Kohtulahend

piirkondades. Peale seda A.U üheskoos R.P-ga nõudis kannatanult sularaha, kasutas kannatanu suhtes füüsilist jõudu ning täpsemalt hoidis tema kinni liikumise ajal kannatanu jope kraest, R.P hoidis samal ajal kannatanut kinni jope varrukast ning sellisel moel liikusid üheskoos kannatanuga Vilde tee 53 asuva maja eest Vilde tee 75 Kännu Kuke kompleksis asuva Swedbank sularahaautomaadi juurde, kus R.P ja A.U koos tõmbasid kannatanu peale pangakaardi ja pinkoodi sisestamist sularahaautomaadi juurest minema ja A.U võttis kannatanu arvelt välja sularaha 300 EUXX Antud teoga tekitas R.P kannatanule varalist kahju, füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ninaluude killulise nihkumisega murru, parema silmakoopa alumise seina nihkumiseta murru, põrutushaava ninaseljal, nahaalused verevalumid ja tugeva turse põsel, verevalumid mõlema silma sidekestal, nahaalused verevalumid rinnal ja vasakul õlavarrel ning näo ja miimika asümmeetria. Kirjeldatud kuriteo toimepanemise käigus lõhuti kannatanule kuuluv jope RG maksumusega 80 EUR. Seega R.P , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, so KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.U süüdistatakse selles, et tema, 31.01.2013.a kella 03.00 paiku, isikute grupis koos R.P-ga Tallinnas, Vilde tee 53 asuva maja ees, tungis kannatanule kuuluvate esemete ja raha omastamise eesmärgil kallale XXXning kumbki lõi kannatanut vähemalt kahel korral rusikaga näo- ja peapiirkonda, millest kannatanu tundis füüsilist valu näo- ja peapiirkonnas ning sai tervisekahjustusi näopiirkonda ja kukkus pikali maha. Seejärel peksis R.P koos A.U-ga maas lamavat kannatanut jalgadega vähemalt kahekümnel korral pea-, näo-, õlgade-, kaela- ja kehapiirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu nimetatud piirkondades ja tervisekahjustusi näopiirkonda ning samal ajal ähvardas tapmisega ja nõudis sularaha ja esemete üleandmist, tõmbas kannatanult kaelast ära hõbeketi maksumusega 300 EUXX Keti tõmbamisega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kannatanu ei saanud hingata vähemalt mõne sekundi jooksul. Kannatanu soovides, et peksmine lõpetatakse ja kartes, et teda tapetakse, andis A.U kätte oma käe pealt terasest hõbedavärvi käeketi maksumusega 45 EUR ja R.P kätte OP Pankki deebet/krediitkaardi koos vale pin-koodiga, millega viimane üritas Tallinnas, Vilde tee 75 Kännu Kuke kompleksis asuvast Swedbank sularahaautomaadist välja võtta kannatanule kuuluva eelpool nimetatud pangakaardiga sularaha, mis ei õnnestunud. Samal ajal hoidis A.U kannatanut kinni ja surus kannatanu näoga vastu maad ning lõi jalaga vähemalt neljal korral näo- ja peapiirkonda, mille tulemusena tundis kannatanu valu nimetatud piirkondades. Peale seda A.U üheskoos R.P-ga nõudis kannatanult sularaha, kasutas kannatanu suhtes füüsilist jõudu ning täpsemalt hoidis tema kinni liikumise ajal kannatanu jope kraest, R.P hoidis samal ajal kannatanut kinni jope varrukast ning sellisel moel liikusid üheskoos kannatanuga Vilde tee 53 asuva maja eest Vilde tee 75 Kännu Kuke kompleksis asuva Swedbank sularahaautomaadi juurde, kus R.P ja A.U koos tõmbasid kannatanu peale pangakaardi ja pinkoodi sisestamist sularahaautomaadi juurest minema ja A.U võttis kannatanu arvelt välja sularaha 300 EUXX Antud teoga tekitas A.U kannatanule varalist kahju, füüsilist valu ja tervisekahjustusi - ninaluude killulise nihkumisega murru, parema silmakoopa alumise seina nihkumiseta murru, põrutushaava ninaseljal, nahaalused verevalumid ja tugeva turse põsel, verevalumid mõlema silma sidekestal, nahaalused verevalumid rinnal ja vasakul õlavarrel ning näo ja miimika asümmeetria. Kirjeldatud kuriteo toimepanemise käigus lõhuti kannatanule kuuluv jope RG maksumusega 80 EUR.

