ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
3.KarS § 75 lg 2 p-de 1, 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Nikolai Kohtovile katseajaks kohustused:
1.alustama kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist mitte vähem kui 50 eurot igakuiselt arvates tööle asumisele järgnevast kuust;
2.mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;
3.otsima endale töökoha hiljemalt 1 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest;
4.pöörduma sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühholoogi ja/või psühhiaatri poole hiljemalt 2 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi;
5.mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma vajaduse ja kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
6.alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul, arvates elektroonilise seadme kehale kinnitamisest. KarS § 78 p 2 kohaselt hakata Nikolai Kohtovi katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.
5.Vabastada süüdimõistetu Nikolai Kohtov karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
6.Välja mõista Nikolai Kohtovilt menetluskuluna riigi õigusabi tasu 180 eurot riigituludesse. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 (SEB), nr EE932200221023778606 (Swedbank), nr EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või nr EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal), viitenumber 2800049874, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.
7.Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. Nikolai Kohtovi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata määrus täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale Tartu linna talitusele.
8.Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.20.01.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Nikolai Kohtovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
2.Nikolai Kohtov tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 14.10.2008 otsusega KarS § 256 lg 1, § 121 ja § 120 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja mõisteti Nikolai Kohtovile liitkaristuseks 7 (seitse) aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 06.10.2006 otsusega mõistetud 4 aasta 6 kuu pikkune vangistus osaliselt ning liitkaristuseks mõisteti Nikolai Kohtovile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 9 (üheksa) aastat vangistust. Mõistetud karistusest arvati maha Nikolai Kohtovi poolt Tartu Maakohtu 06.10.2006 otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 12 (kaksteist) päeva ning lõplikuks karistuseks loeti 6 (kuus) aastat 4 (neli) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Karistuse kandmise algust lugeda alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.10.2008. Otsus jõustus Riigikohtu otsusega 18.01.2010.
3.Nikolai Kohtovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.03.2015.
4.Tartu Maakohtu 09.04.2009, 28.10.2009, 14.10.2010, 30.04.2012, 05.07.2013 määrustega jäeti Nikolai Kohtov temale Tartu Maakohtu 14.10.2008 otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5.Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel avanes uuesti 22.01.2014.
6.Nikolai Kohtovit on varem kriminaalkorras karistatud: - Tartu Maakohtu 29.04.2004 otsusega KrK § 186, § 195 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga; - Tartu Maakohtu 06.10.2006 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel 3-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvati ka eelvangistus.
7.Kinnipeetava kontaktisik vanglas on koostanud iseloomustuse (isiklik toimik II osa II kd tlk 99-100), milles kajastuvad muuhulgas kinnipeetava individuaalse täitmiskava andmed vanglas, kinnipeetava käitumine vanglas ja kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud riigikeele õppes, omandanud 2012. aastal keevitaja kutse ja läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“. Alates 24.10.2013 määratud majandustööle, samuti on toimunud vestlused psühholoogiga. Kehtivad distsiplinaarkaristused süüdimõistetul puuduvad. Hinnanguna uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele on kontaktisik avaldanud: ohtlik: kõrgohtlik avalikkus (risk ühiskonnas); mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 22%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 27%. Iseloomustuses toetab kontaktisik kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
8.Kriminaalhooldusametnik on seoses süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise menetlusega süüdimõistetu kohta esitanud kohtueelse ettekande (isiklik toimik II osa II kd tlk 96-98), mis sisaldab arvamust katseaja ja süüdimõistetu suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Ettekande kohaselt asub süüdimõistetu võimaliku vanglast ennetähtaegse vabanemise korral elama aadressile XXXX. Sellel aadressil elavad süüdimõistetu XXXX. Lähedased on nõustunud süüdimõistetut vangistusjärgselt toetama ning on andnud nõusoleku eelpoolnimetatud eluruumi elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Eelduslikult on süüdimõistetu tööandjaks AS
XXXX.
Tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel on kriminaalhooldusametnik pidanud vajalikuks määrata süüdimõistetule KarS § 72 lg 2 kohustustena: - heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud ajaks; - mitte tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid; - otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; - alluda ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; - mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Juhul kui kohus otsustab Nikolai Kohtovi ennetähtaegselt vabastada on otstarbekas määrata elektroonilise valve tähtajaks 9 kuud.
KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
9.Süüdimõistetu avaldas, et ta on teinud vanglas järeldused oma käitumise muutmiseks ning nõustus vanglast ennetähtaegsel vabastamisel määratavate kriminaalhoolduse tingimustega.
10.Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vanglast vabastamist.
11.Prokurör ei toetanud süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
KOHTU SEISUKOHT
12.KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistuse ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
13.Süüdimõistetu on mõistetud vangistusest kandnud aja, mis KarS § 76 kohaselt võimaldab formaalselt süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ka nõutavad eeldused süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. Kohtulikuks arutamiseks on jälgitud VangS § 76 lg 4 alusel kehtestatud korda, võimaldades kohtul teha otsustused süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise kohata.
