lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-16183/151

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 27.02.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-08-16183/151
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
27.02.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1583
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-16183/35Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.04.20091-08-16183/74Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja22.01.20101-08-16183/82Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.05.20101-08-16183/87Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas09.08.20101-08-16183/94Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja05.10.20101-08-16183/101Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja23.11.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. veebruar 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-16183

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 21. jaanuari 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Tanel Irval, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 21. jaanuari 2014 määrus muutmata ning süüdimõistetu Tanel Irvali määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tanel Irval tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.04.2009 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Järva Maakohtu 17.03.2005 otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Karistusaja algust arvestati alates T. Irvali kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 06.08.2008. Karistusaja lõpuks on märgitud 05.08.2016.
2.Viru Maakohtu 21.01.2014 määrusega jäeti T. Irval vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu motiivid olid järgmised. 2.1 Kohtu hinnangul näitab T. Irvalil kolme kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu seda, et ta ei ole suutnud vangistuses õiguspäraselt käituda ning ei oska ühiskonnas kehtestatud norme aktsepteerida. Seega ei ole täidetud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 nimetatud tingimus, mille kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks vangistatu õiguspärane käitumine.
1-08-16183/107
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
17.11.2011
1-08-16183/116Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.02.2013
1-08-16183/135Viru Maakohus Rakvere kohtumaja21.01.2014
1-08-16183/188Viru Maakohus Rakvere kohtumaja09.06.2015
1-08-16183/200Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.08.2015

2.2 Lisaks märkis kohus, et asja materjalidest nähtuvalt on T. Irvalit varem kriminaalhooldusele allutatud kolmel korral. Varasemad karistused ning käitumiskontrolli teostamine isikule eripreventiivset mõju ei avaldanud ning ta pani katseajal toime uue tahtliku kuriteo. Kohus nõustus prokuröriga, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida kinnipeetava käitumist õiguskuulekuse suunas. Arvestades asjaolu, et T. Irval on varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ning tema poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, puudub veendumus, et ta suudaks kriminaalhoolduse läbida nõuetekohaselt. 2.3 Kohus leidis ka, et T. Irvali vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise välistab temal Eestis elukoha puudumine, kuna kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolli teostamise üheks eelduseks on alalises elukohas elamise nõue. Kinnipeetaval on võimalus asuda elama Soome ema juurde. 2.4 Kohus asus seisukohale, et T. Irvalil lapse olemasolu ning töö leidmise võimalus ei ole piisavalt erandlikud asjaolud tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Käesoleval juhul on kaalukam, et kinnipeetaval puuduvad vabanedes kindel elu- ja töökoht ning vangla hinnangul on ta ohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust tema ennetähtaegselt karistusest vabastamiseks. 2.5 Kohus nõustus prokuröriga ka selles, et T. Irvali ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega, milleks on kaheksa aastat vangistust. Tema vabastamine vangistusest on ennatlik ega ole põhjendatud. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on 05.08.2016, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega, eelkõige leida vabanemisjärgne elukoht ning tõestada suutlikkust käituda vangistuses õiguspäraselt.

3.Kohtumääruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu T. Irval, kes taotleb selle tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada teda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses esitatud argumendid on järgmised. 3.1 Seoses temale vanglas mõistetud distsiplinaarkaristustega märgib T. Irval, et sai need kõik samal päeval, sest keeldus koos töötamast ühe konkreetse isikuga, kellega tal oli eelnevalt olnud füüsiline konflikt. Ta püüdis seega ära hoida raskemat süütegu. Vangistuse ajal töö tegemisest ta kordagi ära ütelnud ei ole. 3.2 Kinnipeetav märgib, et temale jääb kohtumääruse pinnalt arusaamatuks, miks prokurör tema ennetähtaegset vabastamist ei toeta ja sellekohasest ühest lausest jääb väheks. 3.3 T. Irval leiab ka, et kohtumäärusest jääb ekslikult mulje, justkui temal puuduks vabanedes kindel elukoht. Tema elukohaks on nii vanglast esitatud materjalides kui ka kohtumääruse esimesel lehel märgitud XXX. Elukoha puudumine oli aga peamiseks põhjuseks, miks kohus teda ennetähtaegselt vangistusest ei vabastanud. 3.4 Maakohtu seisukohaga ei nõustu kinnipeetav ka selles, et kuna ta on eelnevalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, ei ole tema puhul enam võimalik kriminaalhooldust rakendada. T. Irval märgib, et ta on vangistuses olnud juba 6 aastat ja ei ole enam sama inimene, kes vanglasse tulles. Ta on täiesti veendunud, et ei riku enam kontrollnõudeid ega ühtegi kehtivat õigusnormi. Kinnipeetav vaidleb samuti vastu kohtu arvamusele selles, et tema poolt vanglas veedetud aeg on võrreldes kohtuotsusega mõistetud karistusajaga ebaproportsionaalselt lühike. T. Irvali hinnangul võib pigem öelda, et ta on enamuse temale määratud karistusest juba ära kandnud ja sellest oma kindlad järeldused teinud.

