Liiklussüüteod

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

1-14-1258 EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Selgituseks märkida „nimi, perekonnanimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsuse ärakiri saata süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas nr 12250102189 süüdistatakse R.N ’d selles, et tema juhtis 29.09.2012 kella 01:37 ajal ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta Pärnu linnas xxx maja juures mootorsõidukit xx registreerimismärgiga x isikuna, kellel väljahingatavas õhus oli tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seerianumber Ardf-0056 mõõtes alkoholikontsentratsioon 1,19 mg/l ± mõõtmise laiendmääramatuse väärtus 0,10 mg/l kohta, seega kellel oli alkoholikontsentratsioon väljahingatavas õhus mitte vähem kui 1,09 mg/l kohta, mistõttu tulenevalt Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 sätetest, mille kohaselt mootorsõidukijuht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, juhtis R.N mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ning § 94 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise tegevusega pani R.N toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada R.N süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning karistada teda rahalise karistusega kahesaja (200) miinimumpäevamäära ulatuses. KarS § 44 lg 2 alusel on miinimumpäevamääraks 3.20 eurot ja seega rahaliseks karistuseks määrata 640 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistusakt prokuröri poolt R.N-ile 10.02.2014.a.

saadetud

Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaks asjaoluks luges kohus puhtsüdamlikku kahetsust, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistamata. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1-14-1258

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kohus leiab, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et R.N-ile tuleb määrata rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav R.N rahalise karistusega 200 (kakssada) päevamäära (päevamääraga 3.20 eurot), s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 1,21 €. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 3,20 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb R.N-ilt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 532.50 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 72 €. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Indrek Nummert Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.