Seega A.U , võttes ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga ja isikute grupis, pani toime röövimise, so KarS § 200 lg 2 p 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav R.P oma süüd täielikult, taotles enda ülekuulamist ning kinnitas süüdistuses toodud asjoalusid. Ta seletas, et olles alkoholijoobes, lahkudes kasiinost hakkasid nad kannatanult, keda varem ei tundnud, raha nõudma, peksid kannatanut. Kahetseb. Tsiviilhagiga nõustub osaliselt. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav A.U oma süüd täielikult ja enda ülekuulamist ei taotlenud, avaldas kahetsust. Nõustub tsiviilhagi suurusega osaliselt. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga tõendab kannatanul esinevaid tervisekahjustusi. Nimelt kannatanu vasaku silma all on hematoom ja turse, parem silm kinni paistetanud, parema silma ümber hematoom, parem põsk turses, nina peal plaster, ninal marrastused, vasakul pool oimu piirkonnas kriimustused ja turse, kogu pea ulatuses marrastused, mõlemal põselmarrastused, otsaesise piirkonnas marrastused ja kriimustused, kaelaesisel muljumisjäljed ja marrastused, parema käe pöial turses ning väikesel näpul ja nuki piirkonnas marrastused. Kannatanu ninapiirkonnas 1,5 cm pikkune arm, ninajuur on kaldu vasakule poole, ei ole sirge /t lk 3-9; 57-61/ Kannatanu XXXütlused, skeemid, fotod tõendavad, kuidas süüdistatavad põhjustasid temale valu ja tervisekahjustusi ning nõudsid kannatanult vara ja hõivasid tema asju, ning samuti tekitatud kahju suurust. Enne kuriteo toimepanekut viibisid samad isikud temaga kasiinos. Nimelt istusid tema lauda 2 eesti keelt kõnelevat noormeest, kes tulid kasiinosse vahetult pärast teda. Kannatanu kirjeldab ka isikute välimust, mis võimaldab eristada süüdistatavaid kuriteo toimepanemisel. Täpselt on ta kirjeldanud ka seda, et ühel isikul olid hambad puseriti, midagi imelikku oli hammastega. Pärast kasiinost lahkumist nägi ta viidatud isikuid, nad tulid tema juurde ja küsisid tuld, mida ta hakkaski neile pakkuma, kuid selle asemel isikud hakkasid teda hoopis peksma, nõuti raha ja kõiki esemeid, ähvardati tapmisega ning peksimise ajal tõmmati kaelast hõbekett ning peksimise tulemusena andis ta neile käeketti, nõuti raha, aga kuna raha ei olnud, tapmise hirmu tõttu andis kannatanu pangakaardi, öeldes siiski vale pin-koodi. Üks noormeestest läks raha välja võtma, teine jäi tema juurde, samal ajal lõi teda. Noormees tuli tagasi, sest ei saanud raha välja võtta ja temast kinni hoides mindi kõik koos pangaautomaadi juurde. Kannatanu sisestas pangakaardi ja õige pin-koodi, peale mida tõmmati ta pangaautomaadist eemale ning summa sisestasid ja raha võtsid välja süüdistatavad. Kannatanul õnnestus pärast seda minema joosta. Kannatanu annab samuti ütlusi temale põhjustatud tervisekahjustuste kohta, mis tal fikseeriti, nimelt mõrad põsesarnas, ninavahesein on deformeerunud ning nina on eluks ajaks rikutud ja ta vajab plastilist operatsiooni. Samuti tunneb kannatanu ära süüdistatava A.U nimelt avaldatud müügikulutuse fotol temalt hõivatud kaelaketi /tl 10, 11-16, 17, 18; 19-21; 31-33; 53-55; 56/ Kannatanule XXX isiku äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et kannatanu tunneb süüdistatava R.P ära, kui teda rünnanud isiku /tl 145-148/ Kannatanule isiku äratundmiseks esitamise protokoll koos fototabeliga tõendab, et kannatanu tunneb süüdistatava A.U ära, kui teda rünnanud isiku /tl 237-241/ Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, kus vaadeldi kannatanul seljas olnud jopet, tõendab tema suhtes vägivalla tarvitamist, kuna jope on rebenenud /tl 22-24/ Asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud väljatrükki internetiportaalis avaldatud müügikuulutusest, tõendab, et süüdistatav A.U pakub müügiks enda

