Kohtulahend

sooritamata, mistõttu ei näe vajadust tulla talitusse. Süüdimõistetule selgitati, millised on antud käitumise tagajärjed. Süüdimõistetu ei ilmunud ka 12.12.2013 õhtul, mistõttu saadeti talle uus kutse posti ja e-posti teel. Uueks kohtumise ajaks määrati 18.12.2013, kuid ka antud kuupäeval süüdimõistetu registreerimisele ei ilmunud. Ametnik helistas H.H-le ja viimane andis teada, et viibib alates 16.12.2013 perekondlikel põhjustel Lõuna-Eestis ning kutsel märgitud ajaks ei jõua registreerimisele, mistõttu lepiti kokku uus registreerimise aeg 19.12.2013. Süüdimõistetul on ka varasemalt olnud probleeme registreerimisele ilmumisega. Kaheksast määr atud ajast on süüdimõistetu ilmunud registreerimisele 2 -l korral (28.10 ja 27.11). 27.11.2013 võttis ametnik süüdimõistetult oktoobri ja novembri rikkumiste kohta kirjaliku seletuse. Süüdimõistetu põhjendas, et ei sooritanud oktoobri ÜKT tunde, kuna lihtsalt ei tahtnud Rakvere Sotsiaalabikeskuse juures tunde teha ning hiljem tööpraktika ja kooli kõrvalt ei olnud võimalik (15.11.2013.a alustas tööpraktikaga). H.H põhjendas novembri rikkumisi sellega, et tervislikel põhjustel ei saanud tulla registreerimisele (seetõttu ei olnud ka võimalik süüdimõistetule ajakava koostada ega mujale tunde tegema suunata). Ametnikule arstitõendit antud perioodi kohta H.H ei ole esitanud. Ametnik ei ole saanud võtta detsembri rikkumiste kohta kirjalikku seletust, sest isik ei ilmu registreerimisele. Esmakohtumine H.H -ga toimus 28.10.2013 , kus süüdimõistetule selgitati üldkasuliku töö olemust ja sellega kaasnevaid õigusi -kohustusi. Süüdimõistetu allkirjastas ÜKT tegija õiguste -kohustuste lehe. H.H oli algul broneeritud üldkasuliku töö tunde tegema Rakvere Sotsiaalabikeskuse juurde, kuid antud asutuses ei sooritanud ta ühtegi ÜKT tundi. 27.11.2013 teatas süüdimõistetu, et asub Eesti Töötukassa kaudu tööpraktikale ning saab tunde teha nädalavahetusel. Seetõttu suunati süüdimõistetu üldkasuliku töö tunde tegema S. K Rakvere Hooldekodu juurde. 18.12.2013.a seisuga ei ole H.H sooritanud ühtegi ÜKT tundi. Süüdimõistetule on 1-l korral (27.11.2013) koostatud kirjalik hoiatus koos rikkumise fikseerimise aktiga, kuna isik hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. H.H -le on korduvalt meelde tuletatud ÜKT tegemisest kõrvale hoidumise tagajärgi. Kriminaalhooldusametnik Ingrit Soesoo jäi kohtuistungil erakorralises ettekandes tehtud ettepaneku juur de, lisades, et H.H käis 07.01.2014 talituses registreerimisel. Rakvere Täiskasvanute Gümnaasiumist saadud iseloomustusest nähtuvalt esineb H.H palju puudumisi. Süüdimõistetu H.H võttis kohtuistungil omaks, et erakorralises ettekandes toodu vastab tõele. Ta oli detsembri alguses vahepeal lapsega haiglas, tal on endal olnud seljavalud. Arstitõendit ta kriminaalhooldusametnikule eelneva kohta esitanud ei ole. Süüdimõistetu sõnul on tal olnud väga suur koormus. H.H ei nõustu minema vangistust kandma, lubades, et teeb oma ÜKT tunnid järelejäänud aja jooksul ära. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega.

Kohus leiab, et Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorra line ettekanne H.H-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks on kohtule põhjendatult esitatud, sest tõendamist on leidnud see, et süüdimõistetu H.H on ilma mõjuva põhjuseta hoidunud üldkasulikust tööst kõrvale. Ta ei ole sooritanud ühtegi üldkasuliku töö tundi. Samuti leidis tõendamist see, et H.H ei ole korduvalt ilma mõjuva põhjuseta järginud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Arve stades H.H lubadust, et ta teeb oma ÜKT tunnid järelejäänud aja jooksul ära ja ilmub ettenähtud ajal kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele, võib kohtu arvates seekord veel jätta kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande rahuldamata ning H.H-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 387, 428, 432 kohus m ä ä r a s: Jätta Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere talituse kriminaalhooldusametniku Ingrit Soesoo erakorraline ettekanne nr 58426 18.12.2013 H.H -le (isikukood xxx, elukoht xxxx , õpib xxxx , käib Eesti Töötukassa kaudu tööpraktikal) Harju Maakohtu kohtuotsusega nr 1-13-8641 18.10.2013 KarS § 213 lg 1 järgi mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.