Kohtulahend

Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohtu 24.04.2000. a otsusega tunnistati A. Ainsalu süüdi KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti temale karistuseks 9 aastat vabadusekaotust; § 185 lg 2 järgi 2 kuud aresti; § 142 lg 3 p 1, 2 järgi 7 aastat vabadusekaotust; § 107 lg 2 p 5 järgi 7 aastat vabadusekaotust; § 172 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust ning § 184 lg 1 järgi 3 kuud aresti. KrK § 40 lg 1 alusel liideti A. Ainsalule mõistetud liitkaristused osaliselt ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti A. Ainsalule 18 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Mõistetud karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg 05.06.-18.09.1998. a, s.o 3 kuud ja 14 päeva ning 02.10.1998. a - 23.04.2000. a, s.o 1 aasta 10 kuud ja 6 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 16 aastat 1 kuu ja 24 päeva vabadusekaotust. Karistuse kandmise alguseks loeti 24.04.2000. a. Tartu Ringkonnakohtu 03.10.2000. a otsusega tühistati eeltoodud otsus A. Ainsalule KrK § 40 lg 1 alusel mõistetud lõpliku liitkaristuse ja ärakandmisele kuuluva karistuse osas. KrK § 40 lg 1 alusel liideti A. Ainsalule mõistetud karistused osaliselt ning lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 12 aastat vabadusekaotust kinnises vanglas. Mõistetud karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 1 aasta 10 kuud ja 6 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 10 aastat 1 kuu ja 24 päeva vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus 17.10.2000. a. 11.08.2006. a määrusega vabastas Tartu Maakohus A. Ainsalu tingimisi enne tähtaega talle mõistetud vangistusest, määras katseaja kandmata karistusaja ulatuses kuni 16. juunini 2010, kohustas teda järgima katseajal kontrollnõudeid ning täitma kohtu poolt määratud kohustusi:

17.08.2007. a esitas kriminaalhooldusosakond maakohtule uue erakorralise ettekande A. Ainsalu kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks, kuna A. Ainsalu ei ilmu registreerimisele, ei taotle luba elu- ja öökoha vahetamiseks. A. Ainsalu ei ilmunud 02.07.2007. a registreerimisele, ta on oma elukohast ilma kriminaalhooldaja loata lahkunud sugulaste sõnul Poola. 31.08.2007. a kuulutas Tartu Maakohus A. Ainsalu tagaotsitavaks ja kohaldas tabamisel tema suhtes tõkendiks vahistamist. A. Ainsalu peeti kinni 15.05.2011. a. Kohtumenetluse poolte seisukohad Kriminaalhooldusametnik jäi taotluse juurde pöörata A. Ainsalu karistus täitmisele. A. Ainsalu tunnistas, et on rikkumise toime pannud ja põhjendas seda 2007. a tema elus toimunud raskete sündmustega – abikaasa tarvitas narkootikume, tema sõbrad peksid ta läbi, talu põletati maha. Ta sõitis sugulaste juurde Poola, kust tuli tagasi 2010. a . kevadel. Ta elas õele kuuluvas majas Peedul ja tegi juhutöid. Kriminaalhooldaja juurde ta ise enam ei läinud, kuna arvas, et katseaeg on läbi. A. Ainsalu palub, et karistust ei pöörataks täitmisele. Kaitsja ei toeta A. Ainsalu karistuse täitmisele pööramist, kuid möönab, et seadusest tulenevalt teistsugust võimalust ei ole. Kohtu seisukoht KarS § 76 lg 5 kohaselt pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa täide, kui isik ei järgi katseajal kontrollnõudeid ja ei täida talle pandud kohustusi. Kohus leiab, et Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna taotlus A. Ainsalu poolt kandmata vangistuse osa täitmisele pööramiseks kuulub rahuldamisele. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et A. Ainsalu on rikkunud KarS § 75 lg 1 p-des 2 ja 5 sätestatud kontrollnõudeid: ta ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde registreerimisele ja lahkus ilma kriminaalhooldajalt luba küsimata oma elukohast. Selle tulemusena ei ole olnud mitme aasta jooksul (alates 02.07.2007. a kuni 16.06.2010) võimalik A. Ainsalu suhtes kriminaalhooldust teostada. Erinevalt nendest isikutest, kes on KarS § 74 alusel karistuse kandmisest tingimisi vabastatud ja kelle suhtes on kontrollnõuete rikkumise või kohustuste täitmata jätmise korral võimalik kohtul kohaldada ka kergemaid meetmeid lisakohustuste määramise või katseaja pikendamise näol (KarS § 74 lg 4), ei näe seadus sellist võimalust ette karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastatud süüdimõistetute puhul. Seadusandja näeb iga tahtliku rikkumise puhul ainsa võimalusena ette karistuse täitmisele pööramise (KarS § 76 lg 5). Kuna A. Ainsalu on karistuse kandmiselt enne tähtaega vabastatud ainult teatud tingimustel, ja ta on tahtlikult rikkunud mitut käitumiskontrolli nõuet, tehes sellega kriminaalhoolduse läbiviimise võimatuks, tuleb kandmata karistuse osa pöörata täitmisele. Ekspertide arvamuse kohaselt on A. Ainsalu võimelina karistust kandma (kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt 29.08.2011. a, tl 97-103). A. Ainsalu vabanes Tartu Maakohtu 11.08.2006. a määruse alusel karistuse kandmiselt ennetähtaegselt 22.08.2006. a, kandmata karistuse osa on 3 aastat 9 kuud ja 25 päeva vangistust (10 aasta 1 kuu ja 24 päeva pikkusest vangistusest on kantud ajavahemikus 24.04.200022.08.2006. a 6 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust).

Menetluskulud Süüdimõistetu kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks summas 95,88 eurot, s.h kohtuistungile kulunud aeg kaks pooltundi (31,96 eurot) ja istungiks ettevalmistamine 4 pooltundi (63,92 eurot), millele lisandub käibemaks 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktide 23-26 kohaselt. Lisaks riigi õigusabikulule on menetluskuludeks veel kahe kohtupsühhiaatria ekspertiisi tasud a 510 eurot, kokku 1020 eurot. Kohus leiab, et A. Ainsalul tuleb hüvitada ekspertiisikulud, kuna need on tekkinud tema enda tegevuse tulemusena – ekspertide arvamuse kohaselt on A. Ainsalu simuleerinud kuulmismeelepetteid, et pääseda karistusest. Menetluskulusid peab kohus võimalikuks vähendada KrMS § 418 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kaitsjatasu võrra, jättes selle riigi kanda, kuna liiga suured menetluskulud võivad pärast vangistuse kandmiselt vabanemist takistada A. Ainsalu resotsialiseerumist.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.