nimelt ja enda kontaktandmeid avaldades kaelaketti, mis sarnaneb kannatanult hõivatud ketile /tl 27-30/ Patsiendikaart, väljavõte haigusloost, arstitõend töövõimetuse kohta - tõendavad kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi ning seda, et kannatanu oli töövõimetu ja viibis haiguspuhkusel 05.-13.02.2013, 14.-22.02.2013 ja 28.02.2013 otsusega jäi uuesti haiguspuhkusele ning alates 15.03.-15.04.2013 soovitati osalist haiguspäevaraha (võimalusega teha kergemaid töid) /tl 34-36; 38-41; 257-262/ Eksperdi arvamus isiku ekspertiisiaktis viitab tuvastatud tervisekahjustustele ja nende tekkele, s.o tervisekahjustused võivad olla tekitatud ekspertiisimäärusel näidatud ajal ja viisil /tl 44-51/ Tunnistaja XXXütlused ja skeem: kannatanu vahetult sündmuse mõju all olles rääkis toimunust tunnistajale (elukaaslane), tunnistaja nägi ka kannatanul vigastusi ja lõhutud jopet. Samuti otsis ta kannatanu mobiiltelefoni ja positsioneerides asus see sündmuskoha läheduses ning ta sai telefoni tagasi isikult, kes oli selle samast leidnud. Tunnistaja kinnitas ka, et nägi sündmuskohal verd ja fotografeeris sündmuspaika /tl 6770, 71/ Fotod sündmuskohast: tunnistaja XXXpoolt lühikese ajavahemiku jooksul peale sündmuse toimumist tehtud fotod sündmuskohast tõendavad, et sündmuskohal maas on näha verekahtlane määrdumine /tl 72-73/ Olympic Casino vastusega päringule on edastatud külastajate nimekiri ja videosalvestus, mis tõendavad, et nii süüdistatavad kui kannatanud viibisid samal ajal kasiinos /tl 74-75, CD/ Asitõendi vaatlusprotokollis kirjeldatud Olympic Casino turvavideosalvestis tõendab kuriteo toimepanemise aega, kohta ning seda, et nii süüdistatavad kui ka kannatanu viibisid vahetult enne kuritegu koos sündmuspaiga läheduses, mis võimaldab hinnata ütluste usaldusväärsust. Nimelt kell 3.13 väljub kasiinost kiilaspäine tumedas jopes mees (kannatanu), kell 3.14 väljuvad 2 meest (kes eelenevalt olid kasiino baaris istunud kannatanu lauda ja kellega kannatanu oli koos suitsetamas käinud), kes liiguvad samas suunas, kuhu liikus eelnevalt kannatanu /tl 76-81/ Swedbank vastusega päringule edastatakse andmed kannatanu kontoväljavõtte ja pangakaardi kohta – kinnitab kannatanu ütlusi, tõendab tekitatud kahju suurust, et kannatanu kontolt püüti võtta eelnevalt ja võeti hiljem välja sularaha 300 eurot /tl 86-89/ Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille käigus on vaadeldud süüdistatavat R.P 11 päeva peale kuriteosündmust, võimaldab hinnata kannatanu ütlusi teda rünnanud isikute kirjelduse osas /tl 107-112/ Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille käigus on vaadeldud süüdistatava R.P riideid, jalanõusid, võimaldab hinnata kannatanu ütlusi teda rünnanud isikute kirjelduse osas; riietelt tuvastati luminooliga verd /tl 116-133/ Süüdistatava A.U ütlused, mille käigus ta tunnistab kuriteo toimepanemist. A.U kinnitab, et viibis koos kaassüüdistatavaga kasiinos ja peale seda hõivasid kannatanu raha, mille kannatanu pangaautomaadist võttis. A.U kinnitas, et ta tarvitas koos kaassüüdistatavaga kannatanu suhtes vägivalda ja hõivasid kannatanu asju (tema tõmbas kannatanul kaelast hõbeketi, käeketi andis kannatanu ise R.P-le) ning samuti nõudsid nad pangaautomaadist raha väljavõtmist. Pangaautomaadi juurde toimetades hoidsid nad kannatanut kinni. Kannatanu sisestas pin-koodi, seejärel lükkas A.U ta kõrvale, sisestas summa 300 eurot ja sai selle enda kätte. Seejärel jooksis kannatanu minema /tl 188-193/ Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille käigus on vaadeldud süüdistatavat A.U 15 päeva peale kuriteosündmust, võimaldab hinnata kannatanu ütlusi teda rünnanud isikute kirjelduse osas /tl 200-203/ Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille käigus on vaadeldud süüdistatavat A.U, täpsemalt tema hambaid. See võimaldab hinnata kannatanu ütlusi teda