14.Tingimisi vabastamise kriminaalpoliitiline eesmärk on vähendada reaalse vangistuse rakendusala ning säästa konkreetset isikut vangistusest. Määrav on seejuures positiivne eripreventiivne prognoos – lootus, et isik ei pane vabaduses toime uut kuritegu. Kaalutlused, millest kohus siinjuures lähtub, on süüdlast puudutavad (tema käitumine vangistuses ja tulevane elu vabaduses) ja karistuspoliitilised (kuriteo asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik). Süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub kohus kriminaaltoimikust, kinnipeetava isiklikust toimikust, eelkõige selles sisalduvast vangla iseloomustusest ja kriminaalhooldaja kirjalikust arvamusest. Samuti arvestades kinnipeetava enda ärakuulamist kohtus ning kaitsja ja prokuröri arvamust.
15.Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema edasine õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Süüdimõistetu vastavust nendele tingimustele näitab tema käitumine vanglas karistuse kandmise ajal. Viimase all ei tule mõista kitsalt kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist süüdlase ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Kuna ennetähtaegne vabastamine sõltub süüdlase resotsialiseerumise edukusest, siis tuleb süüdlase käitumise all karistuse kandmise ajal ennekõike mõista süüdlase individuaalses täitmiskavas (VangS § 16) püstitatud eesmärkide saavutamist. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla üksnes siis, kui süüdlane on individuaalses täitmiskavas määratud eesmärgid saavutanud enne karistuse lõpptähtaja saabumist. Individuaalse käitumiskava eesmärkide saavutamine nähtub eelkõige kinnipeetava iseloomustusest. Süüdlase käitumise hindamisel tuleb arvestada süüdlase isiklikku toimikusse (VangS § 17) koondatud dokumente, mis peegeldavad tema elu ja käitumist karistuse kandmise käigus. Eelkõige kinnipeetava isiklikku ankeeti, dokumente distsiplinaarkaristuste kohta, kinnipeetava iseloomustusi, teatisi erijärelevalve kohta, kinnipeetava õppimist ja töötamist iseloomustavad dokumente ning muid materjale, mis iseloomustavad kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja tema suhtumist nii vanglaametnikesse kui ka teisesse isikutesse.
16.Kohtu hinnangul on kinnipeetava täitmiskavas püstitatud eesmärgid saavutatud. Ta on osalenud riigikeele õppes, omandanud kaheaastasel õppel keevitaja kutse, läbinud sotsiaalprogrammi 12 sammu „Igapäevane valik“.
17.Lisaks süüdlase käitumisele karistuse kandmise ajal peab kohus süüdlast iseloomustavate teguritena tema ennetähtaegse vabastamise otsustamisel hindama veel süüdlase elutingimusi ja neid tagajärgi, mida talle võib kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Süüdlase elutingimuste raames arvestab kohus selliseid asjaolusid nagu elukoha olemasolu süüdlasel pärast vabanemist, töökoha leidmise ja tugiisikute (perekonnaliikmed, lähedased) toetuse võimalus, aga samuti endiste kuritegelike sidemete taastekkimise oht. Ennetähtaegse vabastamise tagajärgede all tuleb arvestada seda, kas isiku ennetähtaegne vabastamine ei too endaga kaasa uute süütegude toimepanemist teiste isikute poolt. Kuna vangistusest ennetähtaegsel vabastamisel allutatakse süüdlane obligatoorselt käitumiskontrollile, siis tuleb kohtul hinnata ka, kas süüdlane vastab KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli tingimustele.
18.Arvestades süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist vanglas ja eeldatavat käitumist peale vangistusest vabanemist kogumis on süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine õigustatud. Süüdimõistetu individuaalses täitmisplaanis püstitatud eesmärgid on saavutatud. Süüdimõistetu eeldatavad elutingimused ja eeldatav käitumine vabaduses võimaldavad tema ennetähtaegset tingimisi vabastamist. Kuigi varasemalt ei ole süüdimõistetud kriminaalhoolduse tingimusi täitnud, on kohtul alust eeldada, et seekord ta neid täidab. Eelkõige on nendeks eeldusteks vanglas omandatud eriala, kohese tööle asumise võimalus ja lähedaste toetus, kelle juurde ta elama asub peale vabanemist. Määratava katseaja vältel on süüdimõistetu järelevalve all ja kohustatud täitma kriminaalhoolduse tingimusi. See aitab kaasa nii uute kuritegude ärahoidmisele kui ka paremini ühiskonda tagasi sulanduda ning tegeleda kriminaalhooldaja suunamisel mh oma sõltuvusprobleemide raviga. Ennetähtaegsel vabanemisel tekib isikul võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi seadusekuulekalt käituma ja täitma temale katseajaks määratud kohtustusi. Kui isik jätkab kuritegelikku elu või rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus ka uuesti täitmisele pöörata. Kohus peab põhjendatuks KarS § 75 lg 2 pde 1, 2, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Nikolai Kohtovile katseajaks järgmised kohustused: • alustama kohtutäiturite menetluses olevate rahaliste nõuete tasumist mitte vähem kui 50 eurot igakuiselt arvates tööle asumisele järgnevast kuust; • mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; • otsima endale töökoha hiljemalt 1 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest; • pöörduma sõltuvusprobleemide väljaselgitamiseks psühholoogi ja/või psühhiaatri poole hiljemalt 2 kuu jooksul arvates vanglast vabanemisest ning vajadusel läbima võõrutusravi; • mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega ilma vajaduse ja kriminaalhooldusametniku eelneva loata; • alluma elektroonilisele valvele 6 kuu jooksul, arvates elektroonilise seadme kehale kinnitamisest.
19.Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 180 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Nikolai Kohtovilt välja mõista.
Rutt Teeveer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.