3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 06.01.2025 kell 13.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 4020).
4.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,8 eurot ehk kokku koos käibemaksuga 1268,80 eurot.
12.Mõista võlgnikult R.R.lt usaldusisiku Svetlana Pilden kasuks usaldusisiku tasu summas 1268,80 eurot. Väljamaksed teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ, arveldusarve XXXXXXXXX SEB Pank AS-s.
13.Hüvitada usaldusisikule Svetlana Pildenile kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 644,16 eurot (käibemaksuga) riigi vahenditest. Hüvitatav summa kanda büroole mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ, arveldusarve XXXXXXXXX SEB Pank AS-s. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.R.R. (võlgnik) esitas 24.09.2024 (täiendatud 24.09.2024) kohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (dtl 1-14). Võlgnik soovib avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses.
2.Kohus võttis 03.10.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Svetlana Pildeni (dtl 23-26).
3.Usaldusisik esitas 04.11.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ning usaldusisiku aruande (dtl 27-87). Võlgniku vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgnikul realiseeritav vara puudub. Võlgnikul on II samba pensionifondi osakud, mille hetkeväärtus on 82,96 eurot. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 42 285,22 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja täitemenetluse kulud. Võlgniku igakuised sissetulekud ja igakuised kulud puuduvad, kuivõrd võlgnik viibib vanglas eelduslikult kuni 23.12.2029. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku poolt toime pandud kuriteod ja sellest tulenevad kahjunõuded, menetluskulud ning muud seotud kohustused, samuti võimatus teenida tulu oma kohustuste täitmiseks. Usaldusisik on seisukohal, et kui võlgnik jääb maksejõuetusavalduse juurde, tuleks sõltuvalt deposiidi tasumisest kas välja kuulutada võlgniku pankrot või lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning usaldusisik ei ole tuvastanud võimalusi vara tagasi võita või nõuda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine usaldusisiku hinnangul põhjendatud ei ole ning usaldusisik soovitab võlgnikul kaaluda avaldusest loobumist, kuna menetlus ei teeni võlgniku huve ning juhul, kui kohus keelduks võlgnikku kohustustest vabastamast, pikeneks vara- ja võlanimekirjas toodud nõuete aegumistähtaeg 10 aasta võrra. Usaldusisiku hinnangul peaks kohus pärast menetluse lõppu keelduma võlgniku vabastamisest vähemalt 84,60% tuvastatud kohustustest (35 776,45 eurot, mis hõlmavad kahjunõudeid ja menetluskulusid). Seejuures tugineb usaldusisik Riigikohtu määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 (p 10) ning 2 / 12
asjaoludele, et lisaks menetluskuludele mõisteti välja ja konfiskeeriti võlgnikult kriminaalasjas nr 1-21-8220 kuriteoga saadud tulu KarS § 83 lg 1 ja § 84 alusel summas 20 000 eurot ning vastava mõjutusvahendi kohaldamine muutuks sisutuks, kui võlgnikul oleks võimalus vabaneda antud mõjutusvahendist juba karistuse kandmise ajal. Lisaks märgib usaldusisik, et võlgnik ei ole esitanud andmeid tegevuste kohta, mis võimaldaks võlgnikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel selle otsimisega, mistõttu võib see asjaolu hiljem kujuneda ka võlgadest vabastamata jätmise aluseks.