rünnanud isikute kirjelduse osas. Nimelt nähtub, et A.U hambad on puseriti ja üks ülemine esihammas puudub /tl 242-246/ Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mille käigus on vaadeldud süüdistatava A.U jopet, võimaldab hinnata kannatanu ütlusi teda rünnanud isikute kirjelduse osas; jopelt tuvastati luminooliga verd /tl 206-217/ Võrreldes esitatud tõendeid leiab kohus, et ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et tema suhtes kasutati vägivalda ja võeti ära temale kuuluvad erinevad esemed, s.o kaelast hõbekett, käekett ja pangakontolt võeti 300 eurot. Süüdistatavad on tunnistanud oma süüd ja nende ütlused langevad kokku nii kannatanu ütluste kui ka teiste kogutud tõenditega. Seega on veenvalt tõendamist leidnud, et kannatanu suhtes tarvitati vägivalda ja seda tegid süüdistatavad R.P ja A.U, kannatanu on kirjeldanud ülekuulamistel seda, et ta tundis süüdistatavate tegevuse tulemusena füüsilist valu, tervisekahjustuste tekitamine A.U ja R.P poolt kannatanule on tõendamist leidnud meditsiiniliste tõendite ja ekspertiisiaktiga. Tõendamist on leidnud, et kannatanu X suhtes kasutasid süüdistatavad R.P ja A.U vägivalda, mille käigus võeti ära kannatanule kuuluvad esemed – hõbedast kaelakett ja käekett ning seejärel võeti kannatanu pangakontolt 300 eurot. Tõendid langevad kokku selles, et kannatanu suhtes tarvitati vägivalda ja temalt võeti seejärel ära ehted ning ka tema pangakontolt 300 eurot. Süüdistatavad panid seega ühiselt toime röövimise. Tegu on aset leidnud ja tõendamist on leidnud, et R.P ja A.U panid isikute grupis toime röövimise, s.o võtsid vägivalda kasutades ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st KarS § 200 lg.2 p.7 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatavate tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatavate tegu oli õigusvastane ja nad on süüdi kuriteo toimepanemises, nad on süüvõimelised isikud ja tegutsesid tahtlikult. R.P ja A.U tuleb süüdi mõista KarS § 200 lg.2 p.7 järgi röövimises grupi poolt. Tsiviilhagi tuleb kohtu arvates rahuldada osaliselt. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Varalise kahju nõudes on kohtu arvates põhjendatud tsiviilhagi kannatanult ära võetud käeketi maksumusega 45 eurot, hõbedast kaelaketi maksumusega 300 eurot, kannatanu pangakontolt välja võetud 300 euro ning röövimise käigus lõhutud kannatanu jope väärtusega 80 eurot osas. Tuvastamist on leidnud, et röövimise käigus võeti kannatanult ära kaelakett, käekett ja pangaarvelt 300 eurot, samuti lõhuti tema jope. Seega tuleb rahuldada tsiviilhagi selles osas kokku summas 725 eurot. Selles osas on nõude tagamiseks asunud süüdistatavad ka juba kahju hüvitama, R.P on tasunud kannatanule 173 ja A.U 172 eurot (maksekoraldus tl 268 ja kannatanu kinnitus tl 277). Seega tasumata nõudesumma on 380 eurot, milline tuleb kannatanu kasuks välja mõista süüdistatavatelt solidaarselt. Mittevaralise kahju nõudes tuleb rahuldada tsiviilhagi 2000 euro suuruse summa osas, kuigi kannatanu on esitanud nõude 3500 euro suuruses summas. Mittevaraline kahju hõlmab VÕS § 128 lg 5 kohaselt eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Küsimust ei ole selles, et XX X on seoses tema suhtes toimepandud kuriteoga tekitatud füüsilist valu ja tervisekahjustusi, mis on muuhulgas moonutanud ka tema nägu (nina) ja seega on põhjustatud talle kannatusi, ning seetõttu on süüdistatavatelt nende õigusvastase tegevuse tõttu põhjendatud kannatanu kasuks välja mõista mittevaraline kahju. Kuid kohtu arvates on põhjendatud välja mõista 3500 euro suuruse nõude asemel 2000 eurot, võttes arvesse varasemat kohtupraktikat.

