Liiklussüüteod

1-13-1757 Asjaolud Pärnu Maakohtu 07 .03.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-1757 mõisti s kohus G.A süüdi KarS § 201 lg 1 , § 381-1 lg 1 ja § 424 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistas vangistusega 6 kuud, millest 2 päeva oli eelvangistsues ära kantud. Ärakandmata vangist usest vabastas kohus G.A tingimuslikult 18-kuulise katseajaga, määrates G.A katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma kontotllnõudeid ja täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 21.05.2014 saabus kohtule alljärgnev erakorraline ettekanne.

ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS

1) Kriminaalhooldusalune G.A on rikkunud 07.04.2014 ja 23.04.2014 registreerimistele (lisa 1) 2) Kriminaalhooldusalune G.A on korduvalt rikkunud kohtu määratud kohustust - mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume: 18.04.2014 kell 01.26 patrulltegevuse käigus teostatud väljakutse aadressile * G.A mõõdeti alkoholijoove 1,33 mg/l kohta (lisa 2,3), 03.05.2014 kell 13.02 kriminaalhooldaja kodukülastus aadressile *. G.A mõõdeti alkomeetriga alkoholijoove 1, 411 mg/l kohta. Isik ei olnud võimeline kirjutama seletuskirja rikkumiste kohta. Määratud uus registreerimise aega 07.05.2014, 13.05.2014 kell 21.20 politseitöö käigus teostatud väljakutse aadressile Haudejaama tee 30 - 11. G.A mõõdeti alkoholijoove 0,816 mg/l kohta (lisa 4,5).

KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST

G.A kirjutas seletuskirja 07.05.2014, kus kirjeldab, et ei ilmunud registreerimistele kuna oli alkoholijoobes. Tunnistab oma viga ja vabandab kui sellest kasu on. Lubab mitte rikkuda määratud kohustust (lisa 6)

KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST

Kriminaalhooldusaluse G.A suhtes on katseajal kahel korral koostatud erakorraline ettekanne analoogsete probleemide suhtes (registreerimisnõuete mittekorrektne täitmine ja kohtu määratud kohustuse mittetäitmine) . Isik on andnud korduvaid lubadusi enda käitumise muutmise osas ja 11.11.2013 paigaldas G.A Wismari Haiglas alkoholivastase sensibileeriva süsti tähtajaga 1 aasta. Kodukülastusel toimunud vestluses tunnistas G.A , et tarvitab alkoholi alates aprilli algusest ja ei ole suutnud joomatsüklist välja tulla. Kodukülastusel käitus G.A kriminaalhooldajaga viisakalt. Samas keeldus haiglasse abi saamiseks pöördumast. Kriminaalhooldusaluse elukaaslane A. Reesaar on korduvalt st. rohkematelgi kordadel kui erakorralises ettekandes faktiliselt esile toodud, teavitanud viimastel nädalatel kriminaalhooldajat G.A alkoholijoobes olekust, kuna isik võib alkoholijoobes hakata räuskama, ähvardama ja elukaaslan e väidetavalt kardab teda. Nendel kordadel kui politsei on kriminaalhooldusaluse kodus käinud on alkoholijoobes olnud ka G.A *. Kriminaalhooldaja on soovitanud teavitada politseid neist juhtumitest, et kriminaalhooldusalune rikub kohtu määratud kohustust. Kriminaalhooldusalune G.A lubas kriminaalhooldajale 03.05.2014 suuliselt ja 07.05.2014 kirjalikult, et teeb endast kõik oleneva, et lõpetada joomatsükkel, kuid sündmuste jätkukäik näitab, et isik ei suuda enda sõnadest kinni pidada ja ei pöördu abi saamiseks meditsiiniasutusse.

KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKUD PÕHJENDUSTEGA

Kriminaalhooldusalune G.A on korduvalt rikkunud käitumiskontrolli tingimusi ning kohtu määratud kohustusi. Kuna kriminaalhooldusalune on tunnistanud enda alkoholi kuritarvitamise probleeme, talle on antud ka võimalusi enda probleemidega tegelemiseks. Kuid nüüdseks on asjaolud jõudnud sinnamaani , et kriminaalhooldaja leiab kriminaalhoolduse käsutuses olevad ressursid on ammendunud ja G.A muutub jätkuva alkoholi tarvitamise käigus ohtlikuks iseendale (oma tervisele) ja ka oma pereliikmetele. G.A andis kohtuistungil ütlusi, et on nüüd juba neli päeva täitsa kaine olnud. Tunnistas, et tarvitas alkoholi, ei saanud enam pidama, sest see väljatulek oli nii hirmus, et võttis kogu aeg peale. Ennem ei ole see väljatulek nii raske olnud, täitsa hirm tuli peale. Eks see süst mingi aeg aitas. On

1-13-1757 kindel, et nüüd enam ei võta tükk aega alkoholi. On kaks korda ennem * käinud, kui oli halb ja ei tahtnud peale võtta, see ei ole aidanud. Sellest sai aru, et haiglaravi ei aita. Ei saanud jah sellepärast registreerima, et tarvitas alkoholi. On nüüd ka kaks päeva tööl olnud. Poolteist nädalat tagasi tekkis song, peab sellega arsti juurde minema, kui palga kätte saab. Kodused probleemid ei ole ainult tema süü, * tarvitab kogu aeg alkoholi, kui tema vahetki peab. Sealt küll mingit uut kuritegu ei tule. Kui võimalus antakse, siis parandab ennast, ei joo enam, enda õigustuseks pole midagi öelda. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud ettekande juurde ja selgitas, et taotleb karistuse täitmisele pööramist, kuna kriminaalhooldusel enam G.A mõjutamiseks vahendeid ei ole. Kriminaalhooldus ei saa mõtteid muuta. G.A tegi alkoholivastase süsti, kuid see ei mõjunud, ikka tarvitas alkoholi aprilli algusest ja seetõttu ei saanud ka registreerimisel tulla. On ka mais lubanud, et enam ei tarvita alkoholi, kuid politsei teatas taas uuest rikkumisest. G.A oma käitumisega on ohtlik endale – kodukülastusel käies oli joove üle 3 promilli, tal oli väga halb olla, kuid keeldus haiglasse minemast. Samuti on suurenenud konfliktid *. Prokurör leidis, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada ja G.A tuleb saata talle mõistetud karistust kandma, sest G.A rikub kohtu poolt määratud kohutust mitte tarvitada alkoholi, seetõttu ei täida ka kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. On korduvalt lubanud mitte tarvitada alkoholi, ei suuda oma lubadust täita. Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on esitanud G.A suhtes erakorralise ettekande põhjusel, et G.A ei täitnud talle katseajaks määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja ei ole järginud nõuet ilmuda kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele. G.A kinnitas ise, et tõepoolest tarvitas aprilli algusest alkoholi ja ei saanud enam pidama, sest väljatulemine oli seekord väga raske. Alkoholi tarvitamise tõttu ei jõudnud ka registreerima. G.A katseaeg algas 07.03.2013. Kohus on kriminaalhooldusametniku erakorralist ettekannet G.A suhtes eelnevalt arutanud juba kahel korral. Esimene erakorraline ettekanne oli G.A suhtes esitatud põhjusel, et G.A ei ilmunud registreerimisele kriminaalhooldusametniku poolt määratud aegadel ja seetõttu ei olnud võimalik katseaja tingimusi korrektselt täita. G.A kohtuistungil lubas, et ta muudab oma käitumist, selgitas, et saab aru, et kohtuotsusega määratud karistust tuleb kanda ja muidu tuleb minna vangistust kandma. Kriminaalhooldusametnik istungil leidis, et kui G.A muudab oma suhtumist karistuse kandmisse ja hakkab korrektselt kohal käima, siis on võimalik kriminaalhooldust edasi teostada. Kohus jättis 04.10. 2013 määrusega karistuse täitmisele pööramata. Juba 31.10.2013 kohtuistungil arutas kohus teist kriminaalhooldusametniku poolt G.A kohta esitatud erakorralist ettekannet. Kriminaalhooldaja taotles erakorralises ettekandes G.A -le mõistetud karistuse täitmisel pööramist, sest G.A ei ilmunud registreerimisele ja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. G.A tunnistas oma rikkumisi ja kinnitas kohtus, et on nõus tegema Wismaris alkoholivastase süsti, sest on seda ka eelnevalt teinud ja see on aidanud. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et G.A saaks kohtule esitada tõendi, et at on asunud alkoholiprobleemiga tegelema. G.A esitaski kohtule tõendi, et 11.11.2003 on talle tehtud sensibileeriv alkoholivastane süst tähtajaga 1 aasta. Kuna G.A oli astunud konkreetse sammu alkoholiprobleemiga tegelemiseks, leidis kriminaalhooldaja kohtuistungil, et kriminaalhooldust on võimalik jätkata ja kohus ei pööranud vangistus täitmisele. Eelnevast on näha, et G.A on olnud registreerimisnõude täitmisega ja alkoholi mittetarvitamise kohustuse täitmisega terve katseaeg probleeme. Kohus leiab, et G.A käitumine

