lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-07-13256/107

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 22.08.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-07-13256/107
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
22.08.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
943
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-07-13256/80Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja12.05.20111-07-13256/116Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja15.10.20131-07-13256/128Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.11.20141-07-13256/139Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja17.02.2015

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-09-62724/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.12.20092-09-19188/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja05.08.2009

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

22. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-13256

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 31. juuli 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu K. I (K. I) määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 31. juuli 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu K.I määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Maakohtu 31.07.2012 määrusega jäeti K. I talle Harju Maakohtu 26.04.2006 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. K. I mõisteti Harju Maakohtu 26.04.2006 otsusega süüdi KarS § 113 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ning karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 26.10.2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 25.06.2007- 26.05.2008, s.o 11 kuud ja 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 6 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 27.05.2008 ja lõpp 23.01.2015. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 13.07.2012. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Maakohus leidis, et kuna K. Ikaristuse kandmise lõpuni on jäänud 2,5 aastat ja kuna ta pani toime tahtliku tapmise katseajal, siis saaks tema vabastamisega ühiskonna õiglustunne riivata. Maakohus arvestas ka kahe distsiplinaarkaristuse olemasolu ja järeldas sellest, et kinnipeetav ei suuda ka range kontrolli tingimustes järgida ühiselu reegleid. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud ei kaalu üles tema toimepandud kuriteo raskust ja sellest tulenevalt ei arva maakohus, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval juhul võimalik. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. I , kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Esmalt juhib K. I tähelepanu vangla poolt koostatud iseloomustusele, kus tema uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%. Kinnipeetav lisab, et on lõpetanud XX kategooria XXXX kursused ja läbinud sotsiaalprogrammid XXXX ja XXXX. Samuti on K. I osalenud edukalt vangla XXXX ja töötab juba neli aastat vanglas XXXX. Süüdimõistetu lisas oma apellatsiooni juurde käskkirjad talle määratud noomituste kohta, millest üks lõpeb 19.09.2012 ja teine 30.12.2012. Kinnipeetav soovib ennetähtaegset vabanemist, et vabaduses aidata ja hooldada oma pensionäridest vanemaid. Lisaks märgib K.I , et on nõus kõigi kriminaalhoolduse tingimustega ja soovib tööle asuda. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole K. I vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid.
3.Ringkonnakohus on arvamusel, et K. Ipoolt toime pandud kuritegu on liiga raske, et teda oleks käesoleval ajal võimalik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. K. I-l on jäänud karistust kanda veel kaks ja pool aasta ning arvestades kuriteo asjaolusid riivaks tema vabastamine ühiskonna õiglustunnet. K. I pani toime tahtliku tapmise talle määratud katseajal. Seega on tegemist isikuga, kes on vaatamata varasemale karistusele jätkanud kuritegude toimepanemist. K. I lõi tahtlikult kannatanule noaga rindkere piirkonda, pärast mida peitis relva ja püüdis enda seotust juhtumiga varjata. Ringkonnakohus lähtub antud kuriteo asjaoludest ja leiab, et hetkel ei ole K. I ennetähtaegne vabastamine põhjendatud.
4.Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka kinnipeetava varasemale elukäigule, mida arvestades ei ole K. I sobiv ennetähtaegseks vabastamiseks. Kuigi kinnipeetav viibib esimest korda vanglas, on teda varem karistatud varguse eest. Sellest asjaolust järeldab ringkonnakohus, et tema kuritegude dünaamika on muutunud ajaga raskemaks ja seetõttu kujutab K. I ühiskonnale suuremat ohtu. Kuna K. I pani käesoleva karistuse aluseks oleva teo toime vaatamata sellele, et viibis katseajal, on ringkonnakohus arvamusel, et katseaeg ei avaldanud kinnipeetavale soovitud mõju. Lisaks on kinnipeetav saanud

vangistuses kaks distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka vangla range kontrolli tingimustes ei suuda kinnipeetav vastavalt reeglitele käituda. Need asjaolud seavad ringkonnakohtu jaoks kahtluse alla tema võime kriminaalhoolduse nõudmistega toime tulla.

5.Ringkonnakohus möönab, et K. I käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ja kinnipeetava käitumine on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida tuleb kohtul enne tähtaega vabastamisel arvestada. K. I on õppinud XXXX ja töötab vangla XXXX, lisaks on ta osalenud XXXX ja XXXX tegevuses. Samuti on kinnipeetav tegelenud kuritegu soodustanud probleemidega. Ta on praeguseks läbinud programmi XXXX ja väidab, et mõistab alkoholi tarvitamisega kaasnevaid tagajärgi. K.I kuritegu viitab ka agressiivsusele ja impulsiivsele käitumisele. Selle probleemiga tegelemiseks on kinnipeetav läbinud programmi XXXX. Siiski pöörab ringkonnakohus tähelepanu sellele, et KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis, mistõttu ei ole K. I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud.
6.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid K. I-d vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
7.Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.