Mis puudutab aga tsiviilhagi seoses võimaliku plastilise operatsiooni maksumuse osas summas 2800 eurot ja saamata jäänud töötasu osas summas 1536 eurot, siis kannatanu nõude täiendavalt 4336 euro hüvitamiseks jätab kohus KrMS § 310 alusel läbi vaatamata, Nimelt selgitades seejuures, et selles osas on kannatanul õigus pöörduda tsiviilkohtu poole. ei ole kohtul olemasolevate tõendite pinnalt kahtlust selles, et kannatanu nina sai tema suhtes toimepandud kuriteo tulemusena kahjustatud selliselt, et see vajab plastilist operatsiooni. Kuid selle kohta, et plastilise operatsiooni maksumus on tõepoolest 2800 eurot nagu väidab kannatanu, tõendeid kannatanu poolt esitatud ei ole. Lühimenetluses puudub aga kohtul võimalus tõendeid juurde koguda ja kriminaalasja arutamine toimub kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Seega ei ole kohtul alust süüdistatavatelt sellist summat kannatanu kasuks ka välja mõista. Spetsialisti – dr.Vaide poolt esitatud meditsiinilisest dokumendist nähtuvalt on korrigeerimiseks vajalik ninaplastika, mille minimaalhind on 1579 eurot. Tõenditest ei nähtu, millistel andmetel põhineb kannatanu väide, et operatsiooni maksumus on 2800 eurot. Seega tuleb selles osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Kohtul ei ole samuti kahtlust selles, et kannatanu oli seoses tema suhtes toimepandud kuriteoga töövõimetu ja viibis haiguspuhkusel 05.-13.02.2013, 14.-22.02.2013 ja 28.02.2013 otsusega jäi uuesti haiguspuhkusele ning alates 15.03.-15.04.2013 soovitati osalist haiguspäevaraha. Eeltoodust nähtub küll see, et kannatanu sel perioodil ei saanud käia tööl ja tal jäi saamata töötasu, kuid see ei tähenda seda, et ta ei saanud sel perioodil haigusraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks, milline on saamata jäänud töötasu ja hüvitatud haigusraha vahe ehk kui suur ja kas üldse on olemas reaalne varaline kahju, mis kannatanul tekkis seoses töölt eemalviibimisega. Seega ei ole kohtul alust süüdistatavatelt ka seda nõuet kannatanu kasuks välja mõista, mistõttu tuleb ka selles osas jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega jätab kohus tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku 4336 euro suuruse summa osas seoses plastilise operatsiooni ja saamata jäänud töötasuga läbi vaatamata. VÕS § 1043 näeb ette, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg-le 1 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega (p.2) või kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega (p.5). Käesoleval juhul on VÕS § 1045 lg 1 p-des 2 ja 5 nimetatud normideks, mida on rikutud. Seega on olnud kahju tekitamine õigusvastane. Kuna kahju on tekkinud R.P ja A.U KarS § 200 lg 2 p-s 7 sätestatud kuriteo tagajärjel ja käesoleva otsusega mõistab kohus R.P ja A.U KarS § 200 lg 2 p-s 7 ettenähtud kuriteo toimepanemises süüdi, siis vastutavad nad tekitatud kahju eest. Seega on kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused täidetud ning varaline kahju 725 euro ulatuses tuleb R.P-lt ja A.U-lt solidaarselt välja mõista XX X kasuks. Kuna käesolevaks ajaks on R.P ja A.U hüvitanud osaliselt varalise kahju summas 345 eurot (173 eurot R.P ja 172 eurot A.U), kuulub varalise kahju tekitamise eest hüvitamisele 380 eurot. Lisaks mittevaralise kahju eest kuulub hüvitamisele 2000 eurot. R.P ja A.U poolt kuulub kannatanu XX X kasuks hüvitamisele kokku seega 2380 eurot. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.P ja A.U on tunnistanud enda süüd, avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ning hüvitanud vabatahtlikult osa kahjust, seega on eeltoodud asjaolud karistust kergendavateks asjaoludeks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Süüdistatavaid iseloomustatakse järgmiselt:

