Harju Maakohus
Kohtunik
Reena Nieländer
Konsultant
Kairi Lints
Määruse tegemise aeg ja koht
06.01.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-18089
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi X-i (X) vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), elukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja volitatud esindaja: Anzhela Ternikova, e-post: xxx Kostja: X
Asja läbivaatamine
(isikukood XXX), xxx; e-post: xxx
Kirjalik menetlus
tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kompromissi punktis 1.2 kajastatud ja kostja poolt tasumata summade (ka nende, kus maksetähtaeg pole veel saabunud) sissenõudmiseks täies ulatuses.
B2 Impact OÜ esitas 29.11.2024 Harju Maakohtule hagi X-i vastu võla nõudes. Pooled esitasid 30.12.2024 kohtule kompromisslepingu. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitada ja asjas menetluse lõpetada, võttes arvesse et: 1) pooled soovivad menetluse tsiviilasjas nr 2-24-18089 lõpetada kompromissi teel; 2) kostja kohustub tasuma hagejale põhivõlgnevust summas 23 525,50 eurot, intressi summas 2 175,44 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 3 594,77 eurot ja menetluskulu 700 eurot (pool riigilõivust s.o 700 eurot) igakuiselt alljärgnevalt kuni kogu võlgnevuse tasumiseni: - Alates 15.03.2025 kuni 15.09.2025 (kaasa arvatud) summas 300 eurot; - Alates 15.10.2025 summas 450 eurot kuni koguvõlgnevuse tasumiseni; 3) kostja kohustub tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud
määras põhivõlgnevuselt alates 30.11.2024 kuni kogu põhivõlgnevuse tasumiseni; 4) kostja kohustub tasuma maksegraafikuga kokkulepitud summad hageja B2 Impact OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXX, makse selgitusse märkida: kompromiss 2-24-18089, X ja viitenumber: xxxxxxxxx; 5) võimaluse tekkimisel kostja kohustub suurendama igakuiseid makseid; 6) juhul kui kostja ei täida nõuetekohaselt käesoleva kompromisslepingu punktis 2 märgitud kohustusi, on hagejal õigus koheselt ja ilma kostjale täiendavat tähtaega andmata pöörduda kohtutäituri poole kompromissi punktis 2 kajastatud ja kostja poolt tasumata summade (ka nende, kus maksetähtaeg pole veel saabunud) sissenõudmiseks täies ulatuses; 7) käesolevas kompromisslepingus nimetamata poolte kohtukulud ja kohtuvälised kulud jäävad poolte endi kanda; 8) pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning kompromissi ei ole tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooltele on teada kõik kompromissi sõlmimise asjaolud ja tingimused; 9) pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise materiaal- ja menetlusõiguslikest tagajärgedest; 10) pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457); 11) lühendada käesolevas tsiviilasjas määruskaebuse esitamise tähtaega 1 kalendripäevani määruse pooltele kättetoimetamisest alates; 12) tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS § 431 lg 1. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks
tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Pooled soovivad lühendada kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega. Poolte taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 661 lg-le 4. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja palub kohtul tagastada pool tsiviilasjas tasutud riigilõivust. Hageja on käesolevas asjas 28.11.2024 tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel summas 1400 eurot. Kohus leiab, et hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada ning hagejale tuleb tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 700 eurot hageja B2 Impact OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXX, makse selgitusse märkida: riigilõivu tagastus 2-24-18089, kompromiss ja viitenumber: xxxxxxxx.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.