4.Võlgniku 06.11.2024 (dtl 88), 08.11.2024 (dtl 91) ja 09.11.2024 (dtl 92-93) seisukohtades juhtis võlgnik tähelepanu vangistusseaduse (VangS) §-st 37 tulenevale kinnipeetava töökohustusele. Võlgnik selgitas, et talle oli varasemalt tagatud majandustöödel osalemine, kus palk oli 0,75 eurot tunnis, millest 20% paigutati vabanemisfondi ja 50% nõuete rahuldamiseks. Võlgnik selgitas, et omandas vangistuses viibides ka tõstukijuhi load ja õpib hetkel keevitajaks ning loob esimest korda elus olukorda, kus oskab ametit ja vabanedes oleks võimalik leida tööturult töö. Võlgnik loodab 2025 suvel asuda vanglas Riigi Kinnisvara AS-i heaks tööle keevitajana igakuise töötasuga kuni 400 eurot ning võimalusel teha lisatööd tõstukijuhina. Võlgnik avaldas, et saaks usaldusisikule igakuiselt loovutada raha, mida tuttavad igakuiselt tema arvele kannavad. Võlgnik hindas igakuiselt oma kontole laekuvaks summaks 200-400 eurot.
5.Usaldusisik täiendas 12.11.2024 vastuseks kohtunõudele usaldusisiku aruannet võlgniku vastu esitatud nõuete aegumistähtaegade osas (dtl 96-124). Võlgnik on viibinud vangistuses alates 2009. aastast kuni maksejõuetusmenetluse algatamiseni kokku 10 aastat ja 56 päeva. Alust aegumise kohaldamiseks on Aktiva Finance Group OÜ ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE nõuete puhul. Kahju hüvitamise nõuete orienteeruvad aegumistähtajad on 2032, 2035, 2036 ning ülejäänud nõuete aegumistähtaeg oli või on peatunud seoses varasemate vangistuste ja praeguse vangistusega.
6.Kohtute infosüsteemist nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohtu 15.12.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20356 võlgnik muu hulgas süüdi mõistetud kelmuse, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, toimepanemises. Võlgnikule etteheidetud tegu seisnes lühidalt selles, et võlgnik viis 06.08.2009 kannatanu poja varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et võlgnik küsis kannatanu pojalt proovisõidu tegemiseks rollerit, mille istme all oli ka mitmesugune vara, lubades rolleri koheselt pärast proovisõitu tagastada, ent jättes selle tegemata. Lisaks võlgniku karistamisele vangistusega (konkreetse süüteo eest 1 aasta) mõisteti võlgnikult välja 36 550 Eesti krooni (s.o. ligi 2336 eurot) kannatanu kasuks ning kohustati võlgnikku käitumiskontrolli ajal nimetatud kahju heastama hiljemalt 01.12.2011.
7.Kohtute infosüsteemist nähtuva teabe kohaselt on Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10250 võlgnik muu hulgas süüdi mõistetud kelmuse, s.o. varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, omastamise ja vargusi grupis koos teise isikuga, s.o. KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, toimepanemises. Võlgnikule etteheidetud tegu seisnes lühidalt selles, et võlgnik ja teine süüdistatav viisid 26.02.2010 kannatanu varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et tekitasid kannatanus, kes osutas neile taksoteenust, ebaõige ettekujutuse, et nad on võimelised tasuma ja tasuvad sihtpunkti jõudmisel kasutatava taksoteenuse eest, kuigi nad selleks võimelised ei olnud, seda teha ei kavatsenud ja seda ka ei teinud. Lisaks võlgniku karistamisele vangistusega (konkreetse süüteo eest 1 aasta ja 3 kuud) 3 / 12
mõisteti võlgnikult ja teiselt süüdimõistetult solidaarselt välja 71,74 eurot vastava kuriteo läbi kannatanud isiku kasuks.
8.Usaldusisiku esitatud võlgniku vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt ei ole võlgnik riigile hüvitanud kriminaalasjade nr 1-09-20356 ja 1-10-10250 menetluskulusid. Usaldusisiku esitatud võlgniku vara- ja võlanimekirjast ei selgu, kas võlgnik on täitnud võlgniku toimepandud kelmuste läbi kannatanud isikute poolt esitatud tsiviilhagide alusel võlgnikult väljamõistetud rahasummade tasumise kohustuse.