1-13-1757 näitab, et ta ei suuda alluda kriminaalhooldusele ja tema mõjutamine läbi kriminaalhoolduse ei ole võimalik, sest ta tarvitab alkoholi ja ei jõua seetõttu ka kriminaalhooldaja juurde registreerimisele. Nagu näha, on G.A korduvalt nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule lubanud, et ta muudab oma käitumist ja asub karistust korrektselt täitma. Seda aga juhtunud ei ole. Kohtule on juba kolmandat korda esitatud kriminaalhooldaja poolt erakorraline ettekanne. Taas kord annab G.A lubadusi, kuid nende lubaduste täitmise tagatised puuduvad. Eelmisel korral võttis G.A ette konkreetse sammu ja asus alkoholiprobleemiga tegelema, lootes abi leida vahendist, mis tema sõnul oli teda eelnevalt aidanud. Seekord aga ei takistanud see teda alkoholi tarvitamast. Edasisi samme G.A alkoholi mittetarvitamiseks ei ole nõus astuma. G.A on 07.mail kriminaalhooldusametnikule seletuskirja kirjutades lubanud, et ei riku määratud kohustust, kuid 13.05 on politsei tal taas fikseerinud joobe. Samuti on nii politseile kui kriminaalhooldajale saabunud signaalid, et perekonnas tekivad konfliktid, kui G.A on alkoholi tarvitanud. KarS § 74 lg 4 annab erinevaid võimalusi, mida kohaldada, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või rikub talle pandud kohustust. Seadus annab võimaluse määrata katseajaks täiendavaid kohustusi, kuid käesoleval juhul ei ole võimalik enam määrata kohustusi, mille tulemusel G.A täidaks kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ta on teinud vabatahtlikult sensibileeriva süsti, kuid sellest hoolimata tarvitas ta alkoholi. Haiglasse ravile minema ei ole G.A nõus, aga KarS § 75lg 2 p 5 kohaselt saab kohustust alluda ettenähtud ravile, panna isikule vaid tema eelneval nõusolekul. Seadus annab ka võimaluse pikendada katseaega, kuid käesoleval juhul ei too katseaja pikendamine endaga kaasa positiivset arengut, sest senise katseaja kestel G.A käitumismuster ei ole muutunud. Katseaja pikendamine oleks põhjendatud olukorras, kus isiku käitumises on ilmnenud juba positiivsed muutused ja pikendatud katseaeg saaks kaasa aidata nende muutuste kinnistumisele. Seega tuleb nõustuda kriminaalhooldajaga ja tõdeda, et kriminaalhoolduse vahendid on ammendunud, karistuse tingimisi tä itmisele pööramat a jätmine tuleb tüh istada ja G.A-le kohtuotsusega mõistetud ärakandmat a 5-kuu 28-päevane vangistus tuleb täitmisele pöörata KarS § 74 lg 4 alusel. Tõkend Kohu s leiab, et G.A suhtes tuleb koht uotsuse täitmise tagamiseks kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld. Vastavalt KrMS § 128 lg 1 seisneb tõkend elukohast lahkumise keeld kohustuses mitte lahkuda omaelukohast ilma kohtu loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkend tuleb tühistada peale G.A poolt vangistuse kandmisele asumist.

Piia Jaaksoo Kohtunik

Allkiri Mina, G.A olen teadlik, et minu suhtes on kohaldatud tõkend elukohast - * – lahkumise keeld. Mind on hoiatatud, et tõkendi rikkumise korral võidakse mind trahvida või kohaldada minu suhtes raskemat tõkendit.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.