1-12-2314/136 - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Kinnipidamisasutuses Artjom Gromovi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on vangistuses 7 korda karistatud distsiplinaarkorras. Kriminaalkorras karistatud 1 korral. Käesolev vangistus on esimene. Kuriteo ajendiks on majandusliku kasu saamine. Üks põhjus ka grupi mõju. Isikul on põhiharidus Kutseõppekeskuses elektriku erialal omandamine jättis pooleli ja läks tööle raske majandusliku olukorra tõttu. Riigikeele oskus tasemel A1. Enne vangistust puudus sissetulek, kinnipeetav oli tegevuseta. On töötanud xxxja xxx kuid püsis ühel töökohal maksimaalselt paar kuud. Kõik töökohad on olnud mitteametlikud. Käesolev kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kinnipeetava ema on korduvalt kriminaalkorras karistatud narkootikumide käitlemise eest ning käesoleval hetkel viibib vangistuses. Kinnipeetava suhtlusringi kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Karistusregistri andmetel Artjom Gromov karistatud 2006. aastal narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kinnipeetava sõnul tarbis viimati narkootikume 2006. aastal. Isiku sõnul ei ole rohkem narkootikume tarvitanud, kuna talle ei meeldi narkootikume tarvitada. Sõltuvust diagnoositud ei ole. Perioodil 26.11.2012-07.03.2013 läbis sotsiaalprogrammi Õige hetk. Programmi jooksul oli aktiivne ja avatud. Tundis end programmis vabalt ning oli huvitatud koostööst. Perioodil 04.01.2013-20.03.2013 läbis riigikeele õppe A1 taseme kursuse. Võimalikust 76-st punktist 66 punkti. Perioodil 05.11.2012-04.02.2013 töötas majandustöödel. Alates 04.02.2013 tema lepingut ei pikendatud seoses pideva tööst keeldumisega. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanemisjärgselt Artjom Gromov asub elama aadressil xxx. Kinnipeetava vend selgitas, et see korter kuulus varem vanavanematele, praegu ei ela seal keegi. See on kahetoaline korter, vend tasub korteri kommunaalteenuste eest. Kinnipeetava vend esitas kriminaalhooldusametnikule garantiikirja xxx. Helistatud kinnipeetavale tööd garanteeriva xxx, kes kinnitas telefonivestluses, et Artjom Gromovile garanteeritakse töökoht veoautojuhina, miinimumpalgaga. Artjom Gromovil on Rahvastikuregistri andmetel xxx xxx. Isikuttõendav dokument kehtis kuni 23.10.2012. Kinnipeetava ema Ljudmilla Gromova viibib kinnipidamisasutuses, teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Isa Rxxx Gxxxx elab xxx. Artjom Gromovi suhtlusringis on kuritegeliku mõtteviisiga isikuid, kuritegu on toime pandud grupis. Prokurör esitas kirjaliku arvamuse ning leiab, et kinnipeetava vabastamine vangistusest käesoleval ajal on ennatlik Artjom Gromov taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab ja taotleb kinnipeetava vabastamist ennetähtaegselt vangistusest. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokurör, kaitsja ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Artjom Gromov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Artjom Gromov on vangistuse jooksul 7 korda karistatud distsiplinaarkorras (kaks kehtivat ja viis kustunud

Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr. 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. Artjom Gromov nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 2 kehtivat distsipliinirikkumist sh tööst keeldumise eest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (on karistatud NPALS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Artjom Gromovi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Käesoleval ajal kannab Artjom Gromov vangistust I astme rahvatervise vastu suunatud kuriteo (narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) eest ja karistuse kandmise lõpuni on jäänud üle aasta. Tegemist oli narkootiliste ainete suures koguses piiriülese käitlemisega. Arvestades süüdistatava poolt piiriüleselt Eestisse toimetatud narkootilisele aine käitlemisega kaasnenud faktilist ohtu rahvatervisele ei ole süüdimõistetu karistuse kandmiselt ennetähtaegne vabanemine õigustatud. Eesti Vabariik on ühinenud rahvusvaheliste konventsioonidega, mis reguleerivad võitlust narkokuritegevuse vastu. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, üldjuhul ei täida narkokuritegude toimepanemise eest süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest karistuse eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat ja viis kustunud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada eriala, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuriteo iseloomu ja kinnipeetava võimalusi vabanemisel (kindla elu- ja töökoha olemasolu ja lähedaste toetust) ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Artjom Gromovi vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.