9.Kohus palus 21.11.2024 kohtunõudes (dtl 127-128) usaldusisikul täpsustada, kas võlgnik on täitnud võlgniku toimepandud kelmuste läbi kannatanud isikute poolt esitatud tsiviilhagide alusel võlgnikult väljamõistetud rahasummade tasumise kohustuse.
10.27.11.2024 vastuses kohtunõudele (dtl 129-130) teatas usaldusisik, et usaldusisikul puuduvad kindlad andmed võlgniku poolt kahju hüvitamise kohta. Kohtu viidatud kohtulahendite alusel algatatud, ent lõpetamata täitemenetlused puudutavad üksnes menetluskulusid, mis võib viidata sellele, et kahju hüvitamise nõuded ei olnud täitmisele pööratud. Kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et üks kannatanutest on surnud. Teine kannatanu on usaldusisiku kahju hüvitamise kohta tehtud päringule vastanud, et ei mõista, miks temaga ühendust võeti, kuna tal puudub igasugune seos võlgnikuga.
11.Kohus andis 27.11.2024 kohtunõudes (dtl 131-133) võlausaldajatele võimaluse esitada vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele.
12.Võlausaldaja aktsiaselts PlusPlus Capital vastuse (dtl 166-171) kohaselt omab võlausaldaja kohtuotsusest 2-16-115356 ja 2-16-115458 tulenevaid nõudeid võlgniku summades 4245,06 eurot ja 621,38 eurot vastu. Võlausaldaja leiab, et võlgniku suhtes ei ole kohustustest vabastamise menetluseks alust. Tulenevalt võlgniku elustiilist, karistuste liikidest ja olukorrast, et võlgnik viibib vangis ning on süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve, ei vääri võlgnik kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist. Kohustustest vabastamise menetluse algatamises ei oleks antud juhtumi puhul tulemit, sest võlgnik ei saaks vangis viibides täita ühtki vabastamise menetluse aluseks olevat eeldust. Võlgnikul puudub võimalus mõistliku tulu teenimiseks ja selle arvelt oma võlgnevuste vähendamiseks. Võlgnik on ennast ise sellisesse olukorda pannud süülise käitumisega ning võlgniku suhtes menetluse algatamine oleks põhjendamatu.
13.Ülejäänud võlausaldajad ei ole vastuväiteid võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud.
14.Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
15.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43). 4 / 12
16.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
17.Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda (PankrS § 29 lg 1). Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse (FIMS § 45 lg 2).
18.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik on maksejõuetu, ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest (dtl 27-87) nähtub, et võlgnikul realiseeritav vara puudub, kuid teadaolevaid kohustusi on 42 285,22 eurot, millele võivad lisanduda viivised ja täitemenetluse kulud.
19.Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest ühtlasi, et võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, mistõttu esineb alus lõpetada menetlus määrusega pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
20.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning kohus otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
21.Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).
22.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1). Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine
23.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
24.Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).
25.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alustel, sealhulgas kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 217 2, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises (p 1), ning kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine (p 4).
26.Riigikohtu Tsiviilkolleegium on leidnud, et PankrS (vana redaktsiooni) § 171 lg 2 p 1 järgi on süüdi mõistetud isikuks nii isik, kelle kohta on registris kanne tema karistatuse kohta, kui ka isik, kelle kohta on sellekohased andmed registrist kustutatud ja üle kantud arhiivi (RKTKm, 5 / 12
05.06.2013, 3-2-1-60-13, p 10). Ka FIMS § 45 lg 3 p 1 kasutab PankrS (enne 01.07.2022 kehtinud redaktsioon) § 171 lg 2 p-ga 1 analoogset sõnastust „süüdi mõistetud“, mitte „karistatud“. Seetõttu tuleb kohtu hinnangul ka FIMS § 45 lg 3 p 1 kontekstis kaalutlusõiguse teostamisel arvesse võtta nii võlgniku kehtivaid kui ka arhiivi kantud karistusi.
