Kohtulahend

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Süüdistus F.D ajavahemikul 05.12.2012 kell 19.53 kuni 08.01.2013 kell 09.00, viibides Vanglas aadressil XXX, vangistusosakonna N1 sektsioonis, kasutas ilma omaniku Liis Haaveli loata viimasele väljastatud ja kuuluvat telefonist helistamiseks mõeldud koodi, mille sisestas telefoniaparaati ning teostas L. Haaveli arvelt telefonikõnesid, millega tekitas kannatanule kahju 75,17 euro väärtuses. Sellise tegevusega pani F.D toime andmete ebaseadusliku sisestamise ja seeläbi andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise, mis oli toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 213 lg 1 järgi. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus F.D süüditunnistamist KarS § 213 lg 1 järgi ning tema karistamist 4-kuulise vangistusega. KarS § 69 alusel asendada vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mille

tegemise tähtajaks määrata 1 aasta. ÜKT tegemise ajal on F.D kriminaalhooldaja järelevalve all ning ta peab järgima KarS § 75 lg 1 käitumiskontrollinõudeid. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning F.D tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstud tasu (168 eurot), kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud (0,45 eurot) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 480 eurot. Arvestades aga süüdistatava varalist seisundit, samuti perekondlikku olukorda (tema ülalpidamisel on 2-aastane laps) ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest (2/3 sundrahast ja koopiate tegemise kulu) riigi kanda ning annab võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna kõigi menetluskulude ning nende kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 310 lg 1, 311, 313.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.