Kohtulahend

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

08. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-4523

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau

Kriminaalasi

Z.K KarS § 199 lg 2 p 7,9; § 200 lg 2 p 4, 7 J.O KarS § 200 lg 2 p 4,7 L.D KarS § 200 lg 2 p 4,7 kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 22. juuni 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Z.K apellatsioon

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 jätta süüdistatava Z.K Maakohtu 22. juuni 2012 otsuse peale läbi vaatamata.

apellatsioon Tartu

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Esimese astme kohtu otsuse sisu Tartu Maakohtu 22.06.2012. a otsusega tunnistati Z.K kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 ja KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus 3 aastat ja 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 27.10.2011 kuni maakohtu kohtuotsuse tegemise ajani karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 27.10.2011. Tartu Maakohus rahuldas A.K. tsiviilhagi ning mõistis selle Z.K-lt välja, märkides ühtlasi, et vastavalt käesolevale otsusele ja Tartu Maakohtu otsusele nr 1-11-12369 kuulub tsiviilhagi hüvitamisele VÕS § 65 alusel solidaarselt J.A. . Apellatsioonis esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Z.K, kes palub ümber hinnata A.K. tsiviilhagi suuruse ja leiab, et kaks episoodi on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud, kuna tegemist oli varguse katsetega.

Z.K leiab, et televiisor oli 7-10 aastat vana, ilma digiboksita ning isegi pandimaja polnud nõus seda vastu võtma. Digiboksides on scartjuhe juba olemas ja seda ei pea eraldi juurde ostma – seega on juhtme hind lisatud põhjuseta. Z.K arvates on tsiviilhagina mõistetud hind liiga kõrge ja tuleks ümber hinnata. Z.K märgib, et kaks vargust kolmest jäid lõpule viimata ja leiab, et need on valesti kvalifitseeritud vargusteks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, hinnates Z.K apellatsiooni põhjendatust, selle kohtuliku läbivaatamise perspektiivi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust, leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb KrMS § 326 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Riigikohtu määruse nr 3-1-1-49-10 punkt 5 kohaselt on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik reeglina vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Ilmselt põhjendamatuks KrMS § 326 lg 2 teise lause mõttes tuleb lugeda sellist apellatsiooni, mida on põhjust pidada perspektiivituks ehk mille rahuldamist ei pea kolm ringkonnakohtu kohtunikku üksmeelselt võimalikuks. Tegemist on olukorraga, kus kaebus jääb prognoositavalt rahuldamata. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuivõrd kriminaalasja arutamine kohtus toimus kokkuleppemenetluses, ei saa KrMS § 318 kohaselt apellatsiooni selle peale esitada, välja arvatud juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Z.K on kohtus avaldanud, et sõlmitud kokkuleppe sisu on talle arusaadav, see on tema enda tõelise ja tegeliku tahte avaldus ning ta soovib selle juurde jääda. Samuti on tema kaitsja istungil avaldanud, et kinnitab kaitsjana, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud KrMS norme, Z.K on ka ise saanud kaasa rääkida karistuse liigi ja määra osas ning läbirääkimised olid tulised. Käesoleval juhul ei tuvastanud ka ringkonnakohus kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ega ka kokkuleppemenetluse sätete rikkumist. Kuivõrd Z.K ei ole ühtegi rikkumist välja toonud ja on vaidlustanud vaid tsiviilhagi ning kuriteo kvalifikatsiooni, märgib ringkonnakohus järgmist. Kokkuleppe kohaselt esitati tsiviilhagi A.K. poolt summas 242.54 eurot, millist nõuet Z.K tunnistas ja oli nõus tasuma solidaarselt J.A. , kellelt see kannatanu kasuks välja mõisteti 08.12.2011 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-12369. Kohtuistungi protokolli kohaselt on A.K. tsiviilhagisse puutuvalt süüdistatav Z.K avaldanud, et võtab selle õigeks. Samas on ta avaldanud, et maksis A.K. tsiviilhagi ära, ent see ei ole ametlikult vormistatud. Kohus on seepeale esitanud küsimuse, kas Z.K nõustub sellega, et tsiviilhagi temalt välja mõistetakse ja ta ise asja korda ajab, kuna paberite kohaselt on hagi üleval. Samuti küsis kohtunik, kas süüdistatav Z.K nõustub, et väljamõistmisele kuuluv tsiviilhagi kuulub hüvitamisele J.A. solidaarselt. Z.K on vastanud jaatavalt. Ringkonnakohus loeb sellega tõendatuks, et Z.K oli kokkuleppega nõus. J. A. mõisteti käesolevaks ajaks jõustunud Tartu Maakohtu otsusega nr 1-11-12369 solidaarselt Z.K-ga välja tsiviilhagi. Seisuga 17.02.2012 on J.A. oma osa solidaarvõlast – 121 eurot ja 37 senti, tasunud.