05.04.2118. a. 12.02.2020. a kanti vastav märge kinnistusraamatusse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT 19.02.2020.a ettevõtte üleandmise lepingu, millega OÜ SORRY andis ümberstruktureerimise käigus oma äritegevuse ehk ettevõtte üle OÜ-le PROKSI KONSULT. OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT juhatuse liige Vxxxxx Oxx teavitas 27.02.2020. a OÜ SORRY teist juhatuse liiget Mxxxx Lxxxxx sõlmitud ettevõtte üleandmise lepingust (tl 15). Mxxxx Lxxxx OÜ SORRY juhatuse liikmena pöördus 31.03.2020. a ettevõtte huvide kaitseks kohtusse, kuna leidis, et ettevõte ei ole kehtivalt üle läinud. Hagiavalduse alusel alustati 23.04.2020. a. tsiviilasjas nr 2-20-4910 menetlus (tl 36-37). Lisaks esitas Mxxxx Lxxxx 13.05.2020. a avalduse kinnistusraamatust OÜ SORRY kasuks kantud märke kustutamiseks. Märge kustutati 15.05.2020. a (tl 13-14). Seejärel esitati 18.05.2020. a kinnistamisavaldus ning 03.06.2020. a on kinnistusraamatussexxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx vald uue omanikuna sisse kantud Kxxxx Lxxxx (Mxxxx Lxxxxxtütar). 07.06.2020. a edastas KxxxxxLxxxx OÜ SORRY juhatuse liikmetele valduse vabastamise nõude (tl 21). OÜ PROKSI KONSULT pöördus 19.06.2020. a hagiavaldusega kohtusse, et kohustada Kxxxx Lxxxxx andma nõusolek ebaõige kande parandamiseks (tsiviilasi nr 2-20-9013). Hagi tagamise korras kohustas kohus 29.06.2020. a määrusega kandma Kxxxx Lxxxxxx kuuluvale kinnistule (registriosa nr 2030131) kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale vastuväide kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise tagamiseks OÜ PROKSI KONSULT kasuks (tl 17-19). Vxxxxx Oxx esitas OÜ SORRY juhatuse liikmena 17.08.2020. a tsiviilasjas nr 2-20-4910 hagist loobumise taotluse (tl 43). Viru Maakohus rahuldas 30.12.2021. a otsusega tsiviilasjas nr 2-20-4910 OÜ SORRY hagi ja tuvastas, et OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT vahel 19.02.2020. a sõlmitud ettevõtte üleandmise leping on tühine. Tartu Ringkonnakohus jättis 08.04.2022. a otsusega (tl 66-69) OÜ PROKSI KONSULT apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 30.12.2021. a otsuse muutmata. Kohtuotsus jõustus 10.05.2022. a. Viru Maakohus jättis 07.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-209013 OÜ PROKSI KONSULT hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatus ebaõige kande parandamise tahteavalduse andmiseks läbi vaatamata ning tühistas 29.06.2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (tl 105-106). Vxxxxx Oxx esitas 20.06.2022. a OÜ SORRY juhatuse liikmena kohtusse hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andma kohustamiseks. Mxxxx Lxxxx esitas OÜ SORRY juhatuse liikmena 13.07.2022. a tsiviilasjas nr 2-22-9160 taotluse hagist loobumiseks (tl 118). 19.1 Kostja II on menetluse jooksul väljendanud läbivalt seisukohta, et eelkirjeldatud tegevused tema poolt olid vajalikud takistamaks OÜ SORRY üleminekut hagejale, kuivõrd hageja tegeles aktiivselt ettevõtte ülemineku korraldamisega. Käesolevas tsiviilasjas on veenvalt tuvastatud, et olukorras, kus kostja II sai 27.02.2020. a teada, et OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT on sõlminud lepingu, millega OÜ SORRY andis oma äritegevuse ümberstruktureerimise käigus üle OÜ-le PROKSI KONSULT, pöördus ta OÜ SORRY huvide kaitseks 31.03.2020. a kohtusse. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on üheselt leidnud, et OÜ SORRY ja OÜ PROKSI KONSULT vahel 10.02.2020.a dateeritud ning 19.02.2020. a allkirjastatud ettevõtte üleandmise leping on tühine. Eeltoodule tuginedes saab veendunult väita, et kostja II tegutses igati OÜ SORRY huvides. Ilma kostja II tegevuseta kaasnenuks OÜ SORRY ülevõtmine, mis ei olnuks kooskõlas kehtivate seadustega. 19.2 Kostja II, saades teada, et OÜ SORRY on sõlminud üürilepingu (Mxxxx Lxxxxxx) aadressil xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx alevik kasutamiseks, ning kinnistusregistri III jakku on kantud märge sõlmitud üürilepingu kohta OÜ SORRY kasuks, esitas kinnistusosakonnale avalduse märke kustutamiseks. Kostja II on kinnitanud, et tema ei ole andnud nõusolekut 8 (11)