R.P ema on iseloomustanud teda kui sõbralikku inimest, kes ei ole tegelikult kakleja tüüpi, vaid pigem abivalmis, käib korralikult tööl ja teeb oma tööd südamega. R.P on ka kodus suureks abiks – teeb õuetöid. Ema kinnitab, et R.P väga kahetseb, et nii juhtus, palub vabandust kannatanult ja kinnitab, et sellist asja enam kunagi ei kordu, hüvitas samuti kannatanule 173 eurot. Ema kinnitab ka, et R.P on võtnud õppust oma varasematest seadusrikkumistest ning nüüd peab hoolega tööd tegema, et oma võlad ära maksta. Kohus asub seisukohale, et R.P on toime pannud röövimise grupis, millise teo eest on võimalik süüdlast karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega, kuid kohtu arvates on võimalik teda karistada vangistusega alammäära ja keskmäära vahelises suuruses. Nimelt, kuigi R.P näol on tegemist isikuga, keda on ka varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning kes uue kuriteo pani toime katseajal, ei ole R.P varem karistatud ei röövimise ega ka mõne teise I astme raske kuriteo toimepanemise eest ning käesoleval juhul on ta toime pannud ühe kuriteoepisoodi. Kuigi R.P käitumine kannatanu suhtes oli jõhker – kannatanut peksti nii käte kui ka jalgadega korduvalt erinevatesse piirkondadesse, valdavalt just peapiirkonda, ometi ei ole R.P varasemalt karistatud pikaajaliste vangistuste, valdavalt tingimisi vangistuse ja viimasel korral asendati vangistus ÜKT-ga, mistõttu kohus leiab, et R.P on võimalik karistada temale inkrimineeritud kuriteo eest ettenähtud karistuse alammääras ja keskmäära vahelises suuruses, mis peaks teda mõjutama seaduskuulekale teele, sest tegemist on tema senistest karistustest raskeima ja pikemaajaliseima vangistusega. Kriminaalhooldusametniku teate kohaselt 13.02.2013.a. seisuga oli R.P sooritanud 468-st ÜKT tunnist 39 tundi ja tegemata 429 ÜKT tundi /t lk 102-103/. Tegemist on kandmata karistusega (429 tundi üldkasuliku tööd ümberarvestatult vangistuseks on 7 kuud ja 4 päeva), milline KarS § 69 lg.7 ja § 65 lg.2 alusel tuleb liita mõistetavale karistusele. Kohus asub seisukohale, et A.U on toime pannud röövimise grupis, millise teo eest on võimalik süüdlast karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega, kuid kohtu arvates on võimalik teda karistada vangistusega alammäära ja keskmäära vahelises suuruses. Nimelt, kuigi A.U näol on tegemist isikuga, keda on ka varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ning seda varavastaste kuritegude toimepanemise eest, ei ole A.U varem karistatud ei röövimise ega ka mõne teise I astme raske kuriteo toimepanemise eest ning käesoleval juhul on ta toime pannud ühe kuriteoepisoodi. A.U käitumine kannatanu suhtes oli jõhker – kannatanut peksti nii käte kui ka jalgadega korduvalt erinevatesse piirkondadesse, valdavalt just peapiirkonda. A.U ei ole varasemalt karistatud pikaajaliste vangistuste, valdavalt tingimisi vangistustega ning ka viimase karistuse ajal suutis ta katseaja läbida uut kuritegu toime panemata, mistõttu kohus leiab, et A.U on võimalik karistada temale inkrimineeritud kuriteo eest ettenähtud karistuse alammäära ja keskmäära vahelises suuruses, mis peaks teda mõjutama seaduskuulekale teele. Kuivõrd aga A.U on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, kuid ta on taaskord toime pannud uue, sedapuhku I astme kuriteo ning võttes arvesse jõhkrust kannatanu suhtes, ei ole kohtu arvates süüdistatavat võimalik karistada tingimisi vangistusega. Mõistetud karistus tuleb reaalselt ära kanda, kuivõrd reaalse vangistuse kandmine peab mõjutama süüdlast edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kohus asub seisukohale, et R.P-le ja A.U-le tuleb ühiselt toimepandud röövimise eest mõista võrdne karistus - reaalne vangistus, mis vastab toimepandud teo raskusele.