3.5 T. Irval vaidlustab maakohtu määruse ka temalt kaitsjatasu väljamõistmise osas. Ta leiab, et 168 eurot on ebaproportsionaalselt suur summa 20 minuti töö eest. Tema ei ole ju süüdi, et tema paikneb Jõhvis, kohus toimus Rakveres ja advokaat elab Tallinnas ning on ebaõiglane, et tema peab kinni maksma kaitsja sõidu marsruudil Tallinn-Rakvere-Tallinn. Ta taotleb, et kohus vähendaks antud summat oluliselt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtuga, et T. Irvali tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Määruskaebus ei sisalda väited, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks ja kinnipeetava ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks.
5.Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks peab kohtul KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid hinnates tekkima nii veendumus selles, et kinnipeetav suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda kui ka selles, et tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks vastuolus õiguskorra kaitsmise huvidega.
6.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et T. Irvali varasem korduv karistatus, vanglas saadud distsiplinaarkaristused ning tema poolt toime pandud raske rahvatervise vastase kuriteo asjaolud ei võimalda teda vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kolleegiumile esitatud materjalidest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral ning viimase kuriteo sooritas ta tema suhtes Järva Maakohtu 17.03.2005 otsusega kohaldatud katseajal. Seega ei ole varasemad karistused T. Irvalile oodatud eripreventiivset mõju avaldanud. Ka vangistuses ei ole kinnipeetav suutnud käituda õiguskuulekalt ning on toime pannud kolm distsipliinirikkumist. T. Irvali selgitused rikkumiste ajalisest kokkulangevusest ja põhjusest ei muuda rikkumiste fakti ega vabanda vanglatöötajate korraldustele vastuhakkamist. Kuna varasemalt kriminaalhooldusel viibides on kinnipeetav rikkunud talle kohtu poolt määratud lisakohustust ning katseajal ka uue kuriteo toime pannud, siis oleks T. Irvali ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine ka ringkonnakohtu hinnangul kaheldav. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga selles, et antud ajahetkeks ära kantud karistus ei ole proportsionaalne T. Irvali poolt toime pandud kuritegude raskusega, kuna tal on kohtuotsusega mõistetud karistusajast kandmata veel natuke rohkem kui 2 aastat ja 5 kuud vangistust. Kinnipeetava vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ega oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste sihtidega, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni.
7.Ringkonnakohus leiab, et ka järgnevalt käsitletavad määruskaebuse argumendid ei anna alust T. Irvali tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Esmalt ei nõustu kolleegium kinnipeetava väitega selles, et kuivõrd kohtumääruses ei ole märgitud prokuröri seisukoha motiive, jääb arusaamatuks, miks riiklik süüdistaja tema vabastamist ei toeta. Nimelt nähtub 16.01.2014 istungiprotokollist, et kohtunik on prokurör A. Tali poolt kirjalikult esitatud seisukohti maakohtu istungil menetlusosalistele tutvustanud ja kinnipeetaval on olnud võimalik nende kohta oma arvamust avaldada. Järgmiseks leiab kinnipeetav, et maakohus välistas tema vabastamise peaasjalikult temal elukoha puudumise väitega, kuigi tegelikkuses asuks ta elama XXX. Ringkonnakohus nõustub siinkohal T. Irvaliga temal vabanemisjärgse elukoha olemasolus, kuna nimetatud aadress selgub nii Viru Vangla kui kriminaalhooldaja poolt täitmiskohtunikule esitatud materjalidest. Samuti on T. Irval selle oma elukohana teatanud maakohtu istungil. Õigeks ei saa aga pidada kinnipeetava seisukohta selles, et maakohtu tähendatud eksitus saigi peamiseks põhjuseks tema ennetähtaegselt vabastamata jätmisel. Kohtumäärusest nähtuvalt on kohus otsustuse tegemisel hinnanud KarS

§ 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ja oma seisukohti ka jälgitavalt põhjendanud. Käesolevalt on need üle korratud ka ringkonnakohtu määruses.

8.Viimaseks on T. Irval kohtumääruse vaidlustanud samuti temalt õigusabi kulude väljamõistmises. Ringkonnakohus leiab, et ka selles osas jääb kinnipeetava kaebus edutuks. 8.1 Asja materjalidest nähtuvalt on T. Irvali kaitsja vandeadvokaat M. Senkel maakohtus esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks alljärgnevalt. Esmalt kulus kaitsjal taotlusest nähtuvalt toimikuga tutvumisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 1 tund 40 minutit ning lisaks soovib ta tasuna sõidule kulutatud aja eest 20,00 euro hüvitamist, s.o kokku on menetluskuluks 96,00 eurot (sh käibemaks 16,00) eurot. Täiendavalt märkis kaitsja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikuks sõidukuluks Tallinn-Rakvere-Tallinn marsruudil (200 km) 72,00 eurot (sh käibemaks 12,00 eurot). Kokku soovis kaitsja seega 168 euro hüvitamist (sh käibemaks 28,00 eurot), millise taotluse maakohus ka rahuldas. 8.2 Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu suurus, sh tasu advokaadi poolt sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulude eest, on põhjendatud ning vastavuses RÕS §-st 22 tulenevate nõuete ning Eesti Advokatuuri poolt kehtestatud korraga riigi õigusabi kulude hüvitamise kohta (vt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord). Järgmiseks on kolleegium seisukohal, et T. Irvali taotlus temalt väljamõistetud õigusabikulude vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna puuduvad asjaolud, mis põhjendaksid kinnipeetaval tekkinud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust väita, et menetluskulude tasumine käib T. Irvalile üle jõu. Vastupidi, maakohtus 16.01.2014 toimunud istungil on kinnipeetava kaitsja kinnitanud kaitsealusel vabanemisfondis üle 1000 euro olemasolu (ligikaudu sama summa olemasolu nähtub ka Viru Vanglast väljastatud iseloomustusest). Seega ei ole T. Irvali märge, mille kohaselt ta ei ole vangistuses viibimise tõttu võimeline menetluskulusid tasuma, asjakohane. Eeltoodud asjaoludel puudub ringkonnakohtu hinnangul alus T. Irvali puhul KrMS § 180 lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks ning maakohtu määrust temalt menetluskulude 168 euro väljamõistmises on seaduslik.
9.Toodud põhjendustel jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.