sellekohase märke tegemiseks kinnistusraamatusse. OÜ SORRY kasuks seatud märge kustutati 15.05.2020. a. Seejärel pöördus OÜ PROKSI KONSULT kohtusse Kxxxx Lxxxx (kinnisasja uus omanik) vastu kinnistusraamatus ebaõige kande parandamise tahteavalduse tegemiseks. Kuigi Viru Maakohus 29.06.2020. a hagi tagamise korras määras, et kanda kinnistule (kinnistusraamatu III jakku esimesele vabale järjekohale) vastuväide kinnistusraamatu ebaõige kande parandamise tagamiseks OÜ PROKSI KONSULT kasuks, on kohus määruses selgesõnaliselt väljendanud, et tegemist ei ole lõpliku otsusega nõude osas. Vastuväite kinnistusraamatusse kandmise eesmärgiks on tagada hageja (kui üürniku) huve. Lisaks selgitas kohus hagejale TsMS §-s 391 sätestatut. Käesoleval juhul on oluline, et kohus jättis 07.06.2022. a määrusega OÜ PROKSI KONSULT hagi Kxxxx Lxxxx vastu läbi vaatamata ning tühistas kohaldatud hagi tagamise abinõu. Kohus leidis (tuginedes tsiviilasjas nr 2-20-4910 tehtud lahendile), et OÜ PROKSI KONSULT ei ole tsiviilasjas nr 2-20-9013 õigustatud isikuks hagi esitamisel ning hageja nõue ei ole õigustatud, kuivõrd hageja suhtes ei ole õiguste rikkumine aset leidnud. Kirjeldatud asjade käik toetab kostja II tegevust OÜ SORRY huvidest lähtuvalt. 19.3 Kostja II väidete kohaselt ei ole ta OÜ-ga SORRY üürilepingut sõlminud ega ka andnud nõusolekut vastavasisulise märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Kostja II on oma õiguste kaitseks pöördunud politseisse ning tema avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus nr 20278000479 (kriminaalasi menetluses). Kostja II on oma väidete tõendamiseks esitanud kinnistusosakonna kandemääruse nr 111592020 (tl 41), millest nähtub, et esialgne kanne registris on jäänud tegemata põhjusel, et Mxxxx Lxxxx nõusolek selleks puudus. Märkimist väärib ka viidatud kandemäärusest nähtuv, et esitatud avalduse kohaselt on soovitud märget seada Vxxxxx Oxx kasuks, kuigi üürnikuks on olnud just OÜ SORRY (mitte Vxxxxx Oxx). Hageja esindaja on kohtuistungil ka ise leidnud, et ei ole eluliselt usutav, et tehakse märke seadmise avaldus ja seejärel ka kustutamise avaldus ning seda sama isiku poolt. 19.4 Esitatud asjaoludest nähtub, et OÜ SORRY kanti äriregistrisse 04.04.2019. a ning tegevusalana on märgitud restoranid jm toitlustuskohad. Aadressilxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik asuv hoone oli ettevõtte ülemineku ajaks ehitusjärgus ning toimivat kohvikut seal ei olnud. Kostja II on kinnitanud, et selleks ajaks olid äriühingul olnud ainult kulud ning mingit kasumit ei saadud. Vaidlust ei saa olla selles, et hageja tegevuse tagajärjel, s.o pärast OÜ SORRY üleminekut OÜ-le PROKSI KONSULT (tehing tühine), OÜ SORRY majandustegevus seiskus. Hageja on kohtuistungil kinnitanud, et kahe aasta jooksul ei ole äriühingul mingit tegevust toimunud. Kostjale II 27.02.2020. a saadetud teate kohaselt läksid kõik äritegevusega seonduvad lepingud, õigused ja kohustused alates 21.02.2020. a VÕS § 180 kohaselt üle OÜ-le PROKSI KONSULT. Kostja II väidete kohaselt puudus tal igasugune juurdepääs raamatupidamise dokumentatsioonile ning Vxxxxx Oxx OÜ-ga SORRY ei tegelenud. Kostja II antud ütlustest nähtub, et hageja ei võtnud temaga kordagi ühendust põhjusel, et soovib OÜ-ga SORRY jätkata. OÜ SORRY tegevuse jätkamise takistuseks oli poolte omavaheline konflikt. Ainetu