KrMS § 180 lg.1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb KrMS § 175 lg.1 p.3,4,5,9 ja § 180 kohaselt süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisikulu, kriminaaltoimiku koopia tegemise kulud ja tasu osutatud õigusabi eest. Süüdistatavatel tuleb tasuda menetluskuluna ekspertiisikulu summas 84 eurot (mõlemalt välja mõista 42 eurot), sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s.o 800 eurot, toimikust koopiate tegemise kulu summas 0,45 eurot ja kaitsjatasu. Kuna süüdistatavate näol on tegemist täisealise, töövõimelise isikutega, tuleb neil menetluskulud tasuda täies ulatuses ning kohus ei pea vajalikuks neid osaliselt riigi kanda jätta. Kuivõrd aga süüdistatavad kannavad käesoleval ajal vanglakaristust ning neil tuleb hüvitada ka tsiviilhagi, võimaldab kohus menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 126, 175, 179, 180, 238, 310, 313, 315, 318, 319 ja VÕS §-dest 128, 1043, 1045 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.P KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada R.P-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 65 lg.2 kohaselt suurendada vangistust 14.12.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (468-st ÜKT tunnist tehtud 39 tundi, tegemata 429 ÜKT tundi, mis ümberarvestatult vangistuseks on 7 kuud ja 4 päeva), mõistes liitkaristuseks R.P-le vangistus 3 (kolm) aastat 7 (seitse) kuud 4 (neli) päeva. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, on karistuse kandmise alguseks 11.02.2013.a. Süüdi tunnistada A.U KarS § 200 lg.2 p.7 järgi ja mõista karistuseks vangistus 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada A.U-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata arvates KarS § 68 lg.1 kohaselt eelvangistus karistusaja hulka, on karistuse kandmise alguseks 15.02.2013.a. Tsiviilhagi rahuldada osaliselt. Välja mõista R.P-lt ja A.U-lt solidaarselt XXX(a/a XXXXXXXX, Nordea pank) kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks 380 eurot ja mittevaralise kahju katteks 2000 eurot. Muus osas, s.o plastilise operatsiooni ja saamata jäänud töötasu osas, jätta tsiviilhagi läbi vaatamata. Välja mõista R.P-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 800 eurot, toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot ja kaitsjatasu 343,20 eurot ning ekspertiisikulu 42 eurot. Välja mõista A.U-lt riigieelarve tuludesse menetluskulud – sundraha 800 eurot, toimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot ja kaitsjatasu 388,80 eurot ning ekspertiisikulu 42 eurot.

Menetluskulu tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-13-4571, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid kohtuotsuse jõustumisel: - kannatanu XXXjope (katki rebenenud, asub Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada; - teabesalvestis (turvavideokaamera videosalvestis CD-l, ümbrikus toimiku materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - süüdistatava R.P riided (jope Hummel, fliisjakk OW, võetud ära isiku läbivaatuse käigus, asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) – tagastada senisele valdajale R.P; - bioloogilised võrdlusproovid (asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada; - Süüdistatava A.U jope (võetud ära isiku läbivaatuse käigus, asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoidlas, Rahumäe tee 6, Tallinn) - tagastada senisele valdajale A.U-le. Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 03. juulil 2013.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 07.augustil 2013.a, kui esitatakse apellatsiooniteade. Vahistatud süüdimõistetul on õigus kaebus esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevast alates. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.