Pärnu Maakohus Kohtunik Kristel Pedassaar
Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviiasja number
19. august 2013. a. Haapsalu kohtumaja
Hagi
E R hagi Mikstuur OÜ ja A J vastu alusetult omandatud vara tagastamise solidaarses nõudes. Hagi hind 38347 eurot (menetlus OÜ Mikstuur vastu on lõpetatud).
2-11-58188
Menetlusosalised Hageja: E R, Hageja esindaja riigi õigusabi korras: Vandeadvokaat Vahur Krinal, OÜ Rüütli Advokaadibüroo, Rüütli 14-214, 80010 Pärnu, telefon 4470130, 5092694, [email protected] Kostja: A J, Kostja A J lepinguline esindaja: Erik Lepikson, Advokaadibüroo Kasak&Missik, Süda 3a-4 10118 Tallinn, [email protected] Istungi toimumise aeg
Kirjalikus menetluses
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva
jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).
30.05.2013.a."" Tänapäevase ehitustehnika ja võimaluste juures on taoline tööde valmimise tähtaeg ebamõistlikult pikk, seda enam, et ehitus on kostja süül viibinud niigi juba kolm aastat arvates hagi esitamise ajaga. 09.11.2011.a. esitas hageja kostjale pretensiooni 38 347 (kolmkümmend kaheksa tuhat kolmsada nelikümmend seitse) euro tagastamise nõudes ja saatis selle OÜ Mikstuur b-kaardi aadressile L 1. Haapsalu. Pretensioon tuli tagasi Eesti Post pooli ümbrikule märgitud märkusega „maja lammutatud". Hageja on veendunud, et kaaskostjana peab vastutama ka endine juhatuse liige, A J. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohtult:
Kostja A J ei nõustu hagiavalduses esitatuga ega tunnista hagi (tl. 55-56). Kostja A J on esitanud hagile järgmised vastuväited: Hageja on oma 3.05.2013. a. täpsustuses märkinud, et tal on ÄS § 187 lg - st 4 tulenev nõue kostja A. J (kostja II) vastu. Hageja hinnangul on kostja II oma tegevusega tekitanud kahju kostja OÜ Mikstuur (kostja 1) võlausaldajale ehk hagejale. Kostja II eeltooduga ei nõustu ning põhjendab seda alljärgnevalt.
nõuet ei ole võimalik rahuldada kostja I vara arvelt. Kostja I on käesolevaks hetkeks likvideeritud ning hageja ei ole esitanud oma nõuet likvideerimismenetluse käigus, samuti ei ole hageja esitanud pankrotiavaldust ega muud avaldust kostjalt I üleantud raha väljanõudmiseks. Seega ei ole hageja proovinudki oma nõuet rahuldatud saada kostja I vara arvelt. ÄS § 187 lg 2 sätestab selgelt, et juhatuse liikme vastu saab nõude esitada üksnes juhul, kui nõuet võlgniku vastu ei ole võimalik rahuldada võlgniku vara arvelt. Viidatud sätte eesmärgiks on äärmuslikus olukorras võimaldada pöörduda juhatuse liikme vastu. Sätte eesmärgiks ei saa kostja I hinnangul olla valikuvõimaluse pakkumine võlausaldajale, kas hageda võlgnikku või selle juhatuse liiget. Antud juhul on võlgnik likvideeritud, mistõttu ei saa ta olla ka kohtumenetluse pooleks. Seega on hagi esitatud võlgniku juhatuse liikme vastu ilma, et oleks eelnevalt hagetud võlgnikku, mis on vastuolus ÄS § 187 lg - s 2 sätestatuga.
Kohus olles tutvunud hagimaterjalidega leiab, et esitatud hagi ei kuulu kostja A J suhtes rahuldamisele. Hageja taotleb kostjalt – OÜ Mikstuur (äriregistrist kustutatud) endiselt juhatuse liikmelt A Jlt 38347 eurot ÄS § 174 lg4 alusel. Hageja nõue tuleneb 09.03.2008.a. hageja E. R ja OÜ Mikstuur vahel sõlmitud töövõtulepingust (edaspidi Leping) (tl.4). Töövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ Mikstuur tegema hagejale E. Rle ehitustöid (teostamise koht lepingus märkimata). Vastavalt lepingule pidi hageja tasuma teostatud tööde eest osade kaupa (Lepingu p.2). Hageja väidete kohaselt tasus ta lepingu sõlmimise päeval OÜ Mikstuur esindajale A Jle 600000 Eesti rooni ehk 38346,99 eurot, millise summa üleandmist ei ole vaidlustatud. Nimetatud lepingule on OÜ Mikstuuri, kui töövõtja esindajana-juhatajana allkirja andnud A J. Eeltoodust nähtub, et A J füüsilise isikuna ei ole olnud vaidlusaluse töövõtulepingu pooleks. Vastavalt Lepingu p.-le 12 leping jõustus selle
