Kohtulahend

Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Viru Vangla on märkinud iseloomustuses, et tema vabastamine ei ole põhjendatud seoses korduva kuriteo kordamise kõrge tõenäosusega. Prokurör avaldas, et vangla on teinud ettepaneku kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli pärast vabanemist. Prokurör on vangla taotlusega nõus ning leiab, et see on otstarbekas. Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Vangla iseloomustusele tuginedes on näha, et kinnipeetav on teinud endaga tõsist tööd. Karistusjärgse käitumiskontrolli osas leidis kaitsja, et seda ei peaks kohaldama just põhjusel, et sellisel juhul puudub isikul võimalus minna välismaale tööle. Kaitsja leidis, et kinnipeetav on vangistuses käitunud korrektselt ning pöördunud kinnipidamisasutuses olles õiguskuulekaks ning puudub vajadus tema suhtes kohaldada sanktsioone peale vabanemist. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isik varem ametlikult töötanud. Vabaduses elas koos emaga ning oli tema ülalpidamisel. Puudusid korrapärased sissetulekud ning sõltuvusainete kuritarvitamisel kadus ka see raha mis ta sai juhutöödest. Korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest. Isikul puudub oskus majanduslikult toime tulla. Isik ei oska riigikeelt ning tal ei ole õpitud ametit, seega on tööleidmine keeruline. Isik tunnistab, et tema kuriteod olid suunatud raha hankimisele, et sõltuvusaineid osta. Isik on ohtlik avalikkusele. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61% ning mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 47%. Korduva kuriteo toimepanemise risk on väga kõrge. Kohtul puudub veendumus, et M.K suudaks käesoleval ajal kriminaalhoolduse nõudeid korrektselt täita. Varasemad karistused, mida on neli, ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis veenaks id kohut selles, et M.K suudaks vabanedes käituda õiguskuulekalt, kuivõrd isikul puudub kindel töökoht, mis on eelkõige majanduslikuks riskiks. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole käesoleval ajal võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, jätkates individuaalse täitmiskava programmi täitmist, mis eelduslikult loob piisava aluse õiguskuulekaks käitumiseks vangistusest tähtaegselt vabanemise järgselt . M.K suhtes tuleb pidada põhjendatuks karistusjärgse kontrolli kohaldamist, kuna see ohjaks korduva kuriteo toimepanemise kõrget riski. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Prokurör ja Viru Vangla lei dsid, et M.K suhtes on otstarbekas kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel juhindutakse KrMS § 4261. Vastavalt KrMS § 432 lg 3 lahendatakse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine süüdimõistetu ja prokuröri osavõtul. Prokurör t egi ettepaneku määrata M.K karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks 2 aastat. Kontrollnõueteks määrata KarS § 75 lg 1 nimetatud nõuded ning täiendavate nõuetena lg 2 nimetatud nõuetest: mitte tarvitada

alkoholi ja narkootikume (p 1); otsida endale töökoha või võtma end arvele töötukassas, viimase korral jätkama üldhariduse omandamist ( p 4). KarS § 871 lg 1 kohaselt kohus kohaldab isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § -s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega; 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ja elutingimusi ning käitumist karistuse kandmise ajal, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusregistri õiendist nähtub, et M.K on 12.12.2011 karistatud vangistusega 2 aastat 4 kuud, s.t. vastab KarS § 871 lg 1 p 1 toodud nõudele, mis tal tuleb karistusjärgse kontrolli kohaldamiseks lõpuni kanda. Karistusregistri õiendist nähtub ka, et M.K

on 30.01.2006 karistatud vangistusega 2 aastat, s.t. isik vastab KarS § 87 lg 1 p 2 toodud nõudele. Karistusregistri õiendist nähtub, et M.K kriminaalkorras karistatud 4 korral: 30.01.2006; 12.12.2008 (katseajal); 02.06.2011 ja 04.06.2012. Neist kahel korral KarS § 200 järgi. Väärtegude eest karistatud 24 korral, peamiselt on õigusrikkumised seotud alkoholiga. Kohus on seisukohal, et M.K allutamine karistusjärgsele käitumiskontrollile võib aidata kaasa tema taasühiskonnastamisele, sest vangla esitatud materjalidest nähtub, et ta on harjunud elama ema kulul, kuritegusid pani toime et hankida raha sõltuvusainete soetamiseks. Kohus leiab, et isiku eelnev kuritegelik käitumismuster viitab sellele, et isik vajab juhtimist ja suunamist, et käituda õiguskuulekalt. Isikut on karistatud mitmeid kord, kuid tulemust ei ole karistused andnud. Karistusjärgne käitumiskontroll on vajalik, et isik oleks motiveeritud hoiduma kuritegude toimepanemisest. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et M.K suhtes tuleb kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. KarS § 871 lg 3 kohaselt karistusjärgse käitumiskontrolli tähtajaks määratakse kaksteist kuud kuni kolm aastat. KarS § 871 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pikendada käitumiskontrolli tähtaega korraga kuni ühe aasta võrra või määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule. KarS § 871 lg 5 kohaselt kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel kergendada või tühistada süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi. Kui M.K kuritahtlikult rikub talle pandud kontrollnõudeid võidakse teda vastavalt ja KarS § 3314 karistada rahalise karistuse või vangistusega kuni 1 aasta. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.