Kohtulahend

Määrata M.S kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada M.S karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 10.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab M.S karistust Tartu Maakohtu 05.10.2012 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 5 (viis) kuud vangistust. M.S tunnistati süüdi KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja

karistuseks mõisteti 6 (kuus) kuud vangistust. M.S tunnistati süüdi KarS § 157 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõisteti 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõisteti M.S-ile liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.05.2012, s.o kaks päeva, kandmisele kuulub seega 9 (üheksa) kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 14.02.2012.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – kuus kuud vangistust võrra, mõisteti M.S-i liitkaristuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 päeva vangistust. M.S-i karistuse kandmise algust loeti alates tema kinnipidamiskohta saabumise päevast. M.S kannab karistust alates 12.11.2012. M.S-i on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, vanglas viibib ta esimest korda. Kuritegude, mille eest M.S karistust kannab, toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Varasema kuriteo, avaliku korra raske rikkumise eest, mõisteti M.S-ile tingimisi karistus. Kuritegude raskusaste on jäänud samaks. Väärteokorras on M.S-i

15-l korral karistatud, sealhulgas korduvalt Alkoholiseaduse § 71 alusel. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 11 kuu ja kanda jääb veel enam kui 4 kuud vangistust. Kinnipeetavale 04.12.2012 koostatud individuaalse täitmiskava kohaselt on M.S ajavahemikul 18.01.-01.03.2013 läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Alates 05.12.2012 alustas kinnipeetav õpinguid Jõhvi Gümnaasiumi 9. klassis, kuid klass jäi lõpetamata. Kinnipeetaval M.S on üks kehtiv distsiplinaarkaristus (20.05.2013 kartser 5 ööpäeva vangla vara kahjustamise eest). Enne vangistust elas M.S koos ema ja kahe vennaga aadressil xxxx. Tegemist on 2toalise korteriga. Vanglast vabanemisel on M.S võimalus sinna elama asuda. Kinnipeetav omandas Võru I Põhikoolis 8 klassi. Haridustee jäi vangistuse tõttu pooleli, probleeme oli õppimisega, kuna kinnipeetav puudus palju. Viru Vanglas alustas M.S õpinguid 9. klassis, kuid kogu õppeaja jooksul on esinenud palju puudumisi, ühelegi lõpueksamile M.S ei ilmunud ning 2013. õppeaastal ta üheksandat klassi ei lõpetanud. M.S oli õpilane, kellel isiklik töötasu puudus. M.S-i ema kasvatab üksinda kolme poega. Kinnipeetav hindab pere majanduslikku olukorda normaalseks ning vargusi sellega ei seosta. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema H ning vennad G ja G . Väidetavalt on suhted peres head, kuid isaga on suhted katkenud. Sõpruskonnas on M.S peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud, sealjuures mõned sõbrad on temast ka tunduvalt vanemad ning ka vangis viibinud. Mõjutatavusele viitab ka asjaolu, et kuriteod on toime pandud grupis. M.S-i sõnul tarvitas ta alkoholi igapäevaselt, eelistades kangemat alkoholi. Alkoholi hakkas ta tarvitama suuremates kogustes alates 16. aastaselt. Alkoholijoobes olles muutub isik impulsiivseks ja agressiivseks, on osalenud kaklustes. Kinnipeetava sõnul 3 kuud enne vangistust ta loobus alkoholist, sest pärast autoavariid oli kodus ega soovinud väljas käia. M.S on korra koos sõbraga gaasi hinganud, mis tekitas hallutsinatsioone. Kanepit on kinnipeetav tõmmanud umbes 5 korda, kui sõbral Tallinnas külas käis. Kanepi tarvitamine on seotud konkreetse isikuga, kes ise kasvatab ja tarvitab. Probleemide lahendamisel eelistab kinnipeetav vältimistehnikat. Ta saab aru teiste inimeste seisukohtadest, kuid varasemalt ei muutnud oma käitumist, sest oli sõprade poolt kergesti mõjutatav. Kinnipeetav soovib peale põhihariduse omandamist tööle asuda. Eesmärkide elluviimisel on tal olemas ema toetus. Uued kuriteod pani kinnipeetav toime katseajal. M.S loodab vabanedes järgida seaduskuulekat eluviisi ning enne vangistust (peale avariid) tegi ta esimesi samme, et seaduskuulekalt elada – loobus alkoholist ning katkestas suhted mõnede tuttavatega. Kinnipeetava ohtlikkus avalikkusele väljendub eelkõige varavastaste süütegude toimepanemises. Viru Vanglas on M.S-i suhtes kohaldatud vangla vara kahjustamise tõttu täiendavaid julgeolekuabinõusid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 48%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 47%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega. Juhul kui kohus otsustab M.S-i ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et M.S-i vanemad elavad lahus, lahkumineku põhjuseks olevat isa (H K ) alkoholi lembus ning vägivaldsus. Kontakt isaga puudub täielikult, isa ei ole osalenud laste kasvatusprotsessis ning poisid ei ole huvitatud