allkirjastamisest, so.09.03.2008.a. ja kehtis kuni kõigi lepinguliste kohustuste täitmiseni poolte poolt. Pooltel on õigus leping ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda Lepingus ja seaduses ettenähtud juhtudel. Hageja on OÜ Mikstuur juhatuse liikmele Ü Hile teinud töölepingust taganemise avalduse 10.10.2009.a. (tl.5), seega ajal mil A J ei olnud enam juhatuse liige. Äriregistri kannetest nähtub, et alates 22.06.2009.a. ei ole A J OÜ Mikstuur juhatuse liige. Juhatuse liikmeks on alates sellest ajast Ü Hi (tl.8-9). Juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees (ÄS § 187 lg4,5) kujutab endast välissuhtest tulenevat ja seega lepinguvälist (deliktilist) vastutust ning tekitatud kahju hüvitamine peab seega toimuma kooskõlas VÕS § 1045 lg1 p7 ja 1050 kohaselt. VÕS § 1045 lg1 p7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Seega on ÄS § 187 lg - st 1 tuleneva nõude eelduseks alljärgnevad asjaolud: a. juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi; b. kohustuste rikkumisega on kaasnenud kahju; c. põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. ÄS § 187 lg 2 kohaselt on sama paragrahvi lg - s 1 nimetatud nõuet võimalik esitada ka võlausaldajal eeldustel, et: a. võlausaldaja nõuab kahju hüvitamist osaühingule (mitte vahetult endale); b. võlausaldajal ei ole õnnestunud nõuet rahuldada võlgniku vara arvelt. Kohus nõustub kostja A. J vastuväidetega selles osas, et ÄS § -s 187 sätestatu kohaldamiseks puuduvad alused - täitmata on kõik ÄS § -s 187 viidatud lõigetes sätestatud eeldused. Esiteks ei ole hageja nõudnud kahju hüvitamist mitte OÜ-le Mikstuur vaid endale, mis ei ole ÄS § -st 187 lg 2 sätestatust tulenevalt võimalik. Viidatud sätte kohaselt on kahju hüvitamist võimalik nõuda üksnes osaühingule. Teiseks, hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et tema väidetavat nõuet ei ole olnud võimalik rahuldada OÜ Mikstuur vara arvelt. OÜ Mikstuur on käesolevaks hetkeks likvideeritud ja äriregistrist kustutatud ning hageja ei ole esitanud oma nõuet likvideerimismenetluse käigus, samuti ei ole hageja esitanud pankrotiavaldust ega muud avaldust OÜ-lt Mikstuur raha väljanõudmiseks, sh. viimase juhatuse liikme Ü. Hi suhtes toimunud kriminaalmenetluse käigus (tl. 118-122). Seega ei ole hageja proovinudki oma nõuet rahuldatud saada töövõtulepingu pooleks olnud OÜ Mikstuur vara arvelt. ÄS § 187 lg 2 sätestab selgelt, et juhatuse liikme vastu saab nõude esitada üksnes juhul, kui nõuet võlgniku vastu ei ole võimalik rahuldada võlgniku vara arvelt. Viidatud sätte eesmärgiks on äärmuslikus olukorras võimaldada pöörduda juhatuse liikme vastu, millist äärmuslikku olukorda ei ole hageja kohtule tõendanud. Lisaks asjaolule, et puuduvad ÄS §-s 187 lg 2 sätestatud eeldused, ei ole hageja tõendanud ka kahju tekkimist temale kostja A J käitumise tagajärjel. Kostja A. J on kohtule esitanud Pärnu Maakohtu 7.03.2013. a. otsuse kriminaalasjas nr. 1-13-1757, millega mõisteti OÜ Mikstuur viimane juhatuse liige Ü Hi süüdi muuhulgas kostja A. J vara omastamises ning äriühingu kohta ebaõigete andmete esitamises. Kohus on nimetatud otsuses tuvastanud, et A J on Ü Hi’le üle andnud hagejaga sõlmitud lepingu alusel saadud raha ning kõik OÜ Mikstuur raamatupidamisdokumendid. Kuivõrd Ü Hil temale üleantud vahendeid enam ei olnud, siis mõistis kohus ta süüdi nende vahendite, sh. hagejale kuulunud rahaliste vahendite omastamises. Seega on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et hageja raha on endise juhatuse liikme, A.J, poolt üle antud uuele juhatuse liikmele Ü Hile, kes on selle omastanud (tl. 118-122). Kohtuotsusest nähtub, et nimetatud kriminaalasjas ei ole hageja poolt Ü Hi vastu tsiviilhagi esitatud. Kohus nõustub siin kostja A. J esindaja väitega mille kohaselt olenemata asjaolust, kuhu A. J on erinevatel
ajahetkedel hagejalt saadud vahendid kandnud, on ta need lõpuks üle andnud Ü Hile kui OÜ Mikstuur juhatuse liikmele. Seega ei ole A J kõnealust raha omastanud ega tekitanud muul viisil kahju OÜ-le Mikstuur, kuivõrd kõik hagejalt saadud rahasummad on üle antud OÜ-le Mikstuur ning selle hilisem juhatuse liige, Ü Hi, on need vahendid vastu võtnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud ÄS §-st 187 lg 1 tulenevad eeldused. Hageja väited 03.05.2013.a. kirjalikes seisukohtades selle kohta, et kriminaalasja materjalidega on leidnud tõendamist, et A J on hagejalt Lepingu järgi saadud rahalised vahendid omastanud ja oma isiklikule pangakontole kandnud, on ekslikud ja tõendamata.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lõike 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.