lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-7241/34

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 05.07.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
1-07-7241/34
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
05.07.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1134
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-7241/8Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja14.10.20101-07-7241/23Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.05.20121-07-7241/43Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kriminaalasi nr 1-07-7241

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

05.juulil 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Oksana Mametova sekretär Evelin Ets juuresolekul kaitsja advokaat Ann Saar osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Nikolai Kohtovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Nikolai Kohtov mõisteti Tartu Maakohtu 14.oktoobri 2008.a otsusega süüdi KarS § 120, § 121 ja § 256 lg 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Nikolai Kohtovile Tartu Maakohtu 06.oktoobri 2006.a otsusega mõistetud karistus osaliselt ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust, millest arvati maha tema poolt 06.oktoobri 2006.a otsuse järgi ärakantud karistus ning lõplikuks karistuseks loeti 6 aastat 4 kuud 18 päeva vangistust alates 14.oktoobrist 2008.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu otsusega 18.jaanuaril 2010.a. Tartu Maakohtu 09.aprilli 2009.a, 28.oktoobri 2009.a, 14.oktoobri 2010.a, 30.aprilli 2012.a määrustega jäeti Nikolai Kohtov temale Tartu Maakohtu 14.oktoobri 2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Nikolai Kohtovi karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 04.märtsil 2015.a. Nikolai Kohtovit on varem kriminaalkorras karistatud:

1.Tartu Maakohtu 29.aprilli 2004.a otsusega KrK § 186, § 195 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega KarS § 74 alusel tingimisi 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;
2.Tartu Maakohtu 06.oktoobri 2006.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 alusel 3-aastase vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvati ka eelvangistus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Nikolai Kohtovil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 25%, mistõttu vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on Nikolai Kohtovil olemas igakülgselt toetavad lähedased ning kindel elukoht vanemate juures. Samuti on tal olemas kindel töökoht. Nikolai Kohtov avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu seadusekuulekalt. Vabaduses soovib ta olla oma perega ning abistada oma kõrges eas ja abivajavat vanaema. Tal on vabaduses garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu hinnangul on ta igati suuteline täitma kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja kohustusi katseaja jooksul. Kaitsja leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vabastamine on võimalik ja põhjendatud. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Nikolai Kohtovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Nikolai Kohtov ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nikolai Kohtovi puhul on positiivne, et vabaduses on tal olemas kindel elukoht oma vanemate juures. Samuti on talle garanteeritud töötamise võimalus keevitajana. Tema perekond toetab teda. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „12 sammu“ ja keevitaja õppe ning on osalenud riigikeele õppes. Enda sõnul mõistab ta ka oma kuritegude kahjulikkust ning alkoholi ja narkootikumide kahjulikku mõju ning on motiveeritud edaspidiselt oma käitumist muutma. Samas aga peab kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestama, et Nikolai Kohtov kannab liitkaristust, mis on mõistetud talle kolme kohtuotsuse kogumis muuhulgas narkootikumide ebaseadusliku käitlemise, kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja vägivallakuritegude eest. Kuigi esimese kohtuotsuse järgi jäeti talle mõistetud karistus esialgu tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, siis jätkas ta sellest hoolimata oma kuritegelikku tegevust ka katseajal. Tegemist on olnud tõsiselt vägivaldusele kalduva isikuga, kelle ennetähtaegset vabastamist tuleb eriti põhjalikult kaaluda, et mitte seada uuesti ohtu kaasühiskonda. Eeltoodu näitab, et varasem karistuse kandmiseks antud kergem võimalus süüdimõistetule piisavat mõju ei avaldanud, mistõttu tuleb tema järjekordset usaldamist kaaluda eriti põhjalikult. Materjalidest nähtuvalt on Nikolai Kohtov vangistuse ajal pannud korduvalt toime distsipliinirikkumisi. Temaga on korduvalt peale distsiplinaarrikkumiste toimepanemist vesteldud ja loobutud karistamisest, kuid sellest hoolimata on tal hetkel siiski ka kaks kehtivat distsiplinaarkaristust vanglatöötajatele allumatuse ning solvavate ja laimavate väljendite kasutamise eest. Seega saab järeldada, et kohati esineb Nikolai Kohtovil jätkuvalt probleeme

temale seatud reeglite järgimisega ning oma tegevuses ei suuda ta alati analüüsida oma käitumise võimalikke tagajärgi ega neid arvestada. Tegemist ei ole olnud ka väheoluliste rikkumistega vaid põhiliselt on tema poolt toime pandud rikkumised olnud seotud allumatusega vanglatöötajatele, mis näitab siiski probleeme korrale allumises ja suhtlemises. Kuigi kohtuistungil avaldatust nähtuvalt süüdimõistetu küll tunnistab oma käitumise väärolemust ja sellega seonduvaid ohte, siis on kirjalikes materjalides siiski viiteid sellele, et kohati kaldub Nikolai Kohtov oma käitumist liigselt õigustama ja süüd leevendama. Eeltoodu põhjal on kohtul alust kahelda, kas karistuse eesmärgid ikka on praeguseks süüdimõistetu puhul täilikult täidetud ja tema järjekordne usaldamine ennetähtaegse vabastamisena põhjendatud. Samuti võib kahelda, kas süüdimõistetu oleks võimeline probleemideta järgima temale ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ja kriminaalhoolduse nõudeid ning kohustusi. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Nikolai Kohtovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal liigselt ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab nõuetekohaselt katseaja ja kriminaalhoolduse tingimusi täita. Kuigi süüdimõistetu ise juhtis kohtu tähelepanu sellele, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks vajalik ka seetõttu, et ta saaks oma haiget vanaema ja vanaisa hooldada, siis leiab kohus, et ainuüksi nimetatud asjaolu ei saa tuua kaasa isiku ennetähtaegset vabastamist kui muid asjaolusid arvestades ei ole isiku usaldamine siiski veel piisaval määral põhjendatud. Antud juhul kohtul Nikolai Kohtovi suhtes piisavat usaldust veel tekkinud ei ole. Samas aga on kohus seisukohal, et arvestades isiku poolt ärakantud karistusaja pikkust ja tema suhtes juba praeguseks toimunud positiivseid muutusi, tuleb talle anda uus võimalus ennetähtaegse vabastamise arutamiseks tavapärase aasta möödumise asemel poole aasta pärast alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Nimetatud aja jooksul tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on igati motiveeritud oma eluviisi muutma ning suudab alluda temale kehtestatud reeglitele. Oluline oleks vältida distsiplinaarrikkumiste toimepanemist ja jätkata muidu positiivset eluviisi kinnipidamiskohas. See oleks piisav aeg, et ta saaks näidata oma käitumise lõplikku muutmist. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta vabastamata Nikolai Kohtov (IK 37810032713) temale Tartu Maakohtu 14.oktoobri 2008.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Määrata, et vangla on kohustatud esitama materjalid Nikolai Kohtovi tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti kuue (6) kuu möödumisel alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. KrMS § 180 alusel välja mõista Nikolai Kohtovilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada viiskümmend üks (151) eurot 20 senti. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ühe (1) aasta jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtumääruse jõustumist pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitekulud. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.