Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus I.W paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 20.11.2024. a määrus Harju Maakohtu 22.11.2024. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.W määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399)
Regionaalhaigla
Puudutatud isik I.W (isikukood XXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila Haapsalu linn (Haapsalu linnavalitsuse kaudu, registrikood 75012802)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 20.11.2024. a määrus muutmata.
2.Jätta Harju Maakohtu 22.11.2024. a määrus muutmata.
3.Jäta I.W määruskaebus rahuldamata.
4.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita
2-24-17325 menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 20.11.2024 Harju Maakohtule avalduse I.W (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi jätkamiseks üle 48 tunni ning ravi pikendamiseks 40 päevani.
1.1.Avalduse kohaselt viibis puudutatud isik alates 18.11.2024 psühhiaatriakliinikus, kus talle kohaldati alates kella 13.08-st valvearsti otsusega tahtest olenematut ravi. Avaldusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik psühhiaatriahaiglas statsionaarsel ravil teist korda. Puudutatud isik pöördus esmakordselt psühhiaatri ambulatoorsele vastuvõtule 2018. a seoses hasartmängusõltuvusega. Esmakordselt hospitaliseeriti puudutatud isik 2021. a ajavahemikus 22.01.–16.02.2021, kui ta muutus oma elukaaslase suhtes agressiivseks. Enne ravile saabumist oli puudutatud isik rääkinud kuu aega imelikku juttu, otsinud kõikjalt erilisi tähendusi, vaadanud U.S.A president D. Trumpiga seotud saateid ja vandenõuteooriaid. Haiglaravil viibimise ajal oli puudutatud isiku mõttekäik tugevalt häiritud ning käitumine ettearvamatu. Ravi tulemusena isiku seisund stabiliseerus. Pärast haiguse taandumist käis puudutatud isik esialgu psühhiaatri ambulatoorsetel vastuvõttudel ning sai antipsühhootilist toetusravi, kuid koostöös arstiga ravi lõpetati. Puudutatud isik käis ambulatoorsel vastuvõtul viimati 08.11.2024, mil tema seisund oli juba ägenenud.
1.2.18.11.2024 toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse kiirabiga politsei kaasabil. Puudutatud isikule kutsus kiirabi elukaaslane, kelle sõnul oli patsient kodus rahutu ja ettearvamatu. Viimase kahe päeva jooksul oli puudutatud isiku käitumine agressiivseks muutunud. Puudutatud isik sundis oma dementset ema ja ämma jooma vastu tahtmist punast veini ning palvetama, et deemoneid välja ajada. Puudutatud isik kägistas oma elukaaslast, kuna uskus, et tegu on deemoniga ning naine ei allunud korraldusele veini juua. Puudutatud isik viis kodus läbi erinevaid rituaale ning suhtles kosmosega, rääkides monoloogina vandenõuteooriatest. Puudutatud isik avaldas elukaaslasele, et pooldab D. Trumpi ja V. Putinit, on vaktsiini- ja LGBT vastane. Paari päeva jooksul kutsuti patsiendile korduvalt politseid ja kiirabi. Valvetoas oli patsiendi käitumine ähvardav, düstroofiline, mõttekäik oli laialivalguv. Puudutatud isik avaldas laiaulatuslikku luulu mõjutuselamustest, telepaatiast, deemonitest, kosmosega suhtlemisest ja energiate vahetamisest. Puudutatud isikul esines tähendus-, mõjutus- ja suurusluulumõtteid. Puudutatud isik hospitaliseeriti ägeda psühhootilise, ettearvamatu ja psühhootilistest elamustest juhitud käitumise tõttu. Pärast osakonda suunamist muutus puudutatud isik järsku füüsiliselt agressiivseks ning vajas mehhaanilist ohjeldamist.
1.3.Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - täpsustamata püsiv luululine häire (F22.9), mis avaldub tähendus-, mõjutus- ja suurusluulumõtetena ning neist lähtuvalt on puudatatud isiku käitumine ebaadekvaatne ja agressiivne. Tal puudub haiguskriitika ning ta keeldub ravist. Haiglaravita jäämisel võib ta olla oma haigusseisundist mõjutatud käitumisega ohtlik nii iseendale kui teistele - ta ründas oma elukaaslast, oli agressiivne ema ja ämma suhtes, tema mõttekäik ja käitumine on psühhootilistest elamustest tingituna ebaadekvaatne ja ettearvamatu.
1.4.Puudutatud isiku seisundit hinnates ei ole tõenäoline haiguse taandumine 4-päevase ravi tulemusena sedavõrd, et oleks tagatud tema ohutu toimetulek haiglavälises keskkonnas.
2-24-17325 Seetõttu on vajalik ravi pikendamine 40 päevani. Puudutatud isik vajab tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi, sealhulgas rahustava toimega ravimite manustamist.
2.Maakohus ei kuulanud esialgse õiguskaitse kohaldamisel neljaks päevaks ära puudutatud isikut, tema pereliikmeid ega kohalikku omavalitsust. TsMS § 534 lg 4 kohaselt võib kohus puudutatud isiku või muud isikud ära kuulata ka pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist.