27.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik kahel korral süüdi mõistetud kelmuses - Harju Maakohtu 15.12.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-20356 KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja Harju Maakohtu 15.06.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10250 KarS § 209 lg 2 p 1 ja 3 järgi (vt punktid 6 ja 7 ülal). Esimesel juhul seisnes võlgnikule etteheidetud tegu lühidalt selles, et võlgnik viis 06.08.2009 kannatanu poja varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et võlgnik küsis kannatanu pojalt proovisõidu tegemiseks rollerit, mille istme all oli ka mitmesugune vara, lubades rolleri koheselt pärast proovisõitu tagastada, ent jättes selle tegemata. Teisel juhul seisnes võlgnikule etteheidetud tegu lühidalt selles, et võlgnik ja teine süüdistatav viisid 26.02.2010 kannatanu varalise kasu saamise eesmärgil eksiteele sellega, et tekitasid kannatanus, kes osutas neile taksoteenust, ebaõige ettekujutuse, et nad on võimelised tasuma ja tasuvad sihtpunkti jõudmisel kasutatava taksoteenuse eest, kuigi nad selleks võimelised ei olnud, seda teha ei kavatsenud ja seda ka ei teinud.
28.Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest (dtl 27-87) nähtuvalt ei ole võlgnik riigile hüvitanud eelviidatud kriminaalasjade menetluskulusid. Usaldusisiku 27.11.2024 teatest (dtl 129-130) nähtuvalt puuduvad kindlad andmed eelviidatud kriminaalasjades kelmuste läbi kannatanud isikutele kahju hüvitamise kohta. Algatatud, ent lõpetamata täitemenetlused puudutavad üksnes menetluskulusid, mis võib viidata sellele, et kahju hüvitamise nõuded ei olnud täitmisele pööratud. Kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et üks kannatanutest on surnud. Teine kannatanu on usaldusisiku kahju hüvitamise kohta tehtud päringule vastanud, et ei mõista, miks temaga ühendust võeti, kuna tal puudub igasugune seos võlgnikuga.
29.Kohtu hinnangul ei anna asjaolu, et võlgnik on kahel korral süüdi mõistetud kelmuses, antud juhul siiski alust jätta kohustustest vabastamise menetlust FIMS § 45 lg 3 p 1 alusel algatamata.
30.Kohus arvestab seejuures võlgnikule kummalgi juhul etteheidetud tegude tehiolude ja kelmuste läbi kannatanutele põhjustatud kahju iseloomu ja suurusega (vt punktid 6 ja 7 ülal), mis kohtu hinnangul ei anna kummalgi juhul tunnistust sedavõrd suurest ja sellise iseloomuga süüst, mis peaks võlgniku ülejäänud eluks välistama temal lasuvatest kohustustest vabanemise võimaluse ehk uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks.
31.Kui vastavate kelmuste läbi kannatanud isikutele on neile põhjustatud kahju ligi 15 aastat hiljem ikka veel hüvitamata, siis on see kahtlemata kahetsusväärne. Siiski ei peaks see kohtu hinnangul antud juhul välistama võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et vastavate kelmuste läbi kanntanud isikud ei ole usaldusisiku hinnangul oma nõudeid seni täitmisele pööranud (dtl 129-130). Ühtlasi arvestab kohus asjaoluga, et kriminaalasjas nr 1-10-10250 tehtud lahend ei sisaldanud kelmuse läbi kannatanud isiku muid isikuandmeid peale nime (vt punkt 6 ülal), mistõttu võis vastava tsiviilhagi alusel võlgnikult välja mõistetud raha maksmise kohustuse summas 71,74 eurot vabatahtlik täitmine olla raskendatud kohtulahendi resolutsiooni ebaselguse tõttu. Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kui kriminaalasjas nr 1-09-20356 kelmuses kannatanud isiku tsiviilhagi alusel võlgnikult välja mõistetud raha maksmise kohustus ligikaudses summas 2336 eurot on veel täitmata, siis võlgnikul ei oleks kohustustest vabastamise menetluse tulemusel võimalik sellest kohustusest vabaneda, kuivõrd olemuslikult on tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustusega, mis FIMS § 50 lg 2 kohaselt võlgniku kohustustest 6 / 12
vabastamisega ei lõpe. Ka arvestab kohus asjaoluga, et võlgniku pankroti väljakuulutamisel oleks vastavate kelmuste läbi kannatanutel (surnud kannatanu puhul tema pärijatel, kellele õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõue kui varaline nõue on pärimisseaduse § 2 ja § 4 lg 1 alusel üle läinud) soovi korral senisega võrreldes pikem aeg võlgnikult kahjuhüvitiste nõudmiseks, kuivõrd kui pankrotimenetluses vastavad nõuded tunnustatakse, siis TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates.
32.Kohtu hinnangul ei ole FIMS § 45 lg 3 p 1 kontekstis põhjendatud eristada riigi menetluskulude nõudeid lähtuvalt sellest, missuguse kuriteo menetlemisel vastavad menetluskulud on tekkinud, ning pidada seeläbi teatud kuritegude menetlemisega seotud menetluskulude nõuete rahuldamata jätmist mistahes teiste menetluskulude nõuete rahuldamata jätmisega võrreldes võlgnikule rohkem etteheidetavaks.
33.Kohus arvestab ka asjaoluga, et võlgnik oli vastavate tegude toimepanemise ajal üksnes 21aastane.
34.Samuti arvestab kohus asjaoluga, et võlgnikule on kummagi teo eest mõistetud karistuseks vangistus, mille võlgnik on ära kandnud (vt punktid 6 ja 7 ülal).
35.Ühtlasi arvestab kohus asjaoluga, et ükski võlausaldaja peale aktsiaseltsi PlusPlus Capital ei esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamisele FIMS § 45 lg-l 3 põhinevaid vastuväiteid (dtl 166-171).
36.Kohtu hinnangul ei ole alust jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata ka FIMS § 45 lg 3 p 4 alusel.
37.Võlausaldaja aktsiaselts PlusPlus Capital on oma vastuväites kohustustest vabastamise menetluse algatamisele (dtl 166-171) leidnud, et tulenevalt võlgniku elustiilist, karistuste liikidest ja sellest, et võlgnik viibib vangis ning on süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve, ei vääri võlgnik kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist.
38.Võlgniku sattumist kinnipidamisasutusse ei saa pidada tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamiseks, mis FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata (TlnRnKm 28.03.2024, 2-23-14664/7, 14; TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119/7, p 12.3). Seetõttu ei esine antud juhul ka FIMS § 45 lg 3 ps 4 sätestatud alust jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata.
39.Kohtule ei ole teada ka mistahes muid FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis võiksid välistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
40.Kohus ei nõustu usaldusisiku hinnanguga, et kohus peaks kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral võlgniku kohustustest vabastamise otsustamisel keelduma võlgniku vabastamisest vähemalt 84,60% tuvastatud kohustuste ulatuses ehk 35 776,45 euro ulatuses, mis hõlmab kahjunõudeid ja menetluskulusid, sh kriminaaltulu konfiskeerimise asendamist 20 000 euro tasumise kohustusega.
41.Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest (dtl 27-87) nähtuvalt on võlgniku kohustuste struktuur alljärgnev (summadele võivad lisanduda viivised ja täitmiskulud):
41.1.kahjunõuded summas 879,91 eurot;
41.2.võlanõuded summas 6260,2 eurot;
41.3.trahvid summas 248,60; 7 / 12
41.4.menetluskulud summas 14 896,51 eurot;
41.5.kriminaalasjas süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud summa 20 000 eurot.
42.Lisaks eeltoodule on usaldusisik hiljem tuvastanud võlgniku suhtes kahe täiendava nõude potentsiaalse esinemise seoses kriminaalasjade nr 1-09-20356 ja 1-10-10250 raames kelmustes kannatanud isikute poolt esitatud tsiviilhagide rahuldamisega (vt punktid 6 ja 7 ülal, dtl 129130). Kohtu hinnangul on neist esimese puhul tegemist õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudega summas ca 2336 eurot ja teise puhul lepingulise tasu maksmise või kahju hüvitamise nõudega summas 71,74 eurot.
43.FIMS § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustus. Seetõttu võib edasises menetluses olla välistatud võlgniku kohustustest vabastamine üksnes temal lasuvatest õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustest summas 879,91 kuni 3215,91 eurot, mis moodustab võlgniku kohustuste kogusummast marginaalse osa (2,1-7,2%). 44. FIMS § 44, § 45 lg-s 3 ja § 50 lg-s 2 sätestatut silmas pidades ei ole kohtu hinnangul alust asuda seisukohale, et võlgniku kohustustest vabastamisega ei lõpeks karistusseadustiku (KarS) § 831 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa väljamõistmise nõuded. Nimetatud nõuete puhul on tegemist võlgnikult kuriteoga saadud tulu äravõtmisega, mitte kahju hüvitamisega, kuivõrd esineb süüteo toimepanemisega kaasnev suurenemine süüteo toimepanija varalises sfääris, ent puudub isikustatav kannatanu, kellele oleks kahju tekkinud. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik käsitleda kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa tasumise kohustust tsiviilõiguslikus mõttes õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustustena. Kui seadusandja eesmärgiks oli välistada eraõiguslike vahenditega ehk kohustustest vabastamise menetlusega karistusliku iseloomuga mõjutusvahendite kehtivusse sekkumine, pidanuks seadusandja selle füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses, näiteks FIMS §-s 44, § 45 lg-s 3 või § 50 lg-s 2, selgelt ka sätestama. Olukorras, kus seadusandja seda teinud ei ole, puudub kohtu hinnangul hetkel õiguslik alus asuda kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele vastava summa tasumise kohustustest vabanemise võimalikkuse osas teistsugusele seisukohale.
45.Riigikohtu senistest seisukohtadest johtub, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (RKTKm 23.09.2015, 3-2-1-92-15, p 10). Riigikohus nõustus ringkonnakohtuga, et kuna võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõue aegub TsÜS § 157 lg 3 alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, ei täidaks kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. 46. Kohtu hinnangul on usaldusisikul jäänud tähelepanuta asjaolu, et eelviidatud Riigikohtu seisukohtadest nähtuvalt omab selle hindamisel, kas kohustustest vabastamise menetlus täidaks oma eesmärki, määravat tähtsust see, kas võlgniku kohustused aeguksid enne või pärast võlgniku vangistuse lõppemist.
47.Kui võlgniku vastu esitatud nõuded aeguksid enne võlgniku vangistuse lõppemist (millised olid ka eelviidatud Riigikohtu lahendi esemeks olnud juhtumi asjaolud), et täidaks kohustustest vabastamise menetlus tõepoolest eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, sest see võimalus saabuks võlgniku jaoks vangistusest vabanemisega niikuinii (kui 8 / 12
vangistusest vabanemise hetkeks on nõuded aegunud, saab võlgnik keelduda oma kohustuste täitmisest). Kui võlgniku vastu esitatud nõuded aeguvad aga pärast võlgniku vangistuse lõppemist, siis täidaks kohustustest vabastamise menetlus eesmärki luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu, sest võlgnikul ei oleks ilma kohustustest vabastamise menetlust läbimata vangistusest vabanemisel võimalik uut majanduslikku elu alustada, sest temal lasuvad kohustused oleksid endiselt aegumata ja võlgnik peaks neid täitma. Teisisõnu – niisugusel juhul kohustustest vabastamise menetlus võimaldaks võlgnikul alustada uut majanduslikku elu ja vabaneda oma kohustustest kiiremini.
48.Viidatud Riigikohtu lahendist ei johtu, et pikaaegses vangistuses võlgnikke ei saaks või ei peaks põhimõtteliselt või üleüldse vabastama kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud. Vastupidi, Riigikohus on jätnud muutmata ringkonnakohtu määruse muu hulgas osas, milles ringkonnakohus leidis, et PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei ole kriminaalkohtumenetluse kuludest vabanemine pankrotiseadusega välistatud. Arvestades, et FIMS § 50 lg 2 on oma sisult analoogne PankrS § 176 lg-ga 2, kehtib eeltoodu ka FIMS § 50 lg 2 kontekstis.
49.Usaldusisiku aruande täpsustusest (dtl 96-124) nähtuvalt on hetkel alust aegumise kohaldamiseks võlanõuetest Aktiva Finance Group OÜ ja Compensa Life Vienna Insurance Group SE nõuete puhul. Kahju hüvitamise nõuete orienteeruvad aegumistähtajad on hetkel 2032, 2035, 2036. Ülejäänud nõuete aegumistähtajad on hetkel peatunud seoses varasemate vangistuste ja praeguse vangistusega.
50.TsÜS § 157 lg 3 kohaselt on pankrotimenetluses tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg kümme aastat pankrotimenetluse lõppemisest arvates. Seega aeguksid pankrotimenetluses tunnustatud, kuid täitmata nõuded eelduslikult mitte varem, kui 2035. aastal.
51.Antud juhul ei aeguks seega ülekaalukas osa usaldusisiku aruandes tuvastatud võlgniku kohustustest enne võlgniku vangistusest vabanemist, mis leiab eelduslikult aset 23.12.2029 (dtl 27-87). Seetõttu ei anna ka eelviidatud Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohad alust jätta võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust algatamata.
52.Kohus nõustub usaldusisikuga selles, et võlgniku võimalus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellise tegevuse puudumisel selle otsimisega on vangistuses viibides piiratud ning ei saa välistada, et see võib kohustustest vabastamise menetluses osutuda probleemiks ning võlgniku süülise rikkumise korral hilisema kohustustest vabastamise takistuseks.
53.Usaldusisik on juhtinud võlgniku tähelepanu asjaolule, et kui kohus jätab võlgniku kohustustest vabastamata, on TsÜS § 157 lg 3 alusel pankrotimenetluses tunnustatud nõuete täitmise aegumistähtajad sellegipoolest pikenenud 10 aastale pankrotimenetluse lõppemisest arvestades (dtl 33). Võlgnik on sellele vaatamata jäänud oma avalduse juurde (dtl 88, 91-93). 54. Võlgnik selgitas oma seisukohtades (dtl 88, 91-93), et talle oli varasemalt tagatud majandustöödel osalemine, kus palk oli 0,75 eurot tunnis, millest 20% paigutati vabanemisfondi ja 50% nõuete rahuldamiseks. Võlgnik omandas vangistuses viibides tõstukijuhi load ja õpib hetkel keevitajaks. Võlgnik loodab 2025. a. suvel asuda vanglas Riigi Kinnisvara AS-i heaks tööle keevitajana igakuise töötasuga kuni 400 eurot ning võimalusel teha lisatööd tõstukijuhina. Võlgniku hinnangul saaks ta usaldusisikule igakuiselt loovutada ka raha, mida tuttavad tema arvele kannavad. Võlgnik hindas igakuiselt oma kontole laekuvaks summaks 200-400 eurot. 55. Vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 1 kohaselt kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg 2 kohaselt kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse 9 / 12
kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses isikuarvele kantavast summast, hoiustatakse ka need summad vastavalt täies ulatuses või ülejäänud osa ulatuses vabanemistoetusena. VangS § 44 lg 3 kohaselt vabanemistoetust hoiustatakse kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni. VangS § 44 lg 4 kohaselt kinnipeetava soovil võib vabanemistoetust hoiustada VangS § 44 lg-s 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale, kanda tema arvelduskontole pangas või kasutada muul eesmärgil, mis pole vastuolus seadusega või ei ohusta vangla julgeolekut. Kinnipeetaval ei ole õigust nõuda vabanemisfondi kantud summa tagasikandmist oma vanglasisesele isikuarvele.
56.Ringkonnakohtu praktikast johtub, et seda korda ei ole vanglal õigust jätta täitmata ainuüksi seetõttu, et pankrotiseaduses puudub täitemenetluse seadustiku §-ga 31 sarnane eriregulatsioon (mille kohaselt vangla kannab kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud, ning kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt VangS §-le 44). VangS §44 lg 2 ei tee erisusi kohustustest vabastamise menetluse osas. VangS § 44 lg 2 mõttes on rahalisteks nõueteks igasugused kinnipeetava vastu olevad tunnustatud rahalised nõuded, sealhulgas pankrotimenetluses kinnitatud jaotusettepanekust nähtuvad nõuded. Vangla on vangistuse täideviimise ajal kohustatud järgima nende osas VangS § 44 lg-s 2 sätestatut. Alles vabaduses viibides on võimalik kohaldada PankrS § 173 lg-tes 3-5 sätestatud võlgniku sissetulekutega toimimise korda ilma VangS § 44 lg-st 2 tulenevate piiranguteta (vt TlnRnKo 28.11.2016, 315529/52, p 27). Arvestades, et FIMS § 47 lg-d 3-5 on analoogsed PankrS (enne 01.07.2022 kehtinud redaktsiooni) § 173 lg-tes 3-5 sätestatuga, kehtib eeltoodu kohtu hinnangul ka FIMS § 47 lg-te 35 kontekstis.
57.Võlgniku lootus teenida töötasu kuni 400 eurot kuus on hetkel üksnes hüpoteetiline ega pruugi realiseeruda. Võlgniku tuttavatelt võlgnikule väidetavalt igakuiselt laekuvate ülekannete jätkumine on samuti üksnes hüpoteetiline ning igal juhul ei vabastaks sellise tulu laekumine ja loovutamine võlgnikku kohustusest tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või selle otsimisega.
58.Samas juhul, kui võlgniku lootused oma tulevase töötamise, töötasu ja muude laekumiste osas peaksid realiseeruma, võiks usaldusisikul olla kohustustest vabastamise menetluse eeldatava kestuse jooksul võimalik VangS § 44 lg 2 alusel võlausaldajate nõuete rahuldamiseks kasutada 100-200 eurot kuus ehk kokku 3600-7200 eurot.Kohus ei saa käesolevas menetlusetapis teha järeldust selle kohta, kas võlgnik rikub süüliselt oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega (vt ka RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 10). Seetõttu tuleks kohtu hinnangul võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada ning anda võlgnikule võimalus püüda FIMS §-st 47 tulenevaid kohustusi täita.
60.Eeltoodud kaalutlustel algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
61.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
10 / 12
62.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
63.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
64.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
65.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
66.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
67.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (PankrS § 23 lg 3).
68.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks kaheksa tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot, millele lisandub käibemaks, mahub kehtestatud piirmääradesse ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
69.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1040 eurot, koos käibemaksuga 1268,80 eurot.
70.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
71.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 820 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi 11 / 12
vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 528 eurot, koos käibemaksuga 644,16 eurot (alustatud pooltunde 16 x 33).
72.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.
73.Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ, arveldusarve XXXXXXXXX SEB Pank AS-s (FIMS § 54 lg 9).
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
74.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga. 75. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): • • • •
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
76.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3, FIMS § 47 lg 3).
77.Võlgniku vanglas vangistuse kandmise ajal kohaldub võlgniku töötasule ja muudele võlgnikule laekuvatele summadele ning nende arvel rahaliste nõuete täitmisele VangS §-s 44 sätestatud erikord. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik
12 / 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.