1-13-1757
Kohus
Pärnu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
4.oktoober 2013. a Haapsalu kohtumaja
Kriminaalasja number
1-13-1757
Kohtunik Istungisekretär Erakorraline ettekanne
Piia Jaaksoo Gerda Raidla Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse kriminaalhooldusametniku Ü-K.Annuk erakorraline ettekanne taotlusega pöörata täitmisele Pärnu maakohtu 07.03.2013 kohtuotsusega nr 1-13-1757 T.I-le (elukoht * ik XXX , * kodanik, emakeel *keel, *) mõistetud ärakandmata 5 -kuu 28-päevane vangistus
Kriminaalhooldusametnik Kohtuistungi toimumise aeg
Ülle-Krista Annuk 4. oktoober 2013.a
1-13-1757 kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus määras T.I katseajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohusta s teda täitma KarS § 75 lg 1 p 1 -6 tulenevaid kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Katseaeg algas 07.03.2013. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS - kontrollnõuete mittejärgmine - ei ilmu registreerimisele. Tallinna vangla Pärnu KrHO Haapsalu talituses võeti arvele 27.03.2013 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 07.03.2013 kohtuotsuse nr 1-13-1757 alusel kriminaalhooldusalune T.I , keda karistati KarS § 201 lg 1; KarS § 381 - 1 lg 1 ja KarS § 424 alusel 6 kuulise vabaduskaotusega, kuid kohaldati 18 kuulist katseaega (kuni 06.09.2014). Kriminaalhooldusalusele määrati kohtu poolt kohustus – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Rikkumise faktid - kriminaalhooldusalune T.I on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid ja jätnud registreerimistele ilmumata. Kriminaalhooldusalune ei ole käinud õigeaegselt registreerimas 15.04.2013; 26.04.2013; 27.05.2013; 26.06.2013; 22.08.2013; 10.09.2013 (lisa 1). K õigi rikkumise kordade suhtes on võetud seletuskirjad ja isik on andnud korduvalt lubadusi, et tema käitumine rohkem ei kordu. Karistusregistri andmetest nähtub, et T.I ei ole sooritanud katseajal uusi õiguserikkumisi (lisa 2). Kohtu määratud kohustust ei ole olnud võimalik kriminaalhooldusametnike poolt reidi käigus kontrollida, kuna isik ei ole olnud kodust kättesaadav reidi aegadel. Samuti ei ole kriminaalhooldusalune olnud kriminaalhooldajale kättesaadav telefoni teel T.I enda poolt antud telefoninumbril.
Kriminaalhooldusalune on kirjutanud katseajal 5 seletuskirja: * 29.04.2013 kirjutatud seletuskirjas põhjendab kriminaalhooldusalune 15.04.2013 mitteilmumist haigestumisega ja kuna seejärel suundus kiirelt tööle jättis jälle omavoliliselt tulemata järgmisele 26.04.20913 registreerimisele. Proovib, et sellised asjad enam ei korduks. (lisa 3) * 28.05.2013 kirjutatud seletuskirjas märgib kriminaalhooldusalune, et ei saanud 27.05.2013 õigel ajal ilmuda kuna oli Tartus tööl ja jõudis tagasi alles õhtu ja seetõttu tuli 28.05.2013 registreerima (lisa 4) * 09.08.2013 on võetud asendus kriminaalhooldusametniku E. Barndõki poolt 2 seletuskirja esimeses seletuskirjas märgib kriminaalhooldusalune, et sai valesti aru kriminaalhooldaja määratud kuupäevast ja arvas, et peab olema kohal 26.06.2013 asemel hoopis 26.07.2013, mil ilmus registreerimisele. Kriminaalhooldusaluse hinnangul on tegemist arusaamatusega (lisa 5) * 09.08.2013 teises seletuskirjas kirjutab kriminaalhooldusalune, et käis registreerimas 10.06.2013 kokkulepitud ajal ja järgmiseks ajaks lepiti kokku 26 kuupäev ja kuna kriminaalhooldaja pidi siirduma puhkusele siis sai tema aru, et peab tulema 26.07.2013. Tegemist oli arusaamatusega ja ta ei ole tahtlikult soovinud kõr vale hoiduda. Saab aru, et on rikkunud kontrollnõudeid ja lubab, et see enam ei kordu ( lisa 6). * 16.09.2013 kirjutatud seletuskirjas kirjutab kriminaalhooldusalune, miks ta ei tulnud asenduskriminaalhooldusametniku E. Barndõki määratud registreerimisele 22.08.2013, kuna oli tööl Tartumaal. Samuti ei ilmunud 10.09.2013 kirjaliku kutsega määratud uuel registreerimisele kuna oli Tartumaal tööl. Tööle läks kriminaalhooldusalune 04.09.2013 ja saabus alles 15.09.2013. Ametlikku töölepingut ei ole kriminaalhooldusalune kriminaalhooldajale esitanud ja seda tal momendil ka ei ole. Telefoni teel ei ole kriminaalhooldusalune olnud käesoleval ajal kättesaadav, kuna momendil telefon puudub. Kriminaalhooldusalune märgib, et telefoni ei ole kasutanud juba pikemat aega (lisa 7)
Katseaja tingimuste rikkumine algas kriminaalhooldusaluse poolt katseaja algusest ja analoogne käitumine ning suhtumine on kestnud käesoleva ettekande koostamiseni. T.I poolt on
