lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-4523/54

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 12.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-4523/54
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1126
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-4523/23Tartu Maakohus Tartu kohtumaja22.06.20121-12-4523/33Tartu Ringkonnakohus08.08.20121-12-4523/42Tartu Maakohus Tartu kohtumaja04.09.20131-12-4523/53Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.04.20141-12-4523/59Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja08.05.20141-12-4523/95Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas29.12.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4523

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 6. veebruari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu A.F-i kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 6. veebruari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.F-i kaitsja vandeadvokaat Marina Valge määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu kaudu 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot) vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses A.F-ile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista A.F-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. A.F-ilt asuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr EE891010220034796011 või Swedbank nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „A.F 1-124523 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.
1-12-4523/109
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
20.03.2015
1-12-4523/115Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas15.04.2015
A.F tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 22.06.2012 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 7 ja § 199 lg 2 p 7, 9 järgi ning talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud vangistust alates 27.10.2011. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 22.08.2012. A.F-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.02.2015.
2.Tartu Maakohtu 06.02.2014 määrusega jäeti A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Kohus märkis esmalt A.F-i puhul positiivse asjaoluna tema tegutsemise vangla majandustöödel ning osalemise vestlustel kuriteopõhiste riskide maandamiseks ja sotsiaalabiprogrammis „Eluviisitreening.“ Vaatamata eeltoodule arvestas kohus aga ka seda, et süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud juba kaheksal korral ja ka reaalset vangistust kannab ta korduvalt. Temale mõistetud vangistust on jäetud varem tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ja teda on ka vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud, kuid sellest hoolimata on A.F oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud, sh katseajal uusi kuritegusid toime pannes. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud. Käesoleva vangistuse ajal on A.F 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Seega ei ole ta suutnud ka kinnipidamiskoha rangetes tingimustes täita vastavaid nõudeid ning puudub alus arvata, et talle oleks piisavat positiivset mõju avaldanud ka praeguseks ärakantud vangistus. Eeltoodu seab kahtluse alla, et A.F suudaks jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides. 2.2 Süüdimõistetu peamisteks õigusvastase käitumise riskiteguriteks on maakohtu hinnangul alkoholi liigtarvitamine, kriminaalse tutvusringkonnaga suhtlemine ning varalise kasu teenimise eesmärgid. Kuna vabaduses puudub isikul kindel töökoht, siis tuleb jätkuvalt ohuteguriks pidada tema majanduslikku olukorda. Kuna A.F puuduvad haridus, eriala ning pikaaegsem töökogemus, siis on see suureks takistuseks töökoha leidmisel. Seda võib raskendada ka tema osaline töövõimetus. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul on talle vabanemisel garanteeritud majanduslik abi ja samuti saab ta töövõimetushüvitist, ei pruugi see olla piisav, et välistada süüdimõistetu õigusvastase käitumise jätkumist. Lootused tema õe poolt pakutavale abile ei pruugi olla eriti reaalsed, kuna tegemist on isikuga, kellel on omal piisavalt ülalpeetavaid ja kelle materiaalne sissetulek A.F-i avaldatu põhjal ei pruugi olla piisav (väidetav korteri üürivõlg). Samuti on oht uute kuritegude toimepanemiseks suur, kui ta jätkab alkoholi liigtarvitamist ja suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega. Kohtu hinnangul püüdis süüdimõistetu nende asjaolude esinemist kohtuistungil enda kasuks vähendada eesmärgiga näidata ennast paremas valguses kui see kajastub kohtule esitatud materjalis. 2.3 Kohus märkis, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist ei toeta samuti tema vabastamisjärgsed elamistingimused. A.F-i sõnul soovib ta asuda elama oma õe juurde. Sellekohane informatsioon on aga vastuoluline. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub justkui oleks õde nõus pakkuma A.F-ile elamispinda ja toetust. Teisest kriminaalhooldaja dokumendist selgub, et süüdimõistetu on õde ähvardanud ja nõudmisi esitanud, millist informatsiooni A.F kohtuistungil püüdis enda kasuks pöörata. On ilmne, et lisaks eeltoodule on tegelikult süüdimõistetu õe elukohta elamaasumine problemaatiline, kuna nimetatud korter oleks süüdimõistetu seal elamisel ilmselgelt ülerahvastatud ning samuti kujutaks endast ohtu see, et seal elab ka teine korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Lisaks oleks kuriteoriskiks süüdimõistetu võimalik ähvardav käitumine õe suhtes, arvestades, et ka varasemate kuritegude toimepanemisel on süüdimõistetu kasutanud vägivalda.

2.4 Eeltoodud asjaoludel leidis kohus, et A.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et praeguseks ärakantud karistus oleks talle küllaldast mõju avaldanud ning ta oleks võimeline jätkama oma elu vabaduses seadusekuulekalt ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi järgides.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada A.F vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3.1 Kaitsja leiab, et etteheiteid ei saa teha A.F käesoleval ajal töökoha puudumise kohta, kuna ka vabaduses olevatel inimestel see paljudel puudub. Kinnipeetaval on aga võimalik võtta ennast arvele töötuna ja samuti saaks ta töövõimetuspensioni, mistõttu ei saa tema majanduslikku olukorda hinnata riskitegurina. Kui kinnipeetav kannaks temale mõistetud karistuse ära täielikult, ei oota teda samuti vabaduses töökoht. 3.2 Kaitsja märgib ka, et A.F-i poolt kohtuistungil antud kinnituste kohaselt ei suhtle ta enam kriminaalkorras karistatud isikutega, on loobunud alkoholi tarvitamisest ja on kindel, et suudab seda teha ka vabaduses. Ta kinnitas maakohtule, et on teinud järeldused oma senisest elust ning tal on kindel soov elada edaspidi seaduskuulekat elu. Veel pikemaajalisem vanglas viibimine ei aita kuidagi sellele eesmärgile kaasa.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhistustega ja leiab samuti, et A.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on tema puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, kohtumäärus on seaduslik ja kõikehõlmavalt motiveeritud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei pea vajalikuks neid korrata ja võtab seega seisukoha üksnes määruskaebuses tõstatatud väidete osas. 4.1 Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud seisukohad ei anna alust A.F-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohus on asjakohaselt lisanud A.F-i ennetähtaegset vabastamist välistavate asjaolude loetellu temal vabaduses töökoha puudumise, tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikute olemasolu ja viidanud tema varasematele probleemidele seoses alkoholi kuritarvitamisega. Kaitsja vastupidised väited kolleegiumi siinkohal ei veena, kuna need ei sisenda mingilgi moel veendumust sellesse, et A.F , keda on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja kes ei ole võimeline ka vangla range järelevalve tingimustes kehtestatud reeglitest kinni pidama, suudaks seda teha vabaduses, s.o järgida kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Samuti tuleb märkida, et kaitsja nimetatud argumentidele on vastanud oma määruses juba ka maakohus. 4.3 Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. KrMS § 187 lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.