isaga suhtlemisest. Ema H sõnul on tal suhted ja läbisaamine Gertiga olnud alati hea. Ema on teadlik sellest, kellega Gert suhtleb ja läbi käib. Vaba aega sisustatakse põhiliselt tulutult linna peal jõlkumise, pidutsemise ning alkoholi tarvitamisega. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on vale sõprusringkond, kellega kinnipeetav suhtles vabaduses olles. Kriminaalhooldusel olles oli M.S mõningaid probleeme. H E omab alalist töökohta Lõuna Kaitseringkonnas kokana. Ema on andnud nõusoleku toetada Gerti vabaduses olles rahaliselt. Ametlik töökogemus kinnipeetaval puudub, sest vabaduses olles ei tegelenud M.S mitte millegagi (ei käinud koolis ega teinud juhutöid). Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel töökoht, kuid ema sõnul on pojal võimalus asuda tööle KEK-i saekaatrisse. Juhul kui kohus otsustab M.S-i ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku kohaldada temale KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. M.S ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et töökoha aitaks ema talle otsida. Ta on kindel, et suudab kriminaalhoolduse all olles kontrollnõudeid täita. Vabaduses olles loodab ta jätkata õpinguid, et 9. klass ära lõpetada. Prokuröri abi Enn Pustak on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa M.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Viru Vangla poolt 12.06.2013 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokurör arvab, et nimetatud süüdimõistetu puhul annaks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine süüdimõistetule võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima õiguskuulekat eluviisi, suunata isikut seaduskuulekale käitumisele vabaduses. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks M.S jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli ühe aasta jooksul. Prokuratuur toetab, isiku taasühiskonnastamise huvides, M.S-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ja 8 sätestatud kohustused. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu M.S-i võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada vaatamata sellele, et M.S-i on varem korduvalt karistatud, et ta kannab karistust katseajal toimepandud kuritegude eest, olles eelnevalt olnud kriminaalhooldusel. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning juba enne vangistust (peale avariid) teinud esimesi samme selleks, et elada seaduskuulekalt – loobus alkoholist ning katkestas suhted mõnede tuttavatega. M.S soovib näidata, et ta on muutunud ja edaspidigi motiveeritud muutuma (lubanud asuda tööle; jätkata õpinguid põhihariduse omandamiseks, et lõpetada 9. klass). Kuritegude toimepanemist on soodustanud alkohol ning vale sõpruskond. Tööga hõivatus tagaks legaalse sissetuleku ja aitaks hoiduda kuritegelikust eluviisist. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik (ema ja kaks venda).

Ema on nõus kinnipeetavat vabanemisel ka materiaalselt toetama. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saab kohtu arvates maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks M.S-ile KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks M.S-ile , kelle näol on tegemist noore inimesega ja kes reaalset vangistust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.