lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-10-10250/120

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 11.09.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-10-10250/120
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
11.09.2013
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1205
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-10-10250/31Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja15.06.20111-10-10250/70Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium16.12.20111-10-10250/111Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja23.08.20131-10-10250/135Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja10.10.2013

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-24-14365/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja10.12.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-10-10250

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2013 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-10-10250

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 23. augusti 2013 määrus O.M-i (O.M) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu O.M-i kaitsja advokaat Aleksei Forstimani määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu 23. augusti 2013 määrus muutmata ning vandeadvokaadi abi Aleksei Forstimani määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1.Viru Vangla esitas 19.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
2.Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusega tunnistati O.M süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 4,7,8 ja 209 lg 2 p 1,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1 alusel 2 aastase vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.12.2004 otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat 14 päeva) ja mõisteti liitkaristuseks 5 aastat ja 14 päeva vangistust. Karistuse algus 10.03.2010 ja lõpp 24.03.2015.
2.Viru Maakohtu 23.08.2013 määrusega jäeti O.M talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3.Viru Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri seisukohta, leidis, et O.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik ja ebaotstarbekas. Maakohtu põhjendused olid järgnevad. 3.1 O.M-i on 11 korda kriminaalkorras karistatud. Reaalset vanglakaristust kannab neljandat korda. Enamus tema poolt toime pandud kuritegudest on varavastased, kuid O.M-i on karistatud ka vägivallakuritegude, sõltuvusainete tarvitamise eest vanglates ja prostitutsiooni vahendamise eest. Varasemalt on O.M 2008. a ennetähtaegselt vabastatud ja ta on olnud kriminaalhooldusel, kuid kandmata karistuse osa pöörati täitmisele, kuna katseajal pani toime uue kuriteo, mille eest kannabki praegu liitkaristust 5 aastat 14 päeva. 3.2 Enne vangistust tarvitas O.M narkootikume ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Peale seda kuuluvad O.M-i sõprusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kes võivad avaldada isikule negatiivset mõju. 3.3 Maakohus on arvamusel, et eksisteerib suur tõenäosus, et O.M paneb vabaduses toime uue kuriteo ja tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei tekkinud veendumust, et vabaduses hakkab O.M seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. 3.4 Maakohus arvestas O.M-i terviseseisundit, kuid ei leidnud, et nimetatud asjaolu omab olulist rolli uute kuritegude toimepanemise riski hindamisel. O.M on küll liikumispuue, mis on tingitud kroonilisest haigusest ning mis raskendab aktiivset liikumist nõudvate kuritegude toimepanemist, kuid ei välista liikumist mittenõudvate kuritegude toimepanemist tulevikus. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
4.Maakohtu määrusele esitas kaebuse O.M-i kaitsja A. Forstiman, kes palub tühistada maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega rahuldada määruskaebus ja vabastada O.M vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja põhistab määruskaebust järgnevalt: 4.1 Määruskaebuses leitakse, et maakohus jättis arvestamata Viru Vangla poolt koostatud iseloomustuse, kus leitakse, et O.M tuleks ennetähtaegselt vanglast vabastada. O.M on täitnud vanglas individuaalse täitmiskava ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 4.2 Kaitsja on seisukohal, et maakohus on teinud alusetu järelduse, et mõistetud vangistusest ei ole O.M enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Kohus on liialt võtnud arvesse O.M-i käitumist enne vangistuse kandmist ning jätnud tähelepanuta teda iseloomustavad positiivsed asjaolud: hea käitumine vanglas; vabaduses töökoha ja elukoha olemasolu; positiivsed ja realistlikud plaanid edasise elu suhtes. 4.3 Määruskaebuse kohaselt on maakohus ebapiisavalt hinnanud O.M-i tervislikku olukorda puudutavat. Raske haiguse tõttu on vanglas viibimine süüdimõistetu jaoks eriti raske ja seotud -2-

kehaliste kannatustega. Tulenevalt tervise olulisest halvenemisest soovib O.M muuta enda eluviisi ning on motiveeritud hoiduma kuritegude toimepanemisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab samuti, et O.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma seisukohti piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Seega ei pea kolleegium vajalikuks neid tervikuna korrata ja märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. 5.1 Ringkonnakohus on seisukohal, et O.M-i kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja O.M-i tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta O.M enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude arvule ja raskusele, on põhjendatud. Ringkonnakohus leiab samuti, et O.M, kelle elu on koosnenud järjepidevast kuritegude toimepanemisest ning kes on toime pannud kuriteo ka katseajal, võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud. Ringkonnakohtul puudub alus kahtluse alla seada seda, et maakohus arvestas O.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse otsustamisel tema käitumist tervikuna ning võttis arvesse kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, sealhulgas ka tema isikut positiivselt iseloomustavaid ja tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks valmisolekut põhistavaid asjaolusid. 5.3 Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et O.M on vanglas tegelenud individuaalse täitmiskava täitmisega, mis näitab isiku soovi aktiivselt tegeleda enda probleemidega. Samuti seda, et tal on vabaduses olemas elukoht, töökoht ning toetavad sõbrad. Eriti positiivseks peab ringkonnakohus O.M kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kuna vangistatu õiguspärane käitumine on tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise oluliseks eelduseks. Samas tuleb KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et O.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna O.M-i on korduvalt varem karistatud, siis on tal olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole O.M oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest täitnud. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. 5.4 Seoses O.M-i tervisliku seisundiga märgib kohtukolleegium järgmist. Tervislik seisund ei ole iseenesest isiku tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise aluseks, kui seda ei toeta muud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolud. Kohus, kaaludes KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid, peab jõudma veendumusele, et karistus on süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud. Kohus peab küll kaaluma ka tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine, kuid seda kogumis teiste asjaoludega. Ringkonnakohus märgib, et parandamatult rasket haigust põdeva isiku võib kohus karistuse kandmiselt vabastada KarS § 79 lg 1 alusel. KrMS § 425 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku -3-

komisjoni otsuse alusel KarS § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta. Seega on seadusandja ette näinud karistusest vabastamiseks tervisliku seisundi tõttu KarS §-s 76 lg 3 sätestatust erineva aluse. 5.5 Kolleegium juhib tähelepanu, et isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks peavad olema erandlikud põhjused ning reeglina kuulubki isikule määratud karistus ärakandmisele tervikuna. Käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid pole tuvastatud. Kaitsja poolt välja toodud positiivsed asjaolud ei kaalu üles O.M-i iseloomustavaid negatiivseid asjaolusid, milleks on eelkõige korduv kriminaalkorras karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi.

6.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et O.M tuleb jätta vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ja määruskaebus rahuldamata.

Mati Kartau

Paavo Randma

-4-

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.