3.Maakohus kuulas puudutatud isiku haiglas ära 20.11.2024 ning kajastas ärakuulamist 22.11.2024. a määruses. Ärakuulamisel oli puudutatud isiku jutt laialivalguv ning ta pidas oma käitumist normaalseks. Mõttekäik oli segane. Puudutatud isik avaldas, et saab kõikjalt (sh kosmosest) erinevat infot, kuna tegeleb intensiivse mõttetööga. Teabe sisu puudutatud isik ei täpsustanud. Puudutatud isik rääkis deemonitest inimeste ümber, keda inimesed ei näe ning avaldas, et on prohvet, kes võib elada tuhandeid aastaid. Ta joob punast veini, kuna see on Kristuse veri, ning sunnib ka oma lähedasi seda jooma. Puudutatud isik avaldas, et on varem saanud depressiooni ravi. Haiglas manustatud ravimid tekitavad puudutatud isikule nõrkust. Puudutatud isik selgitas, et sai ülevalt poolt teate, et tuleb veini juua ning et ta teab, mis tulevikus juhtuma hakkab. Puudutatud isik saab oma teadmised X-ist ja Twitterist. Puudutatud isik eitas agressiivset käitumist ning ei tunnistanud ravivajadust.
4.Ärakuulamisel selgitas raviarst, et puudutatud isiku seisund ei ole võrreldes arvamuse andmise ajaga muutunud. Puudutatud isikuga ei ole võimalik sisulist suhtlust läbi viia. Päev varem üritas puudutatud isik ravimite võtmisest keelduda, sülitades need välja. Puudutatud isik on kõige suhtes negatiivselt meelestatud ning leidis, et tema elukaaslane on deemon. Kuna elukaaslane keeldus veini joomisest, ärritus puudutatud isik tema peale.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kohtus puudutatud isikuga 20.11.2024 ning vestles ka puudutatud isiku raviarstiga. Harju Maakohtu 20.11.2024. a esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus
2-24-17325
6.Maakohus rahuldas 20.11.2024 määrusega avaldaja taotluse kohaldada puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi tähtajaga neli ööpäeva alates 18.11.2024 kella 13.08-st kuni 22.11.2024 kella 13.08-ni. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule tema tahte vastaselt ravimeid ning kohaldada arsti valitud muid ravimeetodeid, kui puudutatud isik ei nõustu vabatahtlikult ravimeid võtma. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda.
6.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on praegusel juhul psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused täidetud. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire - täpsustamata püsiv luululine häire (F22.9). Ravita jäämisel võib ta seada oma psühhoosist lähtuva ebaadekvaatse käitumisega ohtu nii iseenda kui ka ümbritsevate tervise. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et isik ei mõtle selgelt ja võib haiguse ajel ebaadekvaatselt käituda ning sellega nii ennast kui ümbritsevaid ohtu seada. Puudutatud isik ründas oma elukaaslast ning oli oma ema ja ämma suhtes agressiivne. Haiglaravile saabumisel oli puudutatud isiku käitumine ähvardav ning ta vajas mehhaanilist ohjeldamist ning rahustamist ravimite abil. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on maakohtu hinnangul pigem kindel kui tõenäoline. Isiku varasemat käitumist arvestades on põhjust eeldada, et ta võib teisi ohustavalt käituda ka edaspidi. Muu psühhiaatriline abi ei ole praegusel juhul piisav, kuna puudutatud isik ei taju oma ravivajadust ning ei pea ennast haigeks.
6.2.Maakohus selgitas, et võtab avaldaja tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi 40 päevani pikendamise taotluse osas seisukoha hiljemalt esialgse õiguskaitse kohaldamise viimasel päeval, s.o 22.11.2024. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
7.Puudutatud isiku raviarsti 21.11.2024 esitatud teabe kohaselt ei olnud puudutatud isiku seisund 21.11.2024 seisuga paranenud, mistõttu on vajalik tahtest olenematu ravi pikendamine 40 päevani.
Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldaja ravi pikendamise taotlust.
Harju Maakohtu 22.11.2024. a esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamise määrus
9.Maakohus pikendas 22.11.2024. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani alates 18.11.2024 kuni 28.12.2024 või mõne nimetatud kuupäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Maakohus andis loa manustada puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimeid. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Maakohus jäi oma varasema seisukoha juurde, et PsAS § 11 lg-s 1 ja § 13 lg-s 1 ning TsMS § 534 lg-s 5 sätestatud puudutatud isikule tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused on täidetud. Kogutud tõendite ja arstide arvamuse kohaselt vajab puudutatud isik jätkuvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, kuna tema seisund ei ole pärast neljapäevase tahtevastase ravi kohaldamist paranenud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palus nii maakohtu 20.11.2024. a määruse kui ka 22.11.2024. a määruse tühistada. Puudutatud isik selgitas määruskaebuses, et
2-24-17325 politsei käis tema juures kahel korral tema Vilniuses elava õe kõne peale. Puudutatud isiku sõnul ei olnud ta joobes ega vägivaldne, kui politsei talle järele tuli. Politsei meelitas puudutatud isiku endaga kaasa tulema lubadusega, et kontrollitakse tervist ja siis saab puudutatud isik koju tagasi. Tegelikult võeti puudutatud isik täiesti põhjendamatult haiglaravile. Puudutatud isik oli enda hinnangul haiglaravile toomise ajal ning ka haiglas olemise ajal adekvaatne.