1-13-1757 allkirjastatud hoolduskava 06.05.2013 ( lisa 8), kus on kirjas katseaja täitmise tingimused ning korduvalt räägiti katseaja algusest saadik, et esimesel 6 kuul tuleb käia registreerimas mitte harvem kui kord kahe nädala tagant, seega kriminaalhooldusaluse ütlused, et ta on asjadest va lesti aru saanud ei ole kriminaalhooldaja jaoks põhjendatud. Registreerimise sageduse muutusi erandolukorras võib katseajal teha, kuid need on siiski ühised otsused, mis peavad olema põhjendatud ja kriminaalhooldusaluse tööpäevikus kajastatud. Kriminaalhooldaja hinnangul on raske põhjenda registreerimise sageduse muutmist põhjusega, et isik on tööl, kui tal enda sõnul töölepingut aga töötamise kohta esitada ei ole. Seega puudub kriminaalhooldajal põhjendatud teadmine, kus tegelikult isik viibib pidevalt väl jaspool Haapsalut, et temaga ei ole võimalik kontakti saada ei telefoni teel, kodukülastusel või ka kutse saatmisel. Kriminaalhooldaja hinnangul ühekordselt võib tõesti juhtuda arusaamatusi, üksteisest möödarääkimisi, kuid katseaja kulg näitab vaid korduvu se mustrit ja seetõttu on tegemist siiski suhtumise küsimusega. Katseajal on proovitud korrigeerida kriminaalhooldusaluse käitumist kriminaalhoolduses võimalike ressurssidega, võetud seletuskirju, vesteldud korduvalt karistuste täitmise tingimustest, kuid need tegevused ei ole toonud tulu ja kriminaalhooldusaluse käitumine ei ole muutunud. Kogutud materjalidest lähtuvalt ja katseaja kulgu vaadeldes võib öelda, et isikul on väljakujunenud elustiil ja suhtumised, kuhu kahjuks kuulub ka pidev lubaduste andmine ning alati ei arvestata enda reaalseid võimalusi ja ressursse.
Pöörata karistus täitmisele Kriminaalhooldusaluse käitumine katseajal ei võimalda katseaja tingimuste korrektset täitmist st. T.I ei täida talle määratud karistust ja seega hetke olukorda arvestades ei näe kriminaalhooldaja muud võimalust kui taotleda kriminaalhooldusalusele T.I-le Pärnu Maakohtu poolt 27.03.2013 mõistetud reaalse vabaduskaotusliku karistuse täitmisel pööramist. T.I selgitas kohtuistungil, et saab aru, miks erakorraline ettekanne on esitatud. On küll nii juhtunud, et pole kriminaalhooldusametniku juurde jõudnud. Ei hoia tahtlikult kõrvale, pole plaanis end peita, oli Tartumaal tööl ja siis ei jõudnud iga kord. Nüüd esmaspäevast hakkab Rohukülas tööle ja siis on kogu aeg Läänemaal ja käib korralikult kohal. Saab aru, et tuleb karistust kanda, et kui tingimusi ei täida, siis peab minema vangistust kandma. Kohtuistungil leidis kriminaalhooldusametnik, et T.I puhul on küsimus suhtumises. Algusest peale on lubanud. Kui kohal käiks, siis ei ole vajadust karistust täitmisele pöörata. Katseaega on veel peaaegu aasta, seega ei näe praegu vajadust ka katseaja pikendamiseks. Kohtu seisukoht Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on esitanud T.I suhtes erakorralise ettekande põhjusel, et T.I on korduvalt rikkunud nõuet ilmuda määratud ajal kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. Registreerimisele korduvalt mitteilmumine on tõendamist leidnud T.I enda ütlustega. Kohtuistungil T.I lubas, et kuna nüüd on Läänemaal tööl, siis hakkab korralikult registreerimas käima, saab aru, et see ongi karistuse osa, mida kandma peab. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et käesolevas olukorras ei ole otstarbekas vaatamata sellele, et T.I ei ole poole aasta jooksul viie korral ilmunud kriminaalhooldusametniku juurde määratud ajal registreerimisele, pöörata karistust täitmisele. T.I on kohtuistungil andnud konkreetse lubaduse, et hakkab kontrollnõudeid korralikult täitma ja selgitanud seda ka sellega, et edaspidi töötab Läänemaal ja on võimalik käia kriminaalhooldaja juures.
1-13-1757 Kohus leiab, et asjaolu, et T.I viibis elukohast eemal tööl ja seetõttu ei ilmunud registreerimisel, ei ole mõjuv põhjus mitteilmumiseks kriminaalhooldaja juurde. Isik, kellele on mõistetud kohtuotsusega karistus, peab oma elu korraldama nii, et tal on võimalik täita tema kohta tehtud jõustunud kohtuotsust. T.I puhul tuleb tõepoolest nentida, et siiani ei ole T.I suhtunud karistuse kandmisse tõsiselt. Kuid kohus leiab, et järelejäänud katseaja jooksul on T.I võimalik näidata, et ta kannab talle mõistetud karistust korrektselt. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus T.I-le Pärnu Maakohtu 07.03.2013 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisel pööramiseks tuleb jätta rahuldamata.
Piia Jaaksoo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.