Kohtulahend

Kinnipidamisasutuses P.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtiv ad distsiplinaarkaristus ed ning tal on 2 lõppenud distsiplinaarkaristust. Vabanedes soovib isik asuda xxx. Kinnipeetaval on olemas 1-toaline korter aadressil xxx, kus hetkel keegi ei ela. Kinnipeetaval on põhiharidus, kuid enda väitel on saanud xxx ja xxx kutse. Osales riigikeele A2 ja B1 taseme kursustel. On töötanud ametlikult erinevatel kohtadel. Vanglas töötab majandustöödel . Vabaduses on garanteeritud töökoht puudub. Vanemad on nõus teda vabanemisel materiaalselt ja moraalselt toetama. Kuritegu oli toime pandud alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. Vanglas on osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis ning mõistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid tagajärgi. Vanglas on loobunud suitsetamast. On läbinud xxx. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 2 korda, reaalset vangistust kannab 1. korda. Viru Vangla toetab P.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt P.U asub vabanemisel elama Elava xxx ,mis aitab inimestel vabaneda ja taastuda alkohoolsetest ja narkootilistest ja teistest sõltuvustest. Kinnipeetaval on olemas korter aadressil xxx, xxxxxx e. Tal puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, kuid ema sõnul poeg tööta ei jää. Karistatud 2 korda. Uue kuriteo pani toime katseajal. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. P.U taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et P.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P.U isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. P.U on kriminaalkorras karistatud 2 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning taas pani katseajal toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et arvestab kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole P.U ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu P.U vabastamisega temale Viru Maakohtu 27.05.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.

Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.