Haapsalu linn vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
12.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire, millest tulenevalt pole ta võimeline oma ravivajadust mõistma ega oma käitumist kontrollima. Puudutatud isikul esineb täpsustamata püsiv luululine häire (F22.9), mis avaldub tähendus-, mõjutus- ja suurusluulumõtetena ning neist lähtuvalt on patsiendi käitumine ebaadekvaatne ja agressiivne. Haiglaravita jäämisel võib ta oma haigusseisundist mõjutatud käitumise tõttu olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Puudutatud isikule vajaliku psühhoosivastase ja meeleolu stabiliseeriva ning rahustava ravi tagamine on teostatav vaid tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas. Psühhoosist paranemine on pikaajaline.
13.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrused on seaduslikud ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Maakohtu määrused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
15.Avalduse isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 6 alusel läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab TsMS § 477 lg 7 kohaselt kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Need põhimõtted kehtivad hagita asja lahendamisel nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses (TsMS § 639 lg 1). Seega ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse väidetega ja peab kontrollima puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse pikendamise eeldusi ja seaduslikkust ka vaidlustamata ulatuses.
16.PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi kohta seisukoha võtmisel hindama.
17.Kolleegium leiab, et praegusel juhul on täidetud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eeldused, sest maakohus on isiku isiklikult ära kuulanud (TsMS § 536 lg 1), esitatud on
2-24-17325 psühhiaatrite arvamus (TsMS § 537 lg 1) ning kohus on sunnimeetme kohaldamist piisavalt põhjendanud (vt RKTKm 19.12.2018, 2-18-11917, p 21). Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusele lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul täpsustamata püsiv luululine häire (F22.9), mille tõttu on tema käitumine ebaadekvaatne ja ettearvamatu. Oma seisundi tõttu oli puudutatud isik ohtlik nii endale kui teistele. Puudutatud isik toodi ravile kiirabiga politsei kaasabil. Valvearsti vastuvõtule saabudes oli puudutatud isik agressiivne ning teda tuli füüsiliselt ohjeldada. Puudutatud isik oli olnud agressiivne oma elukaaslase suhtes ning sundinud oma ämma ja ema alkoholi tarbima. Puudutatud isik selgitas ärakuulamisel, et kuna elukaaslane keeldus veinijoomisest, ärritus puudutatud isik tema peale (vt maakohtu 22.11.2024. a määruse p 10). Seega oli puudutatud isiku 4-päevane tahte vastane ravi põhjendatud. Kuna puudutatud isiku seisund ei paranenud märkimisväärselt ka 4päevase ravi järel, oli ka ravi jätkamine põhjendatud. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas Haapsalu linn 17.12.2024 avalduse puudutatud isiku tahte vastase ravi pikendamiseks kuni kolme kuuni. Avalduse menetlemisel koostatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (koostatud 19.12.2024) kohaselt oli puudutatud isiku käitumine ekspertiisi tegemise ajal endiselt mõjutatud luulumõtetest. Ekspertiisi kohaselt puudutatud isikul täpsustatud diagnoosi kohaselt äge psühhootiline seisund skisofreenia sümptomitega F23.2 (dtl 133), millega kaasneb aktiivsuse tõus. Psühhoos ei olnud ekspertiisi läbiviimise ajal veel taandunud ning tema haiguskriitika oli minimaalne ja suhtumine ravimitesse negatiivne (dtl 134). Seega võib puudutatud isiku käitumine olla väljaspool haigla tingimusi endiselt ohtlik ning psühhoosist mõjutatud. Ohtlikkust suurendab ka asjaolu, et varem on puudutatud isik olnud psühhoosi ägenemise ajal väga vägivaldne. Arvestades senise ravi käiku ja haiguskriitika puudumist, on ilmne, et muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
18.Kolleegiumi hinnangul nähtub psühhiaatrite hinnangutest, puudutatud isiku ärakuulamisest ning avaldaja seisukohast määruskaebusele, samuti hilisemas menetluses teostatud kohtupsühhiaatrilisest ekspertiisist, et puudutatud isik vajas pikemat ravi kui esialgselt määratud neli päeva. Maakohus kuulas puudutatud isiku isiklikult ära ning veendus tema tervislikus seisundis. Seega on maakohus on õigesti tuvastanud puudutatud isiku ohtlikkuse endale ja teistele ning sellest lähtuvalt puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamise määruste tühistamiseks. Määruskaebus jääb rahuldamata.
19.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.