lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-13-9243/15

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudPärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas · 19.12.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohtuasja number
1-13-9243/15
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.12.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1313
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-13-9243/5Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas16.10.20131-13-9243/33Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus04.04.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-13-9243

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-13-9243

Kohtukoosseis

Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo

Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik erakorraline ettekanne taotlusega pikendada K.U-le (ik xxx, elukoht *) Pärnu Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsusega määratud katseaega

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik taotlus pikendada K.U-le Pärnu maakohtu 16.10.2013 kohtuotsusega nr 1-13-9243 määratud 18-kuulist katseaega 1 kuu võrra s. o kuni 18.aprillini 2014. 2.Edastada määruse ärakiri K.U-le, prokurörile Ü.Tamm ja kriminaalhooldajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Pärnu Maakohtu 16.10.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-9243 mõistis kohus K.U süüdi KarS § 209 lg 2 p 1, 4 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 alusel mõistis kohus K.U-le liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 2 kuud 14 päeva. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jättis kohus K.U suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata 18-kuulise katseajaga, milliseks ajaks määras K.U kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustas teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid ning alljärgnevaid kohustusi - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda talle teadolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba saamata v.a lähisugulased ning hüvitama kannatanutele kuritegudega tekitatud kahju hiljemalt 18.03.2014. Katseaeg algas 19.09.2012. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 16.12.2013.a saabus Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku T.Üksik alljärgnev erakorraline ettekanne.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

1-13-9243 Kohustuste mittetäitmine - ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 06.09.2012 määrusega on K.U vabastatud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.12.2013, millest esimeseks 6 kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet. Hooldusalusele on määratud kohtu poolt täiendavaid lisakohustusi, sealhulgas alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld. 16.10.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja otsusega mõisteti K.U süüdi KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti käeoleva kohtuotsusega mõistetud kergem karistus 1 aasta vangistust kaetuks raskema s.o. 16.11.2011 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu ja 14 päeva vangistusega, mõistes K.U liitkaristuseks vangituse 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1,3 jäeti ärakandmata karistus tingimuslikult kohaldamata 18 kuulise katseajaga. Katseaeg lõppeb 18.03.2014. 20.11.2013 teatati mulle telefoni teel Kärdla politseijaoskonnast, et politseipatrull on Vabaduse t * korteri ukse taga ja soovivad minna olukorda kontrollima, kuna on tulnud öö jooksul 2 kaebust selle kohta, et selles korteris on rikutud öörahu ja naabrid ei saa magada. Sõitsin sündmuskohale, K.U avas korteriukse ja politsei poolt pandi ta puhuma ning fikseeriti joove 0, 542 mg/l. Kuna hooldusalusel on uue kohtuotsusega kohustus ka mitte suhelda kriminaalse taustaga isikutega, siis kontrollisin korteris ka üle sealviibinud teised isikud. Selle kohustuse rikkumist ei esinenud. K.U on rikkunud aga KarS § 75 lg 2 p 2 järgi määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja see on aluseks erakorralise ettekande esitamiseks kohtule.

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

Hooldusalune kirjutas 21.11.2013 seletuskirjas, et tarbis alkoholi 20.11.2013 * R B isa korteris aadressil Kärdla Vabaduse ** koos sõpradega, kellest ühel oli sünnipäev. Jõi pika aja vältel kokku 3 õlut ja 4 siidrit.

KRIMINAALHOOLDAJA HINNANG KATSEAJALE

K.U kriminaalhooldus on kulgenud kriminaalhooldaja hinnangul üle ootuste hästi kui võrrelda hooldusaluse eelnevaid katseaegu. Talle on määratud kohtu poolt täiendavaid lisakohustused: mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume, püsiva töökoha leidmine/töötukassas arvele võtmine, osalemine sotsiaalabiprogrammis, kahjude hüvitamine kannatanutele, kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise vältimine. Määratud lisakohustustest on K.U täitnud korrektselt kohustuse läbida sotsiaalabiprogramm Õige hetk, mis läbiti 07.03.2013 . Elektroonilise valve kohustuse täitmisega ei olnud samuti probleeme, täidetud 24.03.2013. Töötukassas on hooldusalune olnud arvel kogu katseaja vältel ja võttis end arvele õigeaegselt. Läbinud töötukassa poolt pakutud koolitusi. Kannatanu kahjusid ei ole ta veel hüvitama asunud, kuid 06.12.2013 esitas K.U töötukassa poolt talle koostatud individuaalse tööotsimiskava, millest nähtub, et hooldusalune on suunatud Tallinna tööohutuskaardi koolitusele ja edaspidi on tal võimalik saada töökoht Soomes *. Kontrollnõudeid on hooldusalune täitnud laitmatult, alkoholi tarbimine ei ole K.U jaoks olnud kunagi probleem. Tema kuriteod ei ole seotud alkoholi tarbimisega. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et hooldusaluse poolt alkoholi keelu rikkumine on küll lubamatu, kuid kogu katseaeg on möödunud tulemuslikult ja pigem oli see rikkumine juhuslikku laadi. Katseajal uusi kuritegusid tema poolt toime ei ole pandud. Hooldusalune on näidanud üles püüdu elada seaduskuulekalt ja pöörata elus uus lehekülg.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSEGA

Pöörata karistus täitmisele Juhindudes KrHS § 31 ja KarS § 76 lg 5, saab kriminaalhooldaja teha vaid ettepaneku pöörata K.U-le 16.10.2013 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud ja 14 päeva täitmisele. Samas on hooldusaluse katseaeg möödunud tulemuslikult. Hooldusalune on kriminaalhooldusel alates 19.09.2012 ja selle aja jooksul on toimunud K.U-ga mitmeid positiivseid muutusi: ta on muutunud kohusetundlikumaks, on motiveeritud koostööks kriminaalhooldajaga. Muid kohustuse rikkumisi ei ole esinenud. Alkoholi tarvitamine ei ole seotud kuritegude toimepanemisega.

1-13-9243 Hooldusalune on teinud pingutusi töö leidmiseks ja hetkel püsib lootus saada järgmisel aastal ametlik töökoht, mis omakorda loob eeldused kannatanu kahjude hüvitamiseks tähtajaks. 18.12.2103 vastas kriminaalhooldaja kohtu järelpärimisele, et K.U erakorralises ettekandes olen taotlenud K.U suhtes karistus täitmisele pööramist KarS § 76 lg 5 alusel seetõttu, et mind ajas segadusse 16.10.2013 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13-9243 järgi määratud katseaja algus, mis oli määratud eelmise s.o. vanglapäringu toimiku järgi. Tegemist on inimliku eksimusega. K.U on hetkel arvel Pärnu Maakohtu 16.10.2013 kohtuotsusega ja allutatud käitumiskontrollile KarS § 74, 75 järgi. Seega on õige karistuse täitmisele pööramise alus KarS § 74 lg 4 , mis annab võimaluse kohtul pikendada tema suhtes 16.10.2013 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13-9243 määratud katseaega. 19.12.2013 kohtule saadetud kirjas täpsustas kriminaalhooldaja oma taotlust - 16.10.2013 esitasin erakorralise ettekande Pärnu Maakohtule K.U kohta, milles palusin kohtul karistuse täitmisele pööramist KarS § 76 lg 5 alusel. Kuna eksisin ja õige täitmisele pööramise alus on KarS § 74 lg 4, mis annab võimaluse katseaja pikendamiseks, siis leian, et otstarbekas ei ole K.U suhtes karistuse täitmisele pööramine, vaid katseaja pikendamine 1 kuu võrra. Lähtudes eeltoodust, palun kohtul KarS § 74 lg 4 alusel 16.10.2013 Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-13-9243 mõistetud katseaega pikendada 1 kuu võrra s.o. kuni 18.04.2014.a. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalmenetluse seadustik (edaspidi KrMS) § 427 sätestab, et KarS § 74 lg 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega ja KrMS § 432 lg 1 lubab asja lahendada kirjalikus menetluses osapooli kohtusse kutsumata. K.U on kriminaalhooldusel alates 19.septembrist 2013, s.o aasta ja kolm kuud. Kriminaalhooldaja kirjeldab erakorralises ettekandes, et K.U senine katseaeg on kulgenud positiivselt, märgata on püüdu elada seaduskuulekat elu ja pöörata elus uus lehekülg. K.U kriminaalhooldus algas peale seda, kui ta vabanes tingimisi enne tähtaega vanglast ja kohtumäärusega oli talle pandud peale kontrollnõuete täitmise kohustuse ka rida täiendavaid kohustusi. K.U on nii kontrollnõudeid kui kohustusi täitnud, siiani ei ole rikkumisi olnud. Kriminaalhooldaja on ettekandes leidnud, et alkoholi tarvitamine ei ole K.U jaoks olnud probleem, ka kuritegude toimepanemine ei ole olnud seotud alkoholiga. K.U on oma seletuses alkoholi tarvitamist tunnistanud, seda kahetsenud. Erakorralises ettekandes leiab kriminaalhooldaja, et K.U suhtes tuleks katseaega pikendada 1 kuu võrra. Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud. K.U on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, viimaselt reaalse vangistuse kandmiselt vabanes tingimisi enne tähtaega eelmise aasta septembris. Sellest ajast ei ole toime pannud uusi kuritegusid, kriminaalhooldaja leiab, et katseaeg on kulgenud hästi, positiivsed muutused isiku käitumises on olemas. Kohus leiab, et olukord, kus K.U tarvitas alkoholi, kuigi tal on kohtuotsusega määratud kohustus mitte alkoholi tarvitada, näitab, et positiivsed muutused ei ole kinnistunud ja K.U õiguskuulekale elule suunamine läbi kriminaalhoolduse peab jätkuma, et muutused kinnistuksid. Seetõttu leiab kohus, et katseaega tuleb pikendada 1 kuu võrra. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus katseaja pikendamiseks tuleb rahuldada. Piia Jaaksoo Täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.