Kohtulahend

osaleda sotsiaalabiprogrammis.

Vabastada Aivar Ainsalu karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 02.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivar Ainsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aivar Ainsalu tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 24.04.2000 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3, § 185 lg 2, § 142 lg 3 p 1,2, § 107 lg 2 p 5, § 172 lg 1, § 184 lg 1 ja § 40 lg 1 järgi. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2000 otsusega muudeti maakohtu otsust karistuse osas ja mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust, millest peale eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 11.08.2006 määrusega vabastati A. Ainsalu tingimisi enne tähtaega talle mõistetud vangistuse kandmisest. A. Ainsalu vabanes vanglast 22.08.2006 katseajaga kuni 17.06.2010. Tartu Maakohtu 07.09.2011 määrusega tühistati A. Ainsalu suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning pöörati eelnimetatud kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmata

osa, s.o 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestati alates A. Ainsalu kinnipidamisest, s.o alates 15.05.2011. Viru Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud neli korda, vanglas viibib ta samuti neljandat korda. Käesolev karistus on mõistetud röövimise; isikut ja kodakondsust tõendava või muu ametliku isikliku dokumendi riisumise eest, samuti võõra ametliku isikliku dokumendi kasutamise; väljapressimise; üliraske kehavigastuse tahtliku tekitamise; vägivalla tunnistaja, kannatanu, tsiviilhageja, tsiviilkostja, eksperdi, spetsialisti, tõlgi, manuka või kuriteo toimepannud isiku, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamise ning ähvarduse või vägivalla ametiisiku või isiku suhtes, kes täidab ühiskondlikku kohustust eest, mille puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjustena ja ajenditena rahalise kasu saamist, sõltuvusprobleeme, kättemaksu või sellele reageerimist ning grupi mõju. Kuritegude dünaamika on muutunud raksemaks, lähtudes vägivaldsuse raskusastme kasvu tegude toime panemisel ning ühtsest kriminaalse käitumise mustrist nähtub üksnes soodustegur, milleks on alkohol ja samalaadset põhjust - impulsiivne käitumine. Kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevusi, s.o olnud hõivatud tööga. Alates 06.06.2013.a viibib kinnipeetav avavanglaosakonnas. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale garanteeritud töökoht xxxx. Isiku majanduslik olukord oli vabaduses hea, tuli toime ja omas püsivat sissetulekut. Kohtule on esitatud Jõhvi Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni koosoleku protokoll selle kohta, et Aivar Ainsalule on eraldatud elamispind xxxx. Isikul on olemas toetavad lähedased, kriminaalse taustaga isikutega on suhted katkenud. Isik tunnistab, et alkoholi tarvitamisega on kaasnenud probleeme, kuid on motiveeritud alkoholist loobuma. Isiku enesehinnang on adekvaatne, tunnistab oma vigu ja soovib neid parandada. Vangla hindab üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 10%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 19% ning toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Prokuröri seisukoht: Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem neljal korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale Tartu Maakohtu 11.08.2006 määrusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt mitmeid käitumiskontrolli nõudeid, mille tagajärjel ei olnud mitme aasta vältel tema suhtes kriminaalhooldust võimalik teostada. Oluline on märkida et, juba eelnevalt oli kohus A. Ainsalule ühe võimaluse kriminaalhooldust jätkata andnud, jättes alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest karistuse täitmisele pööramata, kuid A. Ainsalu kuritarvitas kohtu usaldust. Selline süüdimõistetu varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Prokuratuuril puudub veendumus, et karistuse eesmärgid on saavutatud ja kinnipeetav suudab seekord ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi täita. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. A. Ainsalu on karistatud raskete

kuritegude toimepanemise eest, mh 1. astme vägivaldse isikuvastase kuriteo eest. Isiku puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Prokurör ei pea õigeks vabastada kinnipeetav ühe ja sama karistuse kandmisest teistkordselt tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamine ei ole põhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Maakohtu istung: 12.11.2013.a. toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav soovi vabaneda ja palus võimalust oma elu korda seada. Maakohtu määruse põhjendused: Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et A. Ainsalu suhtes saab käesoleval ajal pidada põhjendatuks kohaldada tingimisi enne tähtaega vabastamist ühes tema allutamisega käitumiskontrollile. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus märgib, et kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning toetavad lähedased. Vangla toetab kinnipeetava vabastamist enne tähtaega ning hinnanud korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust madalaks. Isik on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest ja elama seaduskuulekalt. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vabastades kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt ja allutades ta kriminaalhooldusele, aitab see kohtu hinnangul teda ühiskonda uuesti sotsialiseerida ning motiveerib teda hoiduma uusi seadusrikkumisi toime panemast. Samas järgitakse kontrollnõuete ning kohtu poolt määratud kohustuste täitmist. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on asunud ennast parandama ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata isiku püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohus on seisukohal, et tõhusaim viis on korduvalt karistatud isikuid õiguskuulekale teele tagasi aidata ja ühiskonna turvatunnet tugevdada vangla ja kriminaalhoolduse koostöös. Kohus, arvestades kinnipeetava varasemat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, samuti korduva kuriteo toimepanemise väikest tõenäosust, vabastab tema tingimisi enne tähtaega. Vastavalt KarS § 76 lg 4 määrab kohus kinnipeetavale katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses. Vastavalt KarS § 78 p 2 hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.