on hageja väide, et OÜ SORRY majandustegevus ei saanud automaatselt lõppeda ettevõtte üleandmise lepingu sõlmimise tagajärjel, kuna lepingu sisuks oli käitise üleandmine, s.o üürileping koos lisaga. Kohus rõhutab veelkord, et nii Viru Maakohus 30.12.2021. a otsuses kui ka Tartu Ringkonnakohus 08.04.2022. a otsuses on tuvastanud, et ettevõtte üleandmise leping on tühine. Seega ei olnud tegemist ettevõtte osa üleandmise lepinguga ning hageja tegevus seiskas OÜ SORRY majandustegevuse. Kohtulahend tehingu tühisuse kohta jõustus alles 10.05.2022. a. Seega saab kõne alla tulla kostja II poolt OÜ SORRY huvide kahjustamine üksnes enne 19.02.2020. a üleandmise lepingu allkirjastamist. Seda kostjale II ette heidetud ei ole. 19.5 Kohus leiab, et eelpool kirjeldatud tegevuses ei ole tuvastatav kostja II hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumine juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on kostja II käitunud nii,

nagu antud olukorras käituks keskmine heas usus tegutsev juhatuse liige. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et milles seisnes kostja II isiklike huvide eelistamine olukorras, kus hageja tegevus oli halvanud OÜ SORRY tegevuse, mille tõttu omakorda ei saanud OÜ SORRY oma kohustusi täita. Kostja II täitis juhatuse liikme kohustusi ka ajal, mil hageja tegevuse tõttu oli äriühingu tegevuse seiskunud ning esitas nõuetekohaselt ettevõtte 2020. a majandusaasta aruande (tl 96-101) (koostas raamatupidaja). Aruanne koostati nende dokumentide alusel, mis kostjal II olid olemas. Kuna majandustegevus äriühingul puudus, sai aruande koostamisel tugineda 2019. a aruandes esitatud andmetele. Vxxxxx Oxx OÜ SORRY 2020. a majandusaasta aruannet ei esitanud (tl 109). Kohus, arvestades tuvastatud asjaolusid, leiab, et kostja II käitus antud olukorras heas usus ja oma parima äranägemise järgi, mis ühtlasi oli ka OÜ SORRY huve silmas pidades majanduslikult kõige otstarbekam viis. Kohus leiab, et hageja väited, et kostja II ei saanud OÜ SORRY kinnistult oma vara tagasi ega kinnistut oma majandustegevuses kasutada, ei ole eeltoodud põhjendustel asjakohased. Käesoleva menetluse esemeks ei ole OÜ SORRY vara koosseisu tuvastamine ja/või selle jagamine. Kostja II on kinnitanud, et ehitusmaterjalid on käesoleva ajani hoones (xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik) alles. Põhjendamatu on ka väide, et pelgalt hoone akende lahti hoidmisega võiks hoones asuvatele ehitusmaterjalile mingit kahju tekitada. Hagejale on korduvalt antud võimalus hoonest temale kuuluvad asjad ära võtta (tl 42; 108). Kostjal II on 50% osalus ning pooltevahelisi suhteid ja hageja reaalset tegevust arvestades ei saanud kostja II eeldada, et olukorra saab operatiivselt lahendada koostöös hagejaga, kes omab ülejäänud 50% osalust. Seega leiab kohus, et isiklike huvide eelistamist OÜ SORRY huvidele kostja II puhul ei esinenud. 19.6 Puutuvalt kinnistu (registriosa nr 2030131, asukohaga xxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxx maakond) võõrandamisse märgib kohus järgmist. Kinnisasi kuulus kuni 17.05.2020. a kostja II ainuomandisse ning alates 18.05.2020. a on kinnisasi Kxxxx Lxxxx (kostja II tütar) ainuomandis. Tulenevalt AÕS § 68 lg-st 1 oli kostjal II õigus kinnisasi võõrandada/kinkida. Hageja heidab kostjale II ette, et viimane soovib oma tegevusega takistada üürilepingu eseme kasutamist. Poolte vahel on Viru Maakohtus tsiviilasjas nr 2-22-9160 pooleli vaidlus, milles Vxxxxx Oxx OÜ SORRY juhatuse liikmena on 20.06.2022. a esitanud hagi Kxxxx Lxxxx vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andma kohustamiseks. Kostjale II kuulunud kinnistu kinkimist ei saa kohtu hinnangul käsitleda enda isiklike huvide eelistamisena äriühingu huvidele.