Kohtulahend

toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustuse Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Jõhvi talitus, Jaama 26 Jõhvis, tel: 33 78 072). KarS § 75 lg 1 p 1,2,3,4,5 kohaselt kohustati Z.I järgima katseajal kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määrati Z.I-le kohustus heastada katseaja jooksul kannatanutele tekitatud kahjud. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati eelvangistus karistusaja hulka, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.11.2005 kuni 11.11.2005, so 3 päeva ja väljaandmisvahistuses Soome Vabariigis viibitud aeg 16.08.2010 kuni 13.09.2010, so 29 päeva, kokku 1 kuu ja 2 päeva, lugedes KarS § 74 lg 2 alusel koheselt ärakandmisele kuuluvast 4 kuulisest vangistusest ärakandmata karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestati alates Z.I kinnipidamisest, so alates 14.09.2010. Z.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti muutmata. KarS § 78 p 1 alusel arvestati Z.I-le määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 05.11.2010. Vastavalt KarS § 75 lg 5 sätetele peatus KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuete täitmine osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Viru Maakohtu määrusega 29.04.2013 rahuldati kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva taotlus Z.I-le mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks ning Z.I-le Harju Maakohtu 05.11.2010 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 (üks) aasta vangistust pöörati täitmisele. Z.I saadeti karistust kandma. Karistuse kandmise ajaks loeti karistuse kandmisele asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras. Z.I asus karistust kandma 29.08.2013. Z.I on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglakaristust kannab ta teist korda. Karistus on talle mõistetud kelmuse ja võõra vallasasja omastamise eest. Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 4 kuu ning kanda jääb tal veel üle 7 kuu vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust koos vanematega aadressil xxxx. Peale vabanemist soovib ta elama asuda samale aadressile. Kinnipeetava ema O. A on andnud kirjaliku nõusoleku selleks. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist 6-toalise kõigi mugavustega korralikult sisustatud majaga, milles elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on kõik vajalikud tingimused olemas. Kinnipeetaval on keskharidus, ta on lõpetanud Kohtla-Järve Keskkooli nr

ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. Kinnipeetava puhul on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 9%. Viru Vangla toetab kinnipeetava Z.I tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve alla, kuna see soodustab tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet 3 (kolmeks) kuuks. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on otstarbekas kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 4,9 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et ema O A sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes isikut vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Ema O A on xxxx, isa V A töötab. Vanemad on nõus Z.I vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Telefonivestlusest kinnipeetava võimaliku tööandja V O selgus, et ta on nõus võtma Z.I tööle oma firmasse, olles teadlik Z.I kriminaalsest minevikust. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada kinnipe etava suhtes KarS § 75 lg 2 p 4,7,9 sätestatud lisakohustused, elektroonilise järelevalve pikkuseks tehakse ettepanek määrata kolm kuud. Z.I ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et tema kõige suurem probleem on need hagid, mis tuleb maksta. Tööle asuks ta xxxx. Ta eeldab, et kuna valdab mitut keelt, hakkab ta aja jooksul teenima rohkem. Esialgu peab ta siin töötama, kuna on elektroonilise valve all, aga tulevikus loodab, et saab rahvusvaheliste vedude peale. Kinnipeetav tunnistab oma süüd, öeldes, et see oli esimene ja viimane kuritegu tema poolt, mis on sooritatud peaaegu 10 aastat tagasi. Kinnipeetava sõnul on tal head perekondlikud suhted. Ta kohustub täitma kõiki kontrollnõudeid. Kui tal saab olema võimalus, siis hakkab ta kohe rahalisi nõudeid tasuma. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Z.I tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 22.11.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Z.I varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Harju Maakohtu 05.11.2010 kohtuotsusega mõisteti kinnipeetav süüdi ja karistati ärakandmisele kuuluva vangistusega neli kuud, ülejäänud karistuse osa (üks aasta vangistust) mõisteti tingimisi. Z.I ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale eelnimetatud kohtuotsusega ning Viru Maakohtu 11.04.2012 kohtumäärusega (millega pikendati Z.I-le 05.11.2010 kohtuotsusega mõistetud katseaega 1 aasta võrra) temale antud võimalust oma karistuse suurem osa vabaduses kanda. Vaatamata sellele, et kinnipeetav kandis ära šokivangistuse, ei suutnud ta vabanedes KarS § 75 lg 2 p 1 alusel määratud kohustusi (summas 67 776,52 eurot) täita ja vangistus pöörati täitmisele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 29.04.2013 kohtumäärusega. Kohus leidis muuhulgas, et „kriminaalhooldus Z.I suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kohustust. Süüdimõistetu rikkus kohustust hüvitada katseaja jooksul kannatanutele kuriteoga tekitatud kahjud. Seega Z.I ei ole asunud paranemise teele ja tema karistusest tingimisi vabastamine ei ole täitnud eesmärki.“ Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et antud juhul on karistuse eesmärgid saavutatud ja kinnipeetav seekord suudab ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid

käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita. Lisaks sellele ei pea prokurör õigeks ja põhjendatuks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt. Varasem karistus ning käitumiskontrollile allutamine ei ole süüdimõistetule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Z.I käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valvega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega riivaks kannatanute ja ühiskonna õiglustunnet. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Prokuratuur ei toeta Z.I tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et Z.I vastab kõikidele tingimustele selleks, et teda ennetähtaegselt vabastada. Tema käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, Viru Vangla (kus kinnipeetav karistust kannab ja kes kaitsja hinnangul antud juhul kõige täpsema hinnangu saaks anda) on tema isikuomadusi positiivselt hinnanud ning leidnud, et Z.I tuleb vabastada, kuna tema isikuomadused ja käitumine vastavad sellele (ta suhtleb tihedalt oma perekonnaga, omab positiivset ellusuhtumist, risk ja ohtlikkus põhimõtteliselt puuduvad). Järelejäänud sotsiaalprogramme, millised talle määratud on, saab kaitsja hinnangul väga edukalt just vabaduses viibides täita ning see annab palju suurema efekti ja ka otsese kontrolli Z.I „paranemise“ üle. Z.I on ootamas vabaduses kindel, kõikidele nõuetele vastav elamispind, toetav perekond ja töökoht, et teenida elatusvahendeid. Tööandja poolt on ka väljastatud kinnitus, millest tulenevalt Z.I tööga kindlustatakse. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks ja väga tähtsaks eesmärgiks on süüdimõistetu nn taasühiskonnastamine, sest vangistus toob isikule tahes-tahtmata kaasa teatud oskuste kadumise ja enesehinnangu languse. Tihti satub kinnipeetav pärast vabastamist ebakindlasse sotsiaalsesse positsiooni, kus tal on kohustus hakata elama seadusekuulekat elu, ent puuduvad selleks vajalikud vahendid ja teadmised. Tingimisi ennetähtaegse vabastamise plusspooleks on seega tõsiasi, et süüalune peab järgima talle määratud tingimusi ja käima regulaarselt kriminaalhooldustöötaja juures, kes aitab tal eluga kohaneda, osaleda programmides. Kaitsja hinnangul peaks Z.I puhul arvestama seda, et tegelikkuses on ta juba pikemat aega (s.o ka enne vangistust) seadusekuulekat elu elanud – arvestades seda, millal antud kuritegu, mille eest ta karistust kannab, toime on pandud. Ta tunnistab, et see oli n.ö suur viga ja et ta tahab sellise elu unustada ning seadusekuulekat elu elades edasi minna. Kaitsja arvates on karistus antud juhul oma eesmärgi täitnud – isik on aru saanud, milleni võivad viia taolised eksimused ning ta on endale selgeks saanud hoopis teised põhimõtted elus. Kaitsja esitas väljavõtted kinnipeetava vastu suunatud rahaliste nõuete tasumisest, millest tulenevalt on näha, et neid tasutakse ja seega on muutunud ka suhtumine rahalistesse kohustustesse. Mis puutub ülejäänud nõuetesse, siis vestluses Z.I-ga on ta kinnitanud, et ta hüvitab need oma töötasust ja osa esialgu vanemate abiga. Mis puutub aga prokuröri arvamusse, siis see on negatiivne just põhjusel, et katseajal olles pole Z.I täitnud temale pandud kohustust, s.o pole tasunud rahalist nõuet. Nimetatud rahaline nõue on kehtiv ka siis, kui ta vabaneb peale karistuse täielikku ärakandmist ning ei saa kaitsja arvates olla argumendiks Z.I mittevabastamiseks nüüd ennetähtaegselt, kuna ennetähtaegse vabastamise eelduseks on absoluutselt teised asjaolud – need on i siku käitumine kinnipidamise ajal, tulevikuriskid,

võimalused/eeldused hakata vabanedes elama seadusekuulekat elu (antud juhul siis ka kahju hüvitama asumine), ehk siis karistuse mõju – see kõik on tema puhul positiivne. Arvestades eelpool toodut, palus kaitsja vabastada Z.I tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kohaldades tema suhtes elektroonset valvet. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Z.I võib kolme kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, sest vastavad eeldused selleks on olemas. Z.I on kriminaalkorras üksnes ühel korral karistatud (kuriteod on toime pandud aastatel 2003-2005), reaalset vangistust kannab ta teistkordselt põhjusel, et kandes ära nn šokivangistuse, ei täitnud ta KarS § 75 lg 2 p 1 alusel temale pandud kohustust heastada katseaja jooksul kannatanutele tekitatud kahjud, mistõttu ülejäänud vangistus pöörati kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele. Vangistuse jooksul kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht oma ema juures ning garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on võimalik koheselt tööle saamisel hakata kannatanutele tekitatud kahjusid hüvitama, mis on kohtu hinnangul kannatanute huvides. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Z.I-le KarS § 75 lg 2 p 4,7,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Z.I elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Z.I-le anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.