Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Pärnu

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 02.07.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 15.10.2012.a kohtuotsusega tunnistati J.V süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel 2-aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 02.07.2012.a ja lõpp on 02.07.2014.a. J.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et J.V on kriminaalkorras karistatud kolmandat korda. Kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Pärast vabanemist asub elama XXX ning isikule on garanteeritud töökoht IS OÜ-s. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

J.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et suhted perekonnaliikmetega on head ja toetavad, suhted teiste isikutega on samuti head. Lähedased on käinud vanglas temaga kokkusaamistel, kuid peamiselt suheldakse telefoni teel. J.V on ennetähtaegsel vabanemisel olemas muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik. J.V asub elama aadressil XXX, elukoha üldine seisukord võimaldab elektroonilise valveseadmete paigaldamist. Vanglast vabanemisel asub J.V ametlikult tööle IS OÜ-s. J.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. J.V on kriminaalkorras karistatud 3-korral. Praegu kannab karistust röövimise eest, kuritegude vägivaldsuse aste on suurenenud. J.V ei ole vanglas suutnud distsiplineeritult käituda, tal on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitavad isiku negatiivset hoiakut vangla sisekorra suhtes ning samuti seda, et tal on raskusi allumisega ettenähtud korrale ja nõudmistele. Kaheldav on seega ka kriminaalhoolduse nõuete täitmine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vabanedes J.V on olemas töökoht ja elukoht, kuid need olid olemas tal ka enne vanglasse sattumist ning ei takistanud kuritegude toimepanemist. Alkoholisõltuvusprobleemi tõttu on uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kaitsja taotleb kohtuistungil J.V vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks, isik on nõus tegelema alkoholiprobleemiga. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kokku 3-l korral kriminaalkorras karistatud - käesolevat vanglakaristust kannab röövimise eest, millele on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus vägivallateo eest. Kuigi varasemad karistused ning 3 distsiplinaarkaristust näitavad pigem J.V senist suutmatust alluda kehtivatele reeglitele, arvestab kohus, et J.V on noor isik ning vanglakaristust kannab ta esmakordselt. Võib eeldada, et J.V kui noore isiku käitumine ei ole lõplikult välja kujunenud ning pärast vanglas viibimist on ta aru saanud, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Arvestades vangla iseloomustuses märgitut, et kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine, peab kohus oluliseks ka J.V tahet alkoholiprobleemist vabanemiseks, avaldades kohtuistungil soovi pöörduda ka vastavale ravile. J.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase katseajaga ühes elektrooniline valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.V-le võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on S.

J.V olemas ka kindel elu- ja töökoht, samuti muutusi toetav elukeskkond ja tugivõrgustik ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.V, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa J.V edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Samuti on igati positiivne vangla iseloomustuses märgitu, mille kohaselt peab J.V oluliseks ka hariduse omandamist ning on motiveeritud õppima. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.