Kohtulahend

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 31.08.2012 määrusega jäeti Aivar Ainsalu temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. A. Ainsalu kannab karistust Tartu Maakohtu 24.04.2000 otsusega KrK § 141 lg 2 p 1,3, § 185 lg 2, § 142 lg 3 p 1,2, § 107 lg 2 p 5, § 172 lg 1 ja § 184 lg 1 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 liitkaristusega 16 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2000 otsusega muudeti maakohtu otsust karistuse osas ja mõisteti liitkaristuseks 12 aastat vangistust, millest peale eelvangistuses viibitud aja mahaarvamist loeti kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 11.08.2006 määrusega vabastati A. Ainsalu tingimisi enne tähtaega talle mõistetud vangistuse kandmisest. A. Ainsalu vabanes vanglast 22.08.2006 katseajaga kuni 17.06.2010. Tartu Maakohtu 07.09.2011 määrusega tühistati A. Ainsalu suhtes vangistuse tingimuslik mittekohaldamine ning pöörati Tartu Maakohtu 24.04.2000 otsusega mõistetud vangistuse kandmata osa, so 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. Karistuse kandmise algust arvestati alates A. Ainsalu kinnipidamisest, so alates 15.05.2011. Käesoleval ajal kannab A. Ainsalu karistust Tartu Vanglas. Tema karistusaja algus on 15.05.2011 ja lõpp 12.03.2015. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist alates 15.05.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Kohus, ära kuulanud süüdimõistetu, kaitsja ning prokuröri arvamuse, uurinud süüdimõistetu isiklikus toimikus leiduvaid dokumente, leidis, et A. Ainsalu tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega jätta vabastamata. Kohus märkis, et A. Ainsalu on käesolevaks ajaks muuhulgas esimese astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast ning möödunud on üks aasta täitmisele pööratud karistuse kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. Seega on olemas KarS §-st 76 lg 2 p 2 ja vangistusseaduse § 76 lg 3-1 tulenev formaalne alus süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuid kohtu arvates ei võimalda süüdimõistetu isik ja tema eelnev elukäik A. Ainsalu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kohus osundas, et juba varem on A. Ainsalule antud võimalus jätkata oma elu vabaduses, kuid süüdimõistetu kuritarvitas kohtu usaldust. Olles Tartu Maakohtu 11.08.2006 määruse alusel vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud ja allutatud käitumiskontrollile, rikkus A. Ainsalu jämedalt mitmeid käitumiskontrolli nõudeid (ei täitnud registreerimiskohustust ja lahkus oma elukohast). Tegemist ei olnud ühekordse ja vähetähtsa rikkumisega, vaid kontrollnõuete rikkumiste tagajärjel ei olnud mitme aasta vältel A. Ainsalu suhtes kriminaalhooldust võimalik teostada. Vähetähtis pole seegi, et juba

eelnevalt oli kohus A. Ainsalule ühe võimaluse kriminaalhooldust jätkata andnud, jättes alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest karistuse täitmisele pööramata. Selline A. Ainsalu varasem käitumine teeb äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Kohtu arvates ei saa süüdimõistetu pikaajalist kõrvalehoidumist kohtuotsuse täitmisest õigustada ühiskonnas valitsevate oludega ja majandusliku ebavõrdsusega, nagu püüdis kohtuistungil A. Ainsalu käitumist selgitada kaitsja. Kohus märkis, et distsiplinaarrikkumistest hoidumine karistuse kandmise ajal, motiveeritus jätkata elu vabaduses õiguskuulekalt, on küll A. Ainsalu positiivselt iseloomustavad asjaolud, kuid ei kaalu käesoleval ajal üles veel seda negatiivset, millel kohus eelnevalt peatus. Karistusaja pikkus võimaldab A. Ainsalu vangistusest tingimisi vabastamise asja kohtul läbi vaadata edaspidigi. Määruskaebustes esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu määruse ja vabastada A. Ainsalu tingimisi enne tähtaega. Kaitsja märgib, et Tartu Vangla toetab tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnates tema mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 11% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise võimalust kahe aasta jooksul 19%. Seega usaldab vangla süüdimõistetut. Kaitsja arvates omistas kohus liiga suure tähtsuse kuriteo toimepanemise asjaoludele ja sellele, et katseaja jooksul rikkus A. Ainsalu jämedalt mitmeid käitumiskontrolli nõudeid. Kaitsja, peale kohtumist kaitsealusega Tartu Vanglas, märgib, et süüdimõistetu elab toimepandut väga üle ja ei saa aru, kuidas sai selline asi juhtuda. Kaitsja leiab, et A. Ainsalu kahetseb siiralt toimepandut ja soovib karistusest vabastamise korral elada seaduskuulekalt. Kohus jättis tähelepanuta, et A. Ainsalu töötas enne kinnipidamist XXXX, mistõttu ei saa teha järeldust, et ta ei suuda alluda seaduslikule korraldusele. Positiivseks tuleb lugeda ka tütre toetust ja seda, et ennetähtaegse vabastamise korral oleks A. Ainsalule toeks kriminaalhooldusametnik. A. Ainsalu on motiveeritud resotsialiseeruma, mida tõendab ka tema soov osaleda sotsiaalprogrammides. Ta ei soovi jätkata kuritegelikku elu ja on aru saanud, et eelnevad aastad on ta kaotanud ja on veendunud, et suudab sulanduda normaalsesse ühiskonda. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka A. Ainsalu, kes palub rahuldada kaebuse ja ta ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebuse esitaja leiab, et arvestades tema vanust, saaks ta hakata teenima raha pensioni jaoks, sest mida päev edasi, seda raskem on tal leida tööd ning end üleval pidada. Ta leiab, et vabastades ta karistusaja lõppemisel või hiljem, ei muutu tema resotsialiseerumisega seotud probleemid nagu see oli esmasel ennetähtaegsel vabastamisel, kui ühiskond oli palju muutunud ja ta tegelikult vajas isikut, kes aitaks õpetaks ta uuesti elama. Praegu on A. Ainsalul olemas elu- ja töökoht. Ta leiab, et ei saa muuta oma minevikku – ta kahetseb oma minevikus tehtud tegusid, saab aru, et käitus valesti ja kuritarvitas kohtu usaldust, ent juhib ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et olles vabaduses 5 aastat, ei sooritanud ta ühtegi kuritegu, samuti puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Vangla hinnangul on uute kuritegude oht 11%. A. Ainsalu leiab, et riik peaks nägema eksinud inimeses ennekõike isikut, kes soovib oma tegudega ühiskonnale kasu tuua, mitte olla koormaks ühiskonnale. Lisaks viitab süüdistatav sellelegi, et vangistuse mõjusid uurinud teoreetikud on seisukohal, et kinnipidamine ei tohi inimest meeleheitele viia liigpika karistusega ja otsus peab jätma inimesele alles lootuse ning väljapääsu minevikus tehtud vigadest. A. Ainsalu tahab tõestada ühiskonnale, et väärib usaldust ja sedagi, et vigadest on ta õppinud ning edaspidi